1-06-8730\31-06-8730\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-8730

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-8730 (03237004281)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi , Aivar Ojapõllu ja Sergei Omani F.T süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ning F.T süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi

Prokurör Õnne Neare-Vaarmann

Süüdistatavad 1. F.T - isikukood XXXXXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXXX; töötab ehitajana juhutöödel; varem kriminaal-korras karistatud: 1) 08.01.2001.a. KrK § 204 lg 3 järgi – 6 kuud vangistust

tingimisi 1-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks; 2) 14.11.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 176-2 järgi – 6 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga; 3) 22.10.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 329 ; § 424 järgi – 7 kuud vangistust, liitkaristus 1 aasta 1 kuu vangistust, millest eelvangistusena kantud 5 k 12 p ning

kanda jäi 7 k 19 p vangistust (vabanes 09.06.2005.a.); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 09.-10.04.2002.a.);

Kaitsja

advokaat Andres Siigur

töötab ehitajana; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja advokaat Milvi Söörd

2

isikukood XXXXXXX; Eesti 3. S e r g e i OMAN -

kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXXXXXXX; töötab juhutöödel ehitustel; varem kriminaal- korras karistatud 06.12.2000.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi - kuus kuud vangistust tingimisi ühe-aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld:

Kaitsja advokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

lg 2 p 4, 7) järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

rahaline karistus 35 päevamäära järgi ning karistuseks mõista , mis lähtudes päevamäärast 132 krooni, on 4 623 krooni; süüdi tunnistada F.T järgi KarS § 216 lg 1 ja karistuseks mõista rahaline karistus 25 päevamäära, s.o. 3 300 krooni.

Karistuseks kuritegude kogumi eest alusel, suurendades üksikkaristustest KarS § 64 lg 1

raskeimat, mõista mis lähtudes liitkaristuseks rahaline karistus 45 päevamäära, päevamäärast 132 krooni, on 5 940 krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuse 2 päeva ja kuna ühele

eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, lugeda mõistetud karistusest kantuks rahalise karistuse 6 päevamäära.

F.T jääb rahalisest karistusest kanda 39 päevamäära, s.o. 5 148 (viis tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) krooni.

(Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või

Hansapangas 221023778606; viitenumber mõlemal juhul 4100064939; maksekorraldusel näidata süüdimõistetu nimi ning asja number 1-06-8730).

KarS § 66 lg 1 praegust tööalast ja perekondlikku seisundit, alusel, arvestades F.T määrata, et rahalist karistust on , s.o. võimalik tasuda o s i t i 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist - ehk 514,80 krooni igas kuus.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista mis lähtudes päevamäärast 87 rahaline karistus 100 päevamäära, krooni, on kaheksa tuhat seitsesada) 8 700 ( krooni.

(Rahandusministeeriumi arve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606; viitenumber 4100064939).

pärast kohtuotsuse jõustumist – ehk 870 krooni igas kuus.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

(kanda otsuse jõustumisest 30 päeva

jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas nr. 221023778606; viitenumber 2800049777) – 5.1. F.T-lt määratud kaitsjale makstavast tasust (kolm tuhat) krooni; 3 000 5.2. S. Omanilt määratud kaitsjale makstavast tasust (kaks tuhat viissada) krooni ja 2 500 sundrahast (üks tuhat) krooni. 1 000

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt (10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule).

Süüdistused. I A.Ojapõld ja H. oli üldmenetluses kohtu alla antud selles, et ta koos S. Omani, F.T Perniga ajavahemikul 09.-14.07.2001.a. varastas salaja Keilas Paldiski mnt. 21 asuvast Ensto Ensek AS kuumtsinktsehhist 160 kg alumiinium-tsingiseost risttahukakujuliste valandite näol kogumaksumusega 3 675,20 krooni (22,97 kr/kg).

Samuti tema, grupis koos eelnimetatud isikutega, ajavahemikul 27.-29.07.2001.a. varastas

salaja sama ettevõtte välislaoplatsilt 1 400 kg kõvatsingist trapetsikujulise ristlõikega valandeid maksumusega 28 827,12 krooni (20,60 kr/kg). Samuti tema 01.08.2001.a., grupis samade isikutega varastas sama ettevõtte tsinkimisladudest 2 289 kg tsinki maksumusega 41 774,25 krooni (18,25 kr/kg). Vargustega tekitati AS-le Ensto Ensek varaline kahju kokku summas 74 276,57 krooni.

Sellised A. Ojapõllule süüks arvatud teod (korduv ja isikute grupis toime pandud salajane vargus) olid kvalifitseeritud järgi (s.o. teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 139 lg 2 p 1, 2

seadus) ning on kuriteona käsitletavad ka uue 01.09.2002.a. kehtima hakanud seaduse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi.

4

Prokuröri loobumisel süüdistusest, tuleb kohtul KrMS § 301 alusel, selle isiku suhtes menetlust jätkamata, teha õigeksmõistev otsus.

Kohtumenetluse võistlevuse printsiipi rõhutades sätestab et süüdistusest KrMS § 14 lg 2,

loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus.

materjalide eraldamist iseseisvaks menetluseks ning sellega nõustusid ka teised menetlusosalised.

Süüdistatavate ja S. Omani osas taotles prokurör F.T kokkuleppementluse

kohaldamist KrMS § 250 alusel, esitas kohtule süüdistatavate ja kannatanute esindajate nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning sõlmitud kokkulepped, mille kohaselt on varguste osas süüdistuse mahtu oluliselt vähendatud.

kuumtsinktsehhist 8 alumiinium-tsingiseost kogukaaluga 216 kg (a` 27 kilo) maksumusega 4 961,52 krooni (22,97 kr/kg). Sellega pani S. Oman toime võõra vara salajase varguse isikute grupis ning isikuna, kes ise varem on toime pannud varguse, s.o. järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis KrK § 139 lg 2 p 1, 2

on kuriteona karistatav ka 01.09.2002.a. kehtima hakanud Karistusseadustiku järgi (KarS § 199 lg 2 p 4, 7).

F.T 26.07.2001.a. võõra vara salajase varguse eesmärgil Keilas Paldiski mnt. 21

asuvas Ensto Ensek AS-i kuumtsinktsehhis valas 60 kg alumiinium-tsinkseosest valandi

väärtusega 1 378,20 krooni (22,97 kr/kg). Valandit ei jõudnud ta tsehhist välja viia, kuna tema tegevust märkas meister A. P.

Seega jäi vargus lõpule viimata F.T tahtest mitteolenevatel põhjustel ning tema käitumine on kvalifitseeritud võõra vara salajase varguse katsena, s.o. KrK § 139 lg 1 - § 15

lg 2 järgi. Selline tegevus on kuriteona karistatav ka uue, 01.09.2002.a. kehtima hakanud Karistusseadustiku järgi (KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2).

F.T ajavahemikul 14.03.2002.a. kuni 14.05.2003.a. XXXXXXX tarbis elektrienergiat

omavoliliselt tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel: omavolilise avamise, plommide

eemaldamise, arvestisse augu puurimise ja seejärel ketta seiskamise teel. Sellega tekitas ta Eesti Energia AS-le varalise kahju summas . 1 897,20 krooni Elektrienergia kasutamisega tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel pani F.T toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu karistuste osas.

Süüdistatavate, kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt on taotletav karistus toimepandud kuritegude eest nii F.T-le kui S. Omanile rahaline karistus ning

lähtutud on nende keskmisest päevasissetulekust. Nad kinnitasid kohtuistungil, et on võimelised kandma sellist karistus, kuid kuna k.a. töötavad nad mõlemad ehitustel lepinguta ja teevad juhutöid, nende ülalpidamisel on alaealised lapsed, taotlesid nad kohtult võimalust kanda rahaline karustus ära ositi, s.o. 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.

5

Nii süüdistatavad kui kaitsjad taotlesid samuti menetluskulude vähendamist ning palusid

lisaks oma viletsale varalisele seisundile arvestada ka seda, et oma käitumisega pole nad põhjustanud selle asja uurimise venimist; samuti asjaolu, et prokurör on kohtuliku uurimise tulemusel süüdistuse mahtu oluliselt vähendanud, kuid asja pikk arutamine on kaasa toonud liialt suured kaitsetasud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ( KarS § 199 lg 2 p 4, 7) järgi kokkuleppes toodud mahus

tunnistas S. Oman end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on

kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Sama kinnitas ka F.T oma kokkuleppes toodud süüdistuse osas KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 (KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2) ja KarS § 216 lg 1 järgi.

Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et F.T ja S. Omani eneste süüdi

tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanute esindajad on osa võtnud asja kohtulikust arutamisest üldmenetluses ning andnud

prokurörile oma nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud.

Süüdistatavatele on kohus samuti selgitanud nende õigusi kokkuleppemenetluses ning selle

kohaldamise tagajärgi, s.h. piiratud kaebeõigust ning nad on teadlikud sellest, et

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale on võimalik kaevata vaid väidetavate menetlusnormide rikkumise peale.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud F.T ja S. Omani käitumine teo

toimepanemise ajal kehtinud seaduste järgi, nende süü neile kokkulepetes inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja neile karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk alates 01.01.07.a. 5 400 krooni).

KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks kaitsjate ja süüdistatavate taotlusi, s.o. jätta osa menetluskulusid riigi kanda. F.T osas on sundraha välja mõistetud juba eelnevate otsustega ning arutatavad teod on toime pandud enne eelmisi otsuseid, mistõttu veelkordne sundraha väljamõistmine tema osas pole põhjendatud. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313, 314.

Kohtunik