1-06-14598\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-14598

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 jaanuar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-14598 (06231400916) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.P süüdistus KarS § 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav R.P Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. R.P süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta R.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud R.P suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et R.P temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud

kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.P järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

2

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.P-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.01.2007.

6. R.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada R.P suhtes lisakaristust, võttes R.P-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 12 (kaksteist) kuuks.

8. KarS § 55 lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja

lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

9. R.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni ja 95 senti,

mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 10. R.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

12. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.P süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tallinna Linnakohtu 25.10.2002 otsusega KrK § 204 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 20 000

krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 24.07.2006 kella 12.55 ajal juhtis Tallinnas Tondi Favora

tankla juures mootorsõidukit VW Sharan, olles joobeseisundis ning olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Seega R.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia Tallinna Linnakohtu 25.10.2002 otsusest, millest nähtuvalt karistati R.P

KrK § 204 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 20 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks. (t/l 3)

• 24.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt peeti Tondi Favora tankla juures Tallinnas kinni sõiduauto Volkswagen Sharan, mida juhtis R.P, kellel tuvastati

3

alkoholijoove, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti ei olnud esitada liikluskindlustuse poliisi ega sõiduki registreerimistunnistust. (t/l 4)

• 24.07.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas R.P , et tal ei ole teo kohta midagi öelda. (t/l 5)

• 24.07.2006 kell 13.00 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendiga nähtub, et R.P tuvastati alkoholijoove 0,84 mg/l väljahingatavas õhus, millise tuvastamise tulemusega R.P nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 6)

• Andmed R.P suhtes alustatud täitemenetlustest R.P vastu kokku 678 892 krooni nõudes. (t/l 12-13)

• 27.10.2006 koostatud kahtlustatava R.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas kahtlustatav, et 23.07.2006 õhtul tarvitas alkoholi, juues ära 2 pudelit veini.

Alkoholi tarvitamise lõpetas 24.07.2006 kella 04-05 ajal hommikul. Kella 06 ajal läks magama ja ärkas kell 12.30. Tundis end normaalselt. Midagi ei söönud ega joonud. Kuna

oli eelmine päev tarvitanud alkoholi, siis auto rooli läks naistuttav ja ta ise magas

tagaistmel. Kaasas oli veel üks tuttav, kes hakkas autos laamendama ja roolis olnud

naisterahvas läks ära. Auto jäi bensiinijaama parklasse ning ta magas seal. Ärkas selle

peale, et meesterahvas laamendas autos ja ilmselt keegi kutsus politsei. Kohe helistas

kainele autojuhile, kes pidi varsti tulema. Kuna bensiin oli otsas, siis otsustas autot tankida. Tankis auto ära ja otsustas, et pargib ümber. Polnud plaanis kuhugi sõita. Keeras parkla nurga taha ja seal oli juba politsei. Samal ajal jõudis kohale ka töökaaslane, kes

pidi rooli minema. Politseinik lasi puhuda ning alkomeeter näitas joovet 0,84. Nõustus näiduga ning pärast protokolli koostamist viis kaine töökaaslane ta tööle.(t/l 16-17)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.P

kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja

kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud KrK § 204 lg 3

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tankla territooriumil uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine

karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumise puhul on Liikluseeskirja § 2 lg 14, 48 ja Liiklusseaduse § 4, § 7 lg 4; § 12 lg 2 mõttes mootorsõiduki

juhtimisega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava

käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samaliigiliste ja teiseliigiliste kuritegude

toimepanemise eest. Süüdistatav vabanes isiku vabadust piirava karistuse kandmiselt 11.06.2006 ning uuesti tabati ta mootorsõidukit juhtimas alkoholijoobe seisundis pooleteise kuu möödudes.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval on kriminaaltoimiku andmetel olnud suured rahalised kohustused. Süüdistatav on loonud uue perekonna ning peresse on sündimas laps, mis tulevikus tekitab uusi rahalisi kohustusi, kuivõrd on vaja ülal pidada nii last kui ka lapse

ema. Samal ajal on süüdistataval vanemlikud kohustused nüüdseks juba täiskasvanud, kui

mitte töötava lapse ees, kes samuti vajab materiaalset tuge. Süüdimõistva otsusega

mõistetakse süüdistatavalt välja ka menetluskulu, mis ei ole kuigi väike. Kriminaaltoimiku

4 andmetel on aga süüdistatava sissetulekuks 2005 aastal olnud null krooni. Kuigi süüdistatav

nimetas oma palgaks summa, mis ületab kahekordselt vabariigi keskmist palka, siis

kriminaaltoimikusse sellised andmed jõudnud ei ole, kuigi neid on kontrollitud Maksuja Tolliameti kaudu. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada

süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust.

Lähtudes lühikesest ajavahemikust viimase karistuse ärakandmise ja uue süüteo

toimepanemise vahel teeb kohus järelduse, et süüdistatavat ei ole sundinud samalaadsete kuritegude toimepanemisest hoiduma ei rahalised karistused, isiku vabadust piirava karistuse

tingimuslik kohaldamata jätmine ega reaalselt ära kantud vangistus. Arvestades

inkrimineeritava teo iseloomu, samuti varasemate toime pandud tegude iseloomu võib teha

järelduse, et süüdistataval on ilmselge alkoholilembus, mis takistab süüdistatavat käitumast õiguskuulekalt. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta enam alkoholi peaaegu üldse ei tarvita ning tal on olnud piisavalt mõtlemisaega. Samuti on loodud uus pere, mis seab temale uusi

kohustusi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus, kuid karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, allutades

süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist pikemaajalise järelevalve tingimustes, kuivõrd käitumiskontrollita pikemaajaline katseaeg ei saavutanud soovitud eesmärki.

Kuivõrd süüdistatav on juba kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu

poolt karistatud, leiab kohus, et oma käitumiselt on süüdistatav liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 50 lg

1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse pikemaks ajaks.

Märt Toming kohtunik