4-06-5816\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-06-5816

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-5816 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Viktor Belov`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 27.11.2006.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,06,012410 Liiklusseaduse § 7419 lg 1, § 741 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1, § 741 lg 1, Karistusseadustiku § 63 lg 1, § 66 lg 2,3 Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas

1) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 27.11.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,012410 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas.

2) Vähendada Viktor Belov`ile määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga (150) ükssada viiskümmend trahviühikut, so (9000) üheksa tuhat krooni.

3) Määrata Karistusseadustiku § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Viktor Belov`i tasuma rahatrahv 9000 (üheksa tuhat) krooni osade kaupa 6 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2670060124100047).

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 13.11.2006.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Mihhail Kaminski` poolt väärteoprotokoll nr AB850786 selle kohta, et 13.11.2006.a kella 00.55 ajal Pärnu linnas Lehola ja Tarva tänava ristis suunaga Tarva tänava poole juhtis V. Belov mootorsõidukit (Mitsubishi Calant, reg nr 154ANV) alkoholijoobes (indikaatorvahendi Lion 400sd nr 059601D näit 0,74 mg/l kohta) ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki

4-06-5816

2 (3) juhtimise õigust, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1; § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav vastavalt Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1; § 741 lg 1 järgi.

27.11.2006.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,06,012410 on määratud V. Belov`ile, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 241 trahviühiku ulatuses, so 14 460 krooni.

22.12.2006.a esitas V. Belov Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamiseks ning ajatamiseks poolele aastale majanduslikel põhjustel. Kaebuse esitaja maksab ühele lapsele igakuist elatist ning samuti märgib kaebaja, et olles eelnevalt töötu, on tema majanduslik olukord ebastabiilne. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber oma 16.01.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. LS § 741 lg 1 ja § 7419 lg 1 alusel on V. Belov`i karistatud, kuna liiklusjärelvalve käigus on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 0,74 mg/l (ca 1,48 promilli) alkoholijoobes ning tal puudus juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ilma, et tal oleks juhtimisõigus ja kogemus ning veel alkoholijoobes, on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik ei esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulauset, kus ta oleks kirjeldanud oma majanduslikku olukorda ning avaldanud siirast kahetsust toimepandud teo suhtes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 lg 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE § 70 p 1 kohaselt peavad juhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 741 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. V. Belov`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 241 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

4-06-5816

3 (3)

Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et V. Belov`i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1, § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega väärteoprotokollis: „Juhtisin mootorsõidukit alkoholijoobes ja ilma lubadeta“ ning protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millistest tulenevalt on V. Belov nõustunud tuvastamise tulemusega, andes allkirja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise kohta, millega on tuvastatud V. Belov`i süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ning mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas.

Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ning ajatamist majanduslikel põhjustel. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna, et kaebaja ei oma väärtegude toimepanemise eest eelnevaid karistusi ning samuti kaebaja majanduslikku olukorda. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt V. Belov`ile määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, arvestades KarS § 56 lg 1, asus seisukohale, et antud suuruses karistus on piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma sarnaste süütegude toimepanemisest.

Vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades eeltoodut ning kaebaja majanduslikku olukorda, kohus leiab, et V. Belov`ile tuleb võimaldada määratud rahatrahvi tasumist ositi, so kuue kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Rubo Kikerpill Kohtunik