1-06-9112\2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2007.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-9112 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Silvi Mõistlik Kriminaalasi A.Z-i süüdistus KarS §-i 199 lg 2 p 4, 8 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav

A.Z , isikukood xxx, elukoht

xxxxxxxxxx, töökohtxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1) 14.07.1994 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi 1- aastase katseajaga;

2) 19.12.1996 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega tingimisi 6- kuulise katseajaga;

3) 25.07.1997 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

2,3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat;

4) 19.01.1998 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

2,3 ja § 197 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat;

5) 22.05.2002 Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 järgi vabadusekaotusega 11 kuud;

6) 01.08.2005 Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

4, 8 järgi vabadusekaotusega 8 kuud tingimisi 2 aasta 6 kuu katseajaga;

7) 14.06.2006 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

KarS § 356 lg 1 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets

2 Resolutsioon

Süüdi tunnistada KarS §-i 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 9 A.Z (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Järva Maakohtu poolt 1.08.2005.a otsusega mõistetud karistuse, 8 kuud vangistust, võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 14.06.2006.a otsusega mõistetud karistus KarS § 356 lg 1 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 2 aasta 6 kuulise katseajaga jätta iseseisvalt kantavaks karistuseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse asumise päevast.

Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele koheselt peale jõustumist. Vangistuse aega hakata lugema vanglasse asumise päevast.

Välja mõista B.L.I Auto OÜ (Sillaotsa, 75751 Paide vald Järvamaa) kasuks A.Z-ilt tekitatud kahju katteks 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni.

Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas,

viitenumber 2800049696)

(viis tuhat nelisada) krooni sundraha A.Z-ilt 5400

katteks ja (viiskümmend üheksa kr ja 40 s) krooni postikulude katteks 59.40 menetluskuludena.

Anda aega rahalise karistuse ja menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks

30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel lahendi number ja mille eest tasutakse (sundraha, postikulu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud kohtutäituri juures.

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu

kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast.

Tuvastatud asjaolud

A.Z-i kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid

süüdistuse kohta. Teda süüdistatakse selles, et tema 5.11.2005.a õhtul kella 22.-23.00 vahelisel ajal võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varem varguse toimepannud isikuna, tungis Järva maakonnas Paide vallas Sillaotsa külas välisukse lukustuse lahtimurdmisega B.L.I Auto OÜ vasakusse angaari ja kontoriukse lahtimurdmisega sisenes kontorisse ning varastas sealt musta värvi korpusega sülearvuti IBM väärtusega 500

krooni ja sularaha 1100 krooni ja akna lõhkumisega sisenes parempoolsesse angaari, kust

varastas mutrivõtmetekomplekti WÜRTH väärtusega 500 krooni. Vargusega tekitas kokku

varalise kahju B.L.I Auto OÜ-le 2100 krooni ja lõhkumisega tekitatud kahju kokku 1000 krooni.

3

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani A.Z toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi suuruseks on esitatud 3100 krooni.

Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav ei tunnista toimepandud tegu. Tema ei ole kuhugi sisse murdnud

ega varastanud asju. Kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei ole õiged. Kahjuks ei saa

millegagi oma eitust tõendada. Säilinud ei ole märkmed selle kohta, kus ta 5. novembril

2005.a viibis. Esialgne süüdi tunnistamine oli seotud tema kehavigastustega, mida ta

kannatanuna oli saanud teises kriminaalasjas enne ülekuulamist. Arsti juures vigastusi ei fikseerinud. Et kiiremini koju saada nõustus kõigega ja sama joont jätkas uurija juures, olles

samal ajal otsustanud tõeselt rääkida ainult kohtus. Sündmuskohal käies näitas talle

politseinik asjaolud ette ja ta nõustus. Ütluste seostamise protokolli ei ole tehtud tema

juhendamise järgi. Pereelust tulenevalt on tunnistaja tema peale vihane. Kaitsja leiab, et süüdistuse põhjendatuse kohta saab anda arvamuse peale tõendite ärakuulamist.

Kohus kuulas ära kannatanu esindaja ja tunnistajad kohtuistungil. Küsitlemisel kannatanu esindaja tõendab varguse toimepanekut ja tsiviilhagi olemasolu, mille suureks on 3100 krooni. Tunnistaja A. A tõendab, et A.Z tõi novembris 2005, kui nad veel koos elasid, koju musta korpusega sülearvuti, mis oli nädal aega kodus. Päritolu ta esialgu ei avaldanud. Hiljem tunnistas käiku betoonitehasesse (selgitab, et seal oli varem selline tehas). Veel tõi ta arvuti laadija ja mutrivõtmed. Samal päeval oli veel andnud raha, mille kohta rääkis laenuvõtmisest. Raha oli sajastes kupüürides.

Täiendav tunnistaja K. O, kes on teinud süüdistatavaga esmaseid uurimistoiminguid, tõendas küsitlemisel, et A.Z oli teises asjas kannatanu, kuid tema kannatanu seisund ei takistanud

ütluste võtmist. Esialgu andis suulised ütlused, sai võimaluse kodus käia, kirjalikult andis hiljem. A.Z ei ole olnud mingeid pretensioone. Jutuks oli, et Võrus on tal kohtuistung tulemas. Vajadust A.Z-i kinnipidamiseks kas või kahtlustatavana ei tekkinud. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli käigus näitas kõik asjaolud ise.

Kohus avaldas ja uuris süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi (tl 28-30 ja 31-33), sündmuskoha vaatluse protokolli (tl 4-18), ütluste olustikuga seostamise protokolli (tl 35-39) ja kannatanu avaldust (tl 3).

Kohtu põhjendused

KarS § 199 sätestab varguse kui karistatava süüteo omandi kaitseks. Vargus on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samas paragrahvis loetletud

raskendavatest asjaoludest on esitatud varguse süüdistuse puhul varem varguse

toimepanemine ja vara asukohta sissetungimine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist, millega tekib võimalus asja valitseda ja enda kasuks pöörata. Varguse puhul on tegemist tahtlusega.

Kohus, olles ära kuulanud prokuröri põhjendused süüdistuse kohta ning kaitsja seisukoha

tõendite puudumise kohta, kohtu alla antud süüdistatava ütlused, tutvunud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et vargus on toimunud ja süüdistatav on selle toime pannud ning süüdi selles. Nende tõenditega on leidnud

4

tõendamist süüdistatava süü ja süüdistuse kvalifikatsiooni õigsus. Need tõendid on süüdimõistva otsuse aluseks.

Arvestatav on prokuröri selgitus, et vargus on toime pandud ühest angaarist, vasakust, mitte paremast angaarist. See on ka kohtuliku uurimisega leidnud tuvastamist ja süüdistusest tuleb

välja jätta sõnad: „akna lõhkumisega sisenes parempoolsesse angaari, kust varastas“. Tuvastatud on varguse toimepanemine ühes angaaris, kust varastas sülearvuti väärtusega 500 krooni, sularaha 1100 krooni ja mutrivõtmete komplekti WÜRTH väärtusega 500 krooni.

Kuigi süüdistatav ütleb, et tema pole vargust toime pannud ja tema kaitsja leiab, et puuduvad

tõendid süü kohta, on kohtu arvamus teine. Süüdistuse põhjendus tuleneb sellest, et süüdistatava ütlust kannatanu seisundist ei ole tunnistaja K. O ütlustega leidnud kinnitamist. Samuti ei ole leidnud tõendamist kannatanu kehavigastused või vaimse tervise halvenemine, mida saaks tõsiselt arvestada 7. juuni 2006.a ütluste andmisel ning sellele järgnenud ütluste ja olustiku protokolli tegemisel. Need kaks toimingut on küllaldaselt pikk aeg, et politseiametnik

oleks iseseisvalt aru saanud kahtlustatava tervise või vaimse oleku kehvast olukorrast kui

kahtlustatav seda ise ei avaldanud. Tunnistaja K. O ei ole sellist seisundit tuvastanud ega pidanud võimalikuks. Teist korda on süüdistatav samasuguseid ütlusi andnud uurija juures 20

päeva hiljem. Kuna süüdistataval on õigus anda ütlusi või keelduda, siis tuleb ära kuulata

mistahes seletus või eitus või jaatus. Kohus on püüdnud tema ütluste paikapidavuse kohta

saada mingitki alust, mida hinnata, kuid tulutult. Aktiivsele kaitsepositsioonile asumine eeldab vastavate tõendite esitamist või taotlust, kust neid võiks saada. Täiendavalt oli selleks aega ka kahe kohtuistungi vaheliselt ajal. Kohus hindab süüdistatava ütlused mitteusutavaks.

Lisaks märgitule ei saa märkimata jätta, et tunnistaja A. Aon oma ütluse andnud 20 päeva

hiljem süüdistatava esmast süüd tunnistavat ütlust. Puuduvad andmed, et tunnistaja oleks

pidanud vihavaenu või teinud enda otsesest tahtest kõik selleks, et süüdistatav saaks

süüdistuse. Tunnistaja, saades teada vargusest, ei läinud koheselt teatama politseile koju ilmunud võõrastest asjadest. Alles politseiametniku poolt esitatud kontrollküsimustele andis ütlusi koju ilmunud võõraste asjade kohta. Tunnistaja on veel tõendanud kohtus, et samuti on

talle süüdistatav ise vargust tunnistanud. Kohtuistungil kohus kontrollis korduvalt, kas tunnistaja jääb oma ütluste juurde ja kas ta räägib tõtt. Tunnistaja jäi endale kindlaks.

Kohus ei tuvastanud vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid nagu ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatav on süüvõimeline. Subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega, kuna oli tahe leida vahendeid raha saamiseks ja see sai võimalikuks. Täidetud on varguse objektiivne külg, tegemist oli B. L. I. Auto OÜ vara hõivamisega ja oma kasuks pööramisega. Varaväärtuseks on antud 2100 krooni.

Tsiviilhagi on põhjendatud. Vara väärtus on 2100 krooni, mille lisandub lõhkumisega tekitatud kahju 1000 krooni. Süüdistatava kohustus on tekitatud kahju hüvitada.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et süüdistatav on korduvalt karistatud erinevate kohtute poolt nii kergemal kui ka raskemal viisil

(vangistus) aga see ei ole pannud teda käituma õiguskuulekalt. 2005.a aastal on kohus

karistanud teda tingimisi vaatamata, et ka siis oli tehtud mitu karistatavat kohtuotsust,

seejuures vangistuski. Tuvastatud ja toimepandud kuritegu on tehtud tingimisi karistuse

5

kandmise ajal. Vaatamata vangistustele ja mitmekordsele karistusele varguste eest ei ole ta

asunud elama õiguskuulekat elu ega austama kaaskodanike vara. Kohus karistab vangistusega.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult

sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 59.40 krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni.

Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 65 lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 8; ning KrMS §-dest 175; 180; 189 lg 3; 190; 311 - 313.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik