1-06-7262\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-7262

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2006a, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7262 (05730000182) Kohtunik Rahvakohtunikud Katrin Puhkason Malle Loosaar ja Asta Tambur Sekretär Prokurör Thea Tikenberg Kadri Väling Kriminaalasi A.S ja Z.G süüdistuses KarS § 294 lg.2 p.3 – § 25 lg. 1 järgi üldmenetluses 26.05.2005.a Pärnu mnt. 158B altkäemaksu võtmises OÜ I T juhatajalt Süüdistatavad: A.S

Isikukood XXX

Kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla

Z.G

Kaitsja Isikukood XXX RESOLUTSIOON KrMS §-dest 180 lg 1, 3, 126 lg 3 p 5, 306, 311-313, 315 lg 4,5

2 Kohus o t s u s t a s:

1. A.S KarS § 294 lg.2 p.3 – § 25 lg. 1 Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 /kaks/ aastat ja 3 kuud.

Lisakaristusena KarS § 49 alusel võtta A.S-ilt õigus kuni kolmeks aastaks töötada

riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse

osalusega ettevõtetes või eraõiguslikus juriidilises isikus, kus tuleks täita haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ülesandeid, varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.05.2005.a –

21.06.2006.a, see on 27 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 2 aastat 2 kuud ja 3 päeva.

KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta vangistus 2 /kaks/ aastat ja 3 kuud. tingimisi täitmisele

pööramata, kui ei pane 4 /nelja/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku A.S kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 14. detsembril 2006.a

2 Z.G KarS 294 lg.2 p.3 – § 25 lg. 1 . Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 /kaks/ aastat ja 6 kuud

Lisakaristusena KarS § 49 alusel võtta Z.G-lt õigus kuni kolmeks aastaks töötada

riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse

osalusega ettevõtetes, või eraõiguslikus juriidilises isikus, kus tuleks täita haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ülesandeid, varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.05.2005.a –

21.06.2006.a, see on 27 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 2 aastat 5 kuud ja 3 päeva.

KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta vangistus 2 /kaks/ aastat ja 6 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui ei pane 4 /nelja/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Z.G

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 14. detsembril 2006.a

3. A.S ja Z.G suhtes kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. A.S-ilt Välja mõista menetluskuludena riigituludesse: sundraha krooni / seitse tuhat viissada krooni ja 40 senti/ 7500 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401

viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number ja nõude sisu (menetluskulud.

3 5. Z.G-lt Mõista välja menetluskuludena riigituludesse: sundraha krooni /kuus tuhat krooni ja 00 senti/, jättes 1500 krooni riigi kanda ja 6000 määratud kaitsetasust krooni /kaks tuhat krooni/, jättes riigikanda 5997.45 krooni /viis 2000 tuhat üheksasada üheksakümmend seitse krooni ja 45 senti / Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401

viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number ja nõude sisu (määratud kaitsja tasu). Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

7. Asitõenditest :1) Helisalvestis CD kettal nr 2873 ja audio-videosalvestis videokassetil nr 2874 säilitada toimiku juures; 3) OÜ I T kaubadeklaratsioon koos lisadega kokku 25-l lehel on tagastatud; kaubaomanikule. 4) neli 500 kroonist rahatähte (toimiku juures pitseeritud ümbrikus) tagastada Kaitsepolitseiameti Tallinna Osakonnale..

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 21.12. 2006. a).

Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule.

Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud:

A.S süüdistatakse selles, et tema võttis grupis T T S T inspektor Z.G-ga 26.05.2005.a. altkäemaksu OÜ I T juhatuse esimehelt A. S-lt alljärgnevalt. T T S T vaneminspektor A.S on Tolliseaduse (RT I 2004, 28, 188) § 2 lg 9 alusel

tolliametnik, s.o. Maksuja Tolliameti ametnik, kes tööülesannete täitmisel teostab

tolliformaalsusi ja kelle teenistusülesannete hulka kuulub vastavalt Maksuja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 465-P 15.07.2004.a. kinnitatud ametijuhendi pp. 3.1., 3.4., 3.5. ja 3.7. tolliformaalsuste teostamine, tollieeskirjade ja maksuseaduste väärteoasjades kohtuvälise menetluse läbiviimine, haldusaktide koostamine vastavalt volitusele ning teeninduskeskusesse tollivormistuseks esitatud tolli järelevalve all oleva kauba ja veoki tolliläbivaatuse teostamine,

seega täidab KarS § 288 lg.1 kohaselt riigiasutuses võimuesindaja ülesandeid ja on oma ametiseisundist tulenevalt ametiisik.

A.S teostas 26.05.2005.a. kell 12:30 koos Z.G-ga tolliformaalsusi, s.o. füüsilisse kontrolli ehk “tolli punasesse koridori” suunatud Hiina Rahvavabariigist saabunud

OÜ-le I T kuuluva kauba läbivaatust. Läbivaatuse käigus avastasid A.S ja Z.G

, et koos deklareeritud kaubaga asuvad samas konteineris deklareerimata, kuid

4

deklareerimisele kuuluvad 5000 mobiiltelefoni kaelapaela koguväärtuses 6000 krooni. Rikkumise fikseerimata jätmise ja väärteomenetluse alustamata jätmise eest võttis A.S ühiselt ja kooskõlastatult Z.G-ga OÜ I T esindajalt Ain Siimonilt sõiduautos Toyota Land Cruiser reg nr XX XXX kuriteo matkimise käigus vastu altkäemaksu 2000 krooni.

Seega A.S olles tolliametnikuna teenistuses ja teostades tolliformaalsusi –

tollikontrolli väljastpoolt ühendust saabunud kauba suhtes ja avastades sisenemisdeklaratsioonis deklareerimata jäetud kaupa, ei alustanud altkäemaksu eest ühiselt ja

kooskõlastatult Z.G-ga rikkumise fikseerimiseks ja uurimiseks väärteomenetlust,

millega rikkus Maksuja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 465-P 15.07.2004.a. kinnitatud tollipunkti inspektori ametijuhendi p. 3.5. Samuti rikkus A.S ühiselt ja kooskõlastatult Z.G-ga altkäemaksu eest Maksuja Tolliameti peadirektori poolt 03.12.2004.a. välja antud „Kauba ja maantee

transpordivahendi läbivaatuse juhendi“ pp. 16, 22 ja 28, mille järgi tehakse kauba, transpordivahendi vaatlemisel ja osalisel läbivaatusel tuvastatud kauba ebaseadusliku üle piiri toimetamisel kauba täielik läbivaatus ja läbivaatuse (nii kauba kui veoki) andmed sisestatakse

tolli elektroonsesse teabesüsteemi või koostatakse läbivaatuse akt paberkandjal ning rikkumise tuvastamisel lisatakse kauba ning transpordivahendi läbivaatuse akti eksemplarid koostatud väärteo menetluse protokolli/otsuse juurde.

A.S ametiisikuna kuriteo matkimise käigus isikute grupis vara vastu võttes vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg.2 p.3- § 25 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.G süüdistatakse selles, et tema võttis grupis T T S T vaneminspektor A.S-iga 26.05.2005.a. altkäemaksu OÜ I T juhatuse esimehelt A. S-lt alljärgnevalt.

T T S T inspektor Z.G on Tolliseaduse (RT I 2004, 28, 188) § 2 lg 9 alusel

tolliametnik, s.o. Maksuja Tolliameti ametnik, kes tööülesannete täitmisel teostab

tolliformaalsusi ja kelle teenistusülesannete hulka kuulub vastavalt Maksuja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 465-P 15.07.2004.a. kinnitatud ametijuhendi pp. 3.1., 3.4., 3.5. ja 3.7. tolliformaalsuste teostamine, tollieeskirjade ja maksuseaduste väärteoasjades kohtuvälise menetluse läbiviimine, haldusaktide koostamine vastavalt volitusele ning teeninduskeskusesse tollivormistuseks esitatud tolli järelevalve all oleva kauba ja veoki tolliläbivaatuse teostamine,

seega täidab KarS § 288 lg.1 kohaselt riigiasutuses võimuesindaja ülesandeid ja on oma ametiseisundist tulenevalt ametiisik.

Z.G teostas 26.05.2005.a. kell 12:30 koos A.S-iga tolliformaalsusi, s.o. füüsilisse kontrolli ehk “tolli punasesse koridori” suunatud Hiina Rahvavabariigist saabunud

OÜ-le I T kuuluva kauba läbivaatust. Läbivaatuse käigus avastasid Z.G ja A.S

, et koos deklareeritud kaubaga asuvad samas konteineris deklareerimata, kuid

deklareerimisele kuuluvad 5000 mobiiltelefoni kaelapaela koguväärtuses 6000 krooni.

Rikkumise fikseerimata jätmise ja väärteomenetluse alustamata jätmise eest võttis Z.G ühiselt ja kooskõlastatult A.S-iga OÜ I T esindajalt A. S-lt sõiduautos Toyota Land Cruiser reg. nr XX XXX kuriteo matkimise käigus vastu altkäemaksu 2000 krooni.

Seega Z.G olles tolliametnikuna teenistuses ja teostades tolliformaalsusi –

tollikontrolli väljastpoolt ühendust saabunud kauba suhtes ja avastades sisenemisdeklaratsioonis deklareerimata jäetud kaupa ei alustanud altkäemaksu eest ühiselt ja

kooskõlastatult A.S-iga rikkumise fikseerimiseks ja uurimiseks väärteomenetlust,

millega rikkus Maksuja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 462-P 15.07.2004.a. kinnitatud tollipunkti inspektori ametijuhendi p. 3.5. Samuti rikkus Z.G ühiselt ja kooskõlastatult A.S-iga altkäemaksu eest Maksuja Tolliameti peadirektori poolt 03.12.2004.a. välja antud „Kauba ja maantee

5

transpordivahendi läbivaatuse juhendi“ pp. 16, 22 ja 28, mille järgi tehakse kauba, transpordivahendi vaatlemisel ja osalisel läbivaatusel tuvastatud kauba ebaseadusliku üle piiri toimetamisel kauba täielik läbivaatus ja läbivaatuse (nii kauba kui veoki) andmed sisestatakse

tolli elektroonsesse teabesüsteemi või koostatakse läbivaatuse akt paberkandjal ning rikkumise tuvastamisel lisatakse kauba ning transpordivahendi läbivaatuse akti eksemplarid koostatud väärteo menetluse protokolli/otsuse juurde.

Z.G ametiisikuna kuriteo matkimise käigus isikute grupis vara vastu võttes vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg.2 p.3 – § 25 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ülekuulatuna süüdistatavana end altkäemaksu võtmises süüdi ei tunnista andes A.S ütlusi, et 26.05.2005.a läks koos Z.G-ga firma territooriumile kontrollima s olevat kaupa. See kaup oli tollis läinud nn. punasesse koridori., mis nähtub nende töökoha arvutist. Kaupa

peavad kontrollima kaks tollitöötajat. I T esindaja oli tolliteeninduspunktis kohal ja ootas neid. Algul suhtles firma esindaja Z.G.. A. S autoga sõitsid kohapeale sellepärast, et neil endil autot pole.Kohapeal aga selgus, et kauba mahalaadijaid ei olnud veel kohal. Ilmselt Z.G avas konteineri plommi ja nad sisenesid konteinerisse, et kaste avada, sest nemad ise ei või kaupa maha laadida. Siimon ise keeldus kaupa maha laadimast. Kasti kaelapaeltega

avastas Z.G , kuid siis nad ei teadnud, et see kaup on deklareerimata, see selgus deklaratsioonist Z.G ütles A.S-le, et see on deklareerimata kaup.Talle tundus kahtlane, et

S. ei toonud oma töötajaid kohale ja ei tahtnud, et kaup maha laaditakse. Kui S. lõpuks

helistas, tuldi kohe kohale ja tõsteti kaup maha. Tavaliselt on laadijad kohe kohal, kui toll tuleb konteinerit vaatama. Samas selgitab, et tegelikult teadis tolli teabetalituse töötaja kaudu, et A. S on seotud Kapoga. Ta ütles seda ka Z.G-le , et A. S-l oli eelnev kokkupuude endise tollitöötaja P. V-ga, kes sai kohtu poolt karistada. Väidab, et tahtis sellega Z.G hoiatada. A. S-ga V-st rääkides tahtis ta viimast närvi ajada ja teda paljastada. Deklareerimata kaup jäi firmasse, sest seda ei tohi niikuinii kommertseesmärgil enne deklareerimist kasutada. Kaupa ei konfiskeerinud. Akti kohapeal ei saa vormistada, sest neil pole selliseid arvuteid. Seda saab teha vaid nende töökohas arvutis. Töökoha arvutis on akti vormid, mis täidetakse töökohas ja kui rikkuja alla ei kirjuta, siis koostatakse väärteoprotokoll. Samas aga kinnitab,

et kohapeal ei teinud nad kauba lauskontrolli. Kui nad hakkasid tollipunkti tagasi sõitma, keeras S. äkki tagasi ja sõitis territooriumile konteineri juurde. Ta käis autost paar minutit

ära. Kui ta tagasi tuli, sõitsid nad tollipunkti. Ta tahtis kohe ülema juurde minna asjast

rääkima, kuid enne võtsid Kapo ametnikud ta kinni. Kontrollakti ei saanud sellepärast vormistada. Kinnitab, et tema pole omal algatusel S-lt mingit tehnika muretsemise võimalust küsinud, vaid S. pakkus ise, et saaks telereid “ mustalt“ maale tuua. Kuna ta kartis, et tuleb uuesti raha jutt, siis mängis ta“ lolli kaasa“. Samas ei suuda A.S kohtule selgitada, millal ja milles, see raha jutt väljendus, kinnitades, et otseselt raha ei pakutud. Väidab, et soovis iga hinna eest kohapealt ära minna ja oma ülemuse juurde jõuda. Samas ei oska ta selgitada, miks ta kahtlasest situatsioonist (kui S. väidetavalt kauba mahalaadijaid kohale ei kutsunud) ülemat telefonitsi ei informeerinud. Kahtlane tundis talle situatsioon seetõttu, et märkas territooriumi

hoovil palju kaableid, hoone akendest vilksatas inimesi, mistõttu tekkis tal mõte, et nüüd läheb raha pakkumiseks. Tema raha üleandmist Z.G-le ei näinud ega kuulnud, sest istus auto tagaistmel. Kinnitab, et Z.G ütles S-le, et saatku viimane arve faksiga järele ja siis lisatakse see deklaratsiooni. Hiljem aga selgitab, et ütles ise seda Z.G-le , et las faksib arve järgi ja lisab deklaratsioonile, et see oleks aktis fikseeritud. .Samas kinnitab, et pidid

koostama akti, siis Z.G otsustab väärteoprotokolli koostamise ja millise karistuse määrab. Samas aga selgitab, et teinud hoiatusemenetluse, kui rikkuja sellega oleks soostunud,

6 vastasel juhul oleks üldmenetluse pidanud läbi ja täpsustab, et tahtis, et otsuse oleks teinud Z.G . Samuti kinnitab, et kohapeal oli sisuliselt läbi viidud kauba osaline läbivaatus.

Ülekuulatuna süüdistatavana tunnistab end süüdi täitelikult, andes ütlusi et Z.G ,

26.05.2005.a läksid koos A.S-iga firmasse I T nn. „punases koridoris“ olevat kaupa

kontrollima. Paberites oli kirjas, et kaup tuleb Hiinast. Seda, milline kaup läheb punasesse koridori, otsustab tolli kontrolltalitus. A. S tuli nende juurde, ta võttis tollidokumendid enda

kätte ja ütles ülemale, et lähevad kontrollima. Kohapeal avasid konteineri ja tema läks konteinerisse ja hakkas arve järgi kaupa võrdlema. Kaupa ei saanud välja tõsta, sest laadijaid ei olnud kohal. A.S oli konteineri uksel, ei mäleta, kas ta ka konteinerisse sisenes. Avas suvalised karbid. Kauba kontrollimine võttis umbes tund aega. A.S tahtis kogu kauba läbi vaadata, kuid ta leidis, et sel pole mõtet. Konteineris avastas ta deklareerimata kauba., siis tekkis ka temal tahtmine lauskontrolli teha, kuid selleks oleks pidanud kogu kauba maha laadima. Kuues kastis oli deklareerimata kaelapaelu, kuid kohtuistungil selgitab, et mäletab

seda materjalidest. Muu kaup peale kaelapaelte klappis. Samas tunnistab, et kohapeal oli osaline läbivaatus. S. väitis, et kaelapaelad peaks olema järgmise partii kaup, tuli ekslikult selle konteineriga tulnud. S helistas kuhugi selgitades kaubakaelapaelte väärtust. See polnud eriti suur. Nad arutasid kahekesi võimalust, et S. maksab maksud ära siis, kui järgmine partii tuleb. S. oli sellest huvitatud. A.S oli jutuajamise juures nende selja taga Deklaratsiooni

rikkumise akti saab teha vaid töökoha arvutis. S. ütles, et „ võib-olla tahate A.S-iga

rääkida sellest, kuidas teha“. A.S ütles, et S. on kahtlane isik, on seotud Kapoga ja

tuleb olla väga ettevaatlik. Kui ta altkäemaksu pakub, siis ei tohi seda vastu võtta. Hiljem

täpsustab ülekuulamisel, et A.S ütles hoiatades, et A. S võib pakkuda altkäemaksu ja seetõttu tuleb olla ettevaatlik. Ta sai sellest aru, et siis tuleb sellele anda ametlik käik. A.S rääkis, et lennujaama tollipunkti juhataja anti tänu S-le kohtu alla. Seepeale läks ta S. juurde tagasi ja küsis, kas ta tunneb P. V-t. S. vastas eitavalt ja ta jäi teda uskuma. Konteiner pandi kinni ja nad hakkasid S. autoga tagasi tollipunkti sõitma. Autos hakkas S. talle altkäemaksust rääkima. Vahepael aga ütles ta, et on vaja laoplatsil ära käia ja sõitis tagasi territooriumile. Autos oli ka juttu, et tema kaudu on võimalik odavaid telereid osta. Ta kirjutas S. andmed

paberile üles ja palus järgmine päeva tollipunktist läbi astuda. Autos küsis S., kas 2000 krooni sobib, et protokolli paelte peale ei tuleks. Raha pani talle pihku. Tema pani raha jaki taskusse. Ta sai aru, et see on selle eest, et ta kiiresti kontrollis ja paelad lähevad järgmise deklaratsiooni sisse. Ei olnud juttu, et ta peaks mingi toimingu tegemata jätma. Ta ei küsinud,

mille eest see raha ja ei oska seletada, miks ta selle raha vastu võttis.. A.S istus tagaistmel, arvatavasti ta ei näinud raha üleandmist. Samas aga kinnitab, et otsustas, et teeb akti ja väärteoprotokolli arvutis, kuid talle ei antud sellist võimalust, kuna peeti enne kinni. Kui ta tollipunktis autost väljus, ootasid maja ees Kapo töötajad. Samas hiljem ülekuulamisel

tunnistab, et polnud kohapeal enda jaoks otsustanud kas alustab väärteomenetlust, tahtis A.S-iga seda konsulteerida, sest läbivaatuse aktile kirjutavad mõlemad alla. A.S ei jõudnudki omavahel suhelda .Ta ei jõudnud teda informeerida, et sai raha. Ei oska seletada, miks ta raha S-le tagasi ei andnud. Kohapeal tuvastatust kirjutas vaid andmed paberi peale. Samas kinnitab, et väärteomenetluse alustamise alus oli olemas,

Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid:

- K T osakonna assistent A. L ettekanne kohaselt eelnevalt ülesmärgitud ja skaneeritud 500

krooniste rahatähtede numbrid , mida kasutatakse kuriteo matkimisel 26.05.2005.a A. S poolt. /tl 3-5/

- Z.G suhtes 26.05.2005 teostatud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt / tl 61-62/,

7

leiti tema riietest neli 500 kroonist rahatähte numbritega kokkulangevad eelpoolnimetatud ettekande lisas skaneeritud nelja rahatähega, maksekorraldus 20000 krooni sissemakse kohta

T. J nimele. Tollideklaratsioon I 38057, MTA ametitõend 6154 Z.G nimele, mobiiltelefon. - A.S suhtes teostatud isiku läbivaatuse protokoll 26.05.2005, millele A.S on

keeldunud alla kirjutamast leiti kaks 500 kroonist rahatähte, MTA ametitõend 6221 A.S nimele mobiiltelefonid, märkmepaberid tekstiga, pangakaart, Neste kaart /tl 26-27 I

kd/. Nimetatud rahatähtede numbrid ei lange kokku märgitud rahatähtede numbritega vastavalt ettekandele.

- Asitõendite vaatlusprotokolli /tl. 131-152 I kd/ kohaselt 31.05.2005.a ja kohtus üle vaadatud asitõendid on :

- rahatähed Z.G-lt 26.05.2005.a leitud nelja 500.- kroonise rahatähtede numbrid numbritelt kokkulangevad eelpoolnimetatud ettekande lisas skaneeritud nelja rahatähega,

-sularaha sissemaksu kviitung 21.03.2005.a maksja Z.G , konto omanik T. J, sissemakse 20000 krooni,

- tollideklaratsioon nr. 10699886, millest nähtub, et kaubasaatja on B E C H K H, kaubasaaja

I T OÜ ,Tallinn, Eesti, konteineri numbrid ja pakkeüksuste arv ja liik-polsterdatud

puitkarkassidega istmed (sohvad), deklarandi esindaja OÜ A-T, lisalehed puidust söögi-ja

elutoamööblile, terasest sanitaartehnikale, inglisekeelne B E CO invoice 19.04.2005.a

kaubanimekirjaga summas 3574,40 USD, maksuarvutused tolliväärtuste ja käibemaksude kohta 5-l lehel, M C L E OÜ arve nr 251643 maksjale I T 22.05.2005, I T OÜ volitus M ja T OÜ A- T töötajatele /tl 131-152 I kd/.

- Kaitsepolitseiameti poolt 26.05.2005.a kella 12.37-13.43- ni toimetatud kuriteo matkimise tehnilised teabesalvestised: audio-videosalvestis videokassetil nr. 2873, mis teostati kolme kaameraga ja CD-l, kui esmased tõendid vaadati ja kuulati kohtuliku uurimise käigus üle. Toimikus on salvestistest koostatud valikuliselt jälitusprotokoll 20.09.2005.a /tl 94-99 I kd/, mille helisalvestis CD nr. 2873 (pikkus 121 minutit ja 32 sekundit). Kogu jälitustoiming on salvestatud neljas erinevas vormis, neist kolmes erinevas perspektiivis videosalvestusena ja audiosalvestusena.

Teabesalvestistest nähtub: - videosalvestust alustati hoovis, kus asus konteiner kontrollitava kaubaga, kuhu saabusid A.S ja Z.G koos tunnistaja A. S-ga sõiduautoga Toyota Land Cruiser XX XXX kell 12.37.. Kõik kolm isikut seisavad konteineri juures. A. S ja Z.G vaheline vestlus puudutab küsimusi kauba ja selle asukoha kohta. 14 minuti ja 25 sekundil küsib A.S deklaratsiooni numbrit, Z.G vastab – 38457., 36 minutil ja 40 sekundil on kuulda ja läbivaatusel näha, et avatakse konteiner, 40 minutil ja 27 sekundil on Z.G ja A. S vahel vestlus sellest et kaua läheb kauba läbivaatusega, Z.G käsib ühe koti avada. A. S avab ja selgitab, et selles on mingid paelad, 51 minutil ja 40 sekundil Z.G sõnab, et ta ei näe peal paelu, (vaatab dokumente). A. S selgitab, et ei oska seda kommenteerida. 53

minutit 23 sekundit helistab A. S mobiilil ja küsib, kas keegi teab midagi paeltest, mida

deklaratsioonis ei ole. Vastuse saades nendib, et need pidi ju minema järgmisesse konteinerisse, miks need aga selles on.. Kommenteerib tolliametnikele, et saatjast hiinlane on sassi ajanud, kumba konteinerisse kauba pani, arve on olemas ja küsib: „mis me teeme ?“ A.S

küsib: äkki on midagi veel. A. S vastab, et ei tea, näeb neid ise ka esimest korda.

Helistab mobiilil ja küsib, palju neid paelu võib konteineris olla ja palju maksavad (Sven

8 Z.G on enne helistamist käskinud hinda küsida). Teatab tolliametnikele, et paelu on 5000

tükki väärtusega umbes 6000 krooni kaup pidi tulema ülejärgmisel nädalal. 57 minutit 48

sekundit küsib A. S, et mis nüüd saab, võib-olla tahate arutada, ma lähen kaugemale. Z.G

ja A.S seisavad konteinerist eemal ja vestlevad omavahel, nende juttu pole

kuulda. 59 minutil ja 53 sekundil küsib Z.G A. S-lt, kas ta Lennujaamas on ka deklareerinud. A. S vastab, et ühel korral. Siis küsib Z.G kas talle nimi P. V midagi ütleb, A. S vastab, et ei tunne sellist. Seepeale küsib A.S, kas keegi veel on käinud deklareerimas ja A. S teatab, neil on käinud naisterahvas M. A.S teatab, et neil on

info, et A,. S firmal on P. V-ga konflikt olnud. A. S vastab, et tema küll ei tea, neid I on vähemalt viis tükki ja loetleb. Tema ostis firma viis aastat tagasi. 63 minutil ja 17 sekundil räägib Z.G, et nemad arvasid, et A.S firma, see mingi I pani kitse. A.S küsib, mis see tähendab, Z.G vastab, et tollimees räägiti sisse. A.S vastab, et ei usu, et nemad seda P. V-ga tegid. 71 minutil 17 sekundil on A. S ja Z.G vahel vestlus sellest, et lasta DHL arve järele saata, siis ei pea seda kirjutama. Z.G juhib tähelepanu selle, et A. S ei teagi, mis asjad konteineris on A. S vastab, kui maha laadime, siis teame, tõmbame need sealt

järgmisest konteinerist lihtsalt maha, et järgmine kord mingit keberniiti ei ole. Z.G vastav, et nad on nii kaua kohal.. A. S vastab, et olge, kui tahate, kui ei, siis ta viib nad ära. A.S ütleb, et igaks juhuks võib ju olla. Ja Z.G selgitab, et lihtsalt keegi võib tulla ja vaadata, et neid ei ole. A. S vastav, et kutsub siia ja hakkavad vaikselt maha tõstma. A.S

ütleb, kui maas on, siis lähme minema. Pärast tuleb keegi ja ütleb… (ei kostu). Konteineri juurde on tulnud laadijad. .A .S lubab, et tõstavad kauba maha. See peale istutakse

A. S autosse ja hakatakse sõitma. A .S(salvestises 94 min.2 sekundit ) küsib, et mis nüüd

nende paelte ja värkidega teha, seal midagi muud erilist polnud, mis sassi on läinud. Z.G

vastab, et mõtleme, mõtleme. A.S ütleb, mõtle ise, mis sa saad anda.. Kohtuistungil salvestist üle kuulates on A.S lause „ Mõtle, mis sa ise tahad anda!“. 95 minutit 03 sekundil küsib A. S Mis te arvate?. A.S vastab, et ise vaata, kuidas sa saad. Jah, et palju, et sina ei hävi ja… A. S vastab, et hävib ainuüksi sellega, kui nad talle kannikasse keeravad. Z.G vastab, et paku ise, kui palju raha . Kohtuistungil salvestist kuulates kostub viimane sõna kas „raha“

või „tahad“! Salvestis on kohati raskelt kuulatav, kuna kõrvaline müra kostub läbi kõneteksti. A. S vastab, et ei ole varem seda teinud, ise tead, kuidas see on. Z.G naerab öeldes,

et on riigiametnik. A. S küsib, et kui ta kummalegi tonna annab, on see okei. Peale seda pöördub tagasi ja väljub autost. 96 minutil 05 sekundil ütleb Z.G , et ei saa sellele mehele öelda, et anna viis tonni. Ja küsib A.S-ilt: „ Ah? Mis vaatad?“ A.S vastab, et siin nagu paistab midagi. Z.G naerab: „Kaamera“. A.S vastab: Lähme välja, ega siin sees küll ei anna. Salvestise ülekuulamisel kõlab lause järgmiselt: Lähme välja, ega siin see küll ei ole. Z.G, vastab: ei, kohapeal ja siis sõidame. A. S tuleb autosse ja sõidab sellega tagahoovi konteineri juurde.( see on nähtav videosalvestiselt) ja väljub uuesti autost. Audiosalvestiselt on kuulda 97 minutil 20 sek kui Z.G ütleb : vaataks, mis kotis on tal. A.S vastab: Mis kotis, kõige parem on panna mahuanduritesse, igasugust

asjad ja õhupuhastajatesse. 99 minutil ja 11 sekundil on kuulda A. S häält „siin on kõige paremini valvatav paik ja…, kostub paberi krabin. A. S hääl : „Sobib jah?“ Kohtuliku uurimise käigus kuulati helisalvestist mitmekordselt (sealhulgas kõrvaklappidega), samuti vaadati videosalvestuse erinevatest perspektiividest, see juures jälgimise võimalus oli koos teksti kuulamisega. Jälitusprotokollis kirjendatuga põhimõttelisi erinevusi polnud, küll aga oli kuuldavus müraga, mistõttu eespool viidati võimalustele, et protokollis (Z.G lause (tl 98) „№h, paku sina ,kui palju raha, võib olla ka sõna „raha“ ka sõna „tahad.“ A.S lause : „mõtle ise, mis sa saad anda.“ võis olla ka :“Mõtle, mis sa ise tahad anda!“ ja A.S lause:“ Lähme välja, ega siin sees küll ei anna. Salvestise ülekuulamisel kõlab

9 lause järgmiselt: Lähme välja, ega siin see küll ei ole. Audiosalvestist CD-R-l kuulati arvutilt

kõlarite ja ka kõrvaklappidega. Kohus leiab, et need erisused iseenesest ei muuda lausete sisulist tähendust.

Süüdistatav väidab peale salvestiste vaatamist ja kuulamist, et tema ei ole A.S kuulnud ühtki lauset 5000-st ( audiosalvestisest Z.G lause:“Ei saa sellele mehele öelda, et anna viis tonni“), kuuleb seda kohtus esmakordselt. Sel ajal tema otsis autost kaameraid. Samuti eitab, et ta oleks öelnud lauset „vaata, palju sa ise saad anda, juttu „ Mõlemale tonna pole olnud, hävimise juttu samuti. See võis olla hoopis muus sisuga, mis salvestises on ära rikutud. Süüdistatav selgitab, et ütles naljapärast 5 tonni, mis tähendab 5000 Z.G krooni. Samuti selgitab, et ta ei mäleta, et oleks jutuajamises A. S-ga kasutanud sõna raha, lindilt aga kostub raha. Kohtu arvates võib see sõna olla „tahad“.

Tunnistaja kinnitab, et on Z.G ja A.S-iga paaril korral kokku puutunud A. S tollivormistusega, kui kaup on olnud nn. „punases koridoris“, mis tähendab konteineris oleva kogu kauba füüsilist ülevaatust. 2005.a maikuus tuli tal kui allkirjaõiguslikul isikul firmale I

T saabunud kauba Kopli tollipunktis tollivormistus teha, sest sellega tegelev töötaja oli

komandeeringus. Konteiner oli plommituna firma territooriumil, plommi võib avada vaid

tolliametniku juuresolekul. Ta läks tollidokumentidega Kopli tollipunkti ja seal tulid

tolliametnikud Z.G ja A.S tema autosse ja sõideti firma territooriumile. Tollideklaratsiooni ja saatelehed olid tollitöötajate käes. Mis dokumendid tollitöötajatel olid, ei tea, peaks olema vist ülevaatuse akt. Z.G ja A.S läksid konteinerisse ja avasid kaste.. Konteineris pidi olema mööbel, kuid kastide avamisel selgus, et ühes kastis, mis oli ukse juures, olid 5000 kaelapaela ostuhinnaga ca 6000 krooni, mis tegelikult pidid saabuma teise konteineriga ja seetõttu olid deklareerimata ja neid polnud ka saatelehtedel. Z.G ja

A.S eemaldusid nõu pidama. Tavaliselt koostatakse järelvaatuse akt, kuhu kirjutavad kõik juuresviibinud isikud alla ja seal kirjendatakse, kas oli rikkumisi. Tollitöötajad kohapeal midagi kirjutama ei hakanud. Seejärel istusid nad kõik tema autosse, sest ta lubas nad tagasi

viia. Kuna tal pole varem sellist juhust olnud, küsis ta nende käest, mis nüüd edasi saab. A.S vastas selle peale, et mõelgu ta ise, et neil oleks hea ja temal endal oleks hea. Ta sai sellest aru, et tuleb loovutada mingi rahasumma ja küsis, kas 1000 kroonist kummalegi piisab. Vastus oli jaatav. Z.G istus esiistmel ja A.S tagaistmel. Ta võttis 2000 krooni ( 500- es rahatähtedes) ja andis Z.G-le. Kuulis veel mingit A.S lauset, et ei mitte siin. Kinnitab, et A.S tundis muret, et justkui keegi näeb pealt. Peale seda sõitsid tagasi Kopli

tollipunkti. Firmale akti tollieeskirjade rikkumise suhtes ei tehtud, firma deklareeris need

kaelapaelad hiljem juurde. Seda tegi deklaratsiooni firma, arve tuli kohe faksiga kohale.

Sellest, et arvet on koheselt võimalik saada, oli ka kohapeal juttu. Ta oli huvitatud, et rikkumise kohta akti ei koostataks, sest see oleks kaasa toonud igakordsete kaubasaadetiste puhul lauskontrollimise. Peale selle kinnitab A. S, et nii enne kui ka pärast rahapakkumist oli juttu tehnikakaupadest, millest oli huvitatud just A.S, kes ütles, et kui kaup saabub sel päeval, kui nemad tööl on, siis ei peaks see kaup arves olema kajastatud.

A. S ütlused langevad kokku jälitustoimingu videosalvestisega konteineri kontrollimisest

firma territooriumil ja helisalvestisega, Z.G ja A.S kõnelusest A. S

sõiduautos, ajal, mil ta ise autos viibis, mis kohtus läbi vaadati ja kuulati. A.S suhtes jälitustegevuseprotokollis fikseeritule ja salvestisest kostuvas erinevusi polnud.

Süüdistatav A.S kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistaja (tollipunkti juhataja) M. K

kinnitab kohtulikul uurimisel, et kauba ja transpordivahendite läbivaatuse blanketid on neil

arvutis. Nii oli ka 2005.a. Peale kontrolli sisestati tulemused töökoha arvutis olevasse blanketti ja arvuti annab dokumendi järjekorranumbri. Neid akte koostati ainult elektroonselt Neid akte paberikandjal ei ole, sest siis ei saa järjekorranumbrit. Kontrolli läbiviimise kohas kontrollakte ei koostatud. Samas selgitab, et kui kontrollimisel avastatakse rohkem kaupa, kui

10 on deklareeritud, siis kaup peetakse kinni ja suunatakse, kas tolliterminaali, või tollilattu või

antakse aktiga vastutavale hoiule. Sel juhul viiakse läbi kauba täielik kontroll, kogu kaup tõstetakse maha ja läbivaatusel avastatud rikkumise andmed märgitakse kohapeal paberile.

Olenevalt kui suur on rikkumine, on menetlejaks kas tolliinspektorid ise või suurema tähtsusega asjades läheb menetlus Tolliameti järelkontrolli menetlejate kätte. A.S ja Z.G oli õigus väärtegusid menetleda nn. nõrgematel juhtudel, kui maksimaalne karistus

on 5000 krooni. 26.05.2005.a võisid A.S ja Z.G saada ülesande I T kaupa kontrollida ka arvutisüsteemist, kus on kirjas kontrollimisele kuuluvad kaubasaajad. Väärteo avastamisel oleks neil olnud võimalus kaup tollilattu suunata, anda vastutavale hoiule, või ise kaup kinni plommida tolliplommiga. Selleks, et lasta kaupa vaba ringlusse, peab arvutis olema esimene menetlustoiming kauba läbivaatuse tulemustest ja kontrollimise juures olnud

isiku (firma omanik, autojuht või kauba omanik) tunnistus rikkumisest. Kui läbivaatuse

käigus avastatakse rikkumine, siis täidetakse ja trükitakse välja akt, mille allkirjastavad

koostaja ja läbivaatusse juures viibinud isik. Läbivaatuse aktile peavad alla kirjutama

mõlemad kohapeal olnud tolliinspektorid. Väärteo menetlust alustatakse kohapeal menetlustoiminguga ja vähemalt 2 nädala jooksul tuleb teha menetlusotsus. - M- ja T T T S tollipunkti vaneminspektori

ametijuhendi kohaselt 15.07.2004.a. /tl 42, I kd/, millega A.S on 30.08.2004.a tutvunud, on töö põhieesmärk kvaliteetse, kliendikeskse ja efektiivse tolliteenuse osutamine

ning sellega kaasneva tollikontrolli teostamine tollieeskirjade rikkumise ennetamiseks,

avastamiseks ja tõkestamiseks. Sealhulgas on välja toodud teenistusülesanded 3.1.

tolliformaalsuste vormistamine, 3.4 kauba, veokite, isiklike asjade ja reisijate tolli

läbivaatusele suunamine, 3.5 tollieeskirjade ja maksuseaduste väärteoasjade kohtuvälise

menetluse läbiviimine ja haldusaktide koostamine vastavalt volitusele, 3.6. kaupade

klassifitseerimine, päritolu ja tolliväärtuste määramise õigsuse kontrollimine, 3.7

teeninduskeskusesse tollivormistuseks esitatud tolli järelevalve all oleva kauba ja veoki tolliläbivaatuse teostamine.

- Maksu-ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri Sadamate tollipunkti inspektori ametijuhendiga 15.07.2004.a.on Z.G tutvunud 23.08.2004.a /tl 74/. Juhendi kohaselt on tema töö põhieesmärk ja ülesanded samad, mis on välja toodud A.S ametijuhendis. Kohtuotsuse põhjendus:

Kohus, uurinud kohtulikul uurimisel eelpoolkirjeldatud tõendeid leiab, et Z.G ja A.S süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 294 lg 2 p 3 - § 25 lg 1 järgi.

Z.G on tunnistab end süüdi selles, et võttis tööülesannete täitmisel – kauba läbivaatusel, vastu firma I T esindaja A. S pakutud 2000 krooni raha. Ta sai aru, et see on

selle eest, et ta kiiresti kontrollis ja deklareerimata kaelapaelad lähevad järgmise deklaratsiooni sisse. A.S end süüdi ei tunnista väites, et oli tollikontrolli teostamise juures, kontrolli viis läbi Z.G, kuid mingit raha pakkumise juttu ei kuulnud ega tea, et

Z.G võttis vastu firma esindaja pakutud rahasumma. Vastupidi, saabunud firma territooriumile tekkis tal kahtlus A. S käitumise tõttu ja olustiku tõttu ning oletas, et A. S on

Kapo kaastöötaja, kuna tema nimi oli läbi käinud varasemast kriminaalasjast, kui üks tollitöötaja süüdi mõisteti. Ta keelitas ka Z.G ettevaatlikkusele ja mitte võtma raha, kui pakutakse.

Kuid esitatud tõenditega: tunnistaja A. S ütlustega, jälitustoimingu videoja audiosalvestistega, tollidokumentidega, asitõenditega - märgitud rahatähtedega, Z.G

läbivaatuse protokolliga 26.05.0000005.a kus on fikseeritud tema juurest eelpoolnimetatud

rahatähtede leidmine, Z.G ja A.S ametijuhenditega ning süüdistatavate endi ütlustega on tuvastatud faktiliselt asjaolud:

Z.G ja A.S täitsid 26.05.2005.a T T S T inspektori ja vaneminspektorina oma tööülesandeid tolliametnikena, mis tulenevad Tolliseaduse §-st 2 lg 9 tolliformaalsuste

11

teostamisel. Tolliformaalsused on tollikontroll ja teised toimingud, mida tuleb asjaomasel

isikul või tollil tollieeskirjade kohaselt (§ 2 lg 10) Vastavalt Maksuja Tolliameti peadirektori käskkirjale nr. 465-P 15.07.2004.a kinnitatud ametijuhendile, millega Z.G

23.08.2004.a ja A.S 30.08.2004.a olid tutvunud, kuulus nende teenistusülesannete hulka punktide 3.1.alusel tolliformaalsuste vormistamine, 3.4 kauba, veokite, isiklike asjade ja reisijate tolli läbivaatusele suunamine, 3.5 tollieeskirjade ja maksuseaduste väärteoasjade

kohtuvälise menetluse läbiviimine ja haldusaktide koostamine vastavalt volitusele, 3.6.

kaupade klassifitseerimine, päritolu ja tolliväärtuste määramise õigsuse kontrollimine, 3.7

teeninduskeskusesse tollivormistuseks esitatud tolli järelevalve all oleva kauba ja veoki

tolliläbivaatuse teostamine. Seega olid Z.G ja A.S ametiisikud, kes täitsid võimuesindaja ülesandeid KarS § 288 mõistes. 26.05.2005.a kella 12.30 paiku tulid nad koos OÜ I T esindaja A. S-ga T T S T – sõiduautoga Toyota Land Cruiser OÜ I T territooriumile, kus asus Hiina Vabariigist OÜ-le I T saabunud kaup konteineris, mille suhtes oli vaja teostada kauba füüsiline kontroll, sest see kaup asus nn.

„punases koridoris“. Ühendusvälisest riigist Eestisse toimetatud kauba suhtes tuleb esitada

tollile kaup ja ülddeklaratsioonina kasutatavad dokumendid, mida I T esindaja A. S tegi,

andes need tollipunktis Z.G kätte. Seda, et tollidokumendid olid Z.G käes,

kinnitavad tunnistaja A. S, süüdistatavad Z.G ja A.S , asitõendid

(tollideklaratsioon koos lisadega /tl. 131-154/ ning see nähtub jälitustoimingu videosalvestisest.

Peale konteineri avamist sisenes sinna Z.G ja A.S seisis konteineri juures.

Läbivaatuse käigus – konteineris olevate kaubakastide avamisel avastas ühes ukse juures olnud kastis kaelapaelad, mida ei olnud deklaratsioonis kirjas. Kauba koguse ja väärtuse laseb ta A. S-l selgitada. Seda kinnitavad süüdistatavad ise ja tunnistaja A. S. Videosalvestiselt on näha ja kuulda, kui A. S telefoni teel küsib kellegi käest, miks kaubasaadetises kaelapaelad sees, nimetab koguse 5000 tükki ja väärtuse 6000 krooni ning seletab, et kaubasaatja pidi selle

kauba järgmise konteineriga saatma, kusagil arves peab ka see kauba artikkel olema sees.

Seega on tuvastatud, et Z.G ja A.S tollikontrolli teostades avastasid väljas

poolt ühendust saabunud kauba sisenemisdeklaratsioonis deklareerimata kauba, kuid ei

alustanud rikkumise fikseerimist. Videosalvestisest on näha, et märkmeid kauba kohta ei

tehtud, kaupa üle ei loetud. Samuti nähtub nii videosalvestisest kui ka süüdistatavate endi

ütlustest ning tunnistaja A. S ütlustest, et ei teostatud ka kauba täielikku kontrolli, mida tollieeskirjade kohaselt oleks pidanud tolliinspektorid tegema. Vastupidi salvestistest on näha ja kuulda, et kohapeal arutatakse, et tuleks teha täielik kauba läbivaatus, kuid kauba laadijate kohale saabumisel arutatakse, et igaks juhuks peaks kauba mahalaadimise lõpuni kohal olema.

Kui konteiner suletakse lähevad tunnistaja A. S ja Z.G ning A.S sõiduautosse. Tunnistaja A. S kinnitab ja see on kooskõlas videosalvestisel nähtava ja kuuldava tekstiga, et

avastades deklareerimata kauba S. küsib kas on võimalik deklareerimata kaup ilma akti

koostamata ära deklareerida, arutledes Z.G-ga, mis teha, kas lasta DHL-iga arve järele saata. Selle jutuajamise juures on A.S. Enne seda, peale paelte avastamist, on A. S juba küsinud, mis nüüd saab, ehk tahavad nad omavahel nõu pidada. Videosalvestisest on näha, et Z.G ja A.S eemalduvad konteineri juurest, nende vahelist kõnelust ei ole kuulda. Tagasi tulnud A. S juurde pärib Z.G A.S-lt P. V kohta. Saanud vastuse, et ta ei tunne sellist inimest ja ei usu, et nemad tollimehe sisse rääkisid, jätkub vestlus DHL arve järele saatmisest, „siis ei pea seda kirjutama“. Nii tunnistaja A. S kui ka süüdistatavad ise kinnitavad, et kauba lauskontrolli ei tehtud. Tegelikult ei loetud ka deklareerimata kaupa üle,

piirduti A. S ütlustega, jättes deklareerimata kauba kaubasaajale ei võetud lahkudes mingit allkirja selle kohta, et kaup jäi kaubasaaja vastutavale hoiule. Nii tunnistaja A. S ütlustest kui

ka salvestistest nähtub, et peale autosse istumist tollipunkti naasmiseks, küsib A. S Z.G ja A.S käest, mis nüüd nende paeltega teha. Z.G vastab, et mõtlevad ja

12

A.S ütleb, „mõtle, mis sa ise tahad anda!“. A.S küsimusele, mis nad arvavad, vastab A.S : Ise vaata, kuidas sa saad. Z.G vastab „Paku ise, kui palju tahad. A. S küsib, kas „tonnast“ kummalegi piisab. Seejärel väljub A.S autost. Z.G nendib, et ei saa öelda, et anna viis tonni. A.S aga uurib autot, kas sel pole jälgimisvahendeid ja ütleb, et tuleb

minna välja, sees küll ei ole. Z.G vaidleb vastu, et jäävad kohapeale. Kui S. naaseb autosse on kuulda paberikrabinat. Ja küsimust sobib?.

Kui A.S ja Z.G tollipunktis olid väljunud A. S sõiduautost leiti Z.G-lt

läbivaatuse käigus taskust asitõendid - neli 500 kroonist rahatähte, mille numbrid langesid kokku kuriteo matkimiseks kasutatud rahatähtedega. Seega on tuvastatud faktiliste asjaoludega, et Z.G ja A.S ametiisikutena ja

grupis kuriteo matkimise käigus võtsid vastu altkäemaksu vastutasuna ametiseisundit

kasutades jätsid ebaseaduslikult toimepanemata õiguspärase teo, milleks nad olid teenistusülesannete kohaselt kohustatud. Kuriteo objektiivne koosseis väljendub altkäemaksu lubamisega nõustumises ja vastuvõtuvõtmises. Olles ametiisikud – tolliametnikud, kasutasid

nad ametiseisundit altkäemaksuandja huvides esmase menetlustoimingu – kauba täieliku läbivaatuse lõpuni teostamata, mis seisnes selle rikkumise fikseerimata jätmises, seega jätsid õiguspärase teo väärteo menetlemiseks toimepanemata . Z.G ja A.S tegevus on kvalifitseeritud kuriteona kui tahtlikud teod, mis olid suunatud süüteo toimepanemisele, kuid

mis jäi katse staadiumi KarS § 25 lg 1 järgi vaid seetõttu, et nad panid toime kuriteo matkimise käigus. Matkitud süüteod jäävad enamast katsestaadiumi, kuna matkimine toimub

jälitusametkondade kontrolli all, mistõttu isiku poolt toimepandud teol ei ole võimalust realiseeruda kahjuliku tagajärjena. Tuvastatud faktiliste asjaolud kinnitust leidnud, et Z.G ja A.S asudes I T territooriumil läbi viima tollikontrolli, teostasid seda vaid osaliselt,

seda tunnistavad nad ise. Avastades deklareerimata kauba, oleksid pidanud teenistus

ülesannete kohaselt – Maksuja Tolliameti peadirektori poolt 03.12.2004.a. välja antud „Kauba ja maantee transpordivahendi läbivaatuse juhendi“ pp. 16, 22 ja 28 kohaselt kauba

vaatlemisel ja osalisel läbivaatusel tuvastatud kauba ebaseadusliku üle piiri toimetamisel,

tegema kauba täielik läbivaatus ja sisestama kauba läbivaatuse andmed tolli elektroonsesse

teabesüsteemi või koostatakse läbivaatuse akt paberkandjal ning rikkumise tuvastamisel

lisatama kauba läbivaatuse akti eksemplarid koostatud väärteo menetluse protokolli/otsuse

juurde. Kohtulikul uurimisel on tunnistaja M. K ütlustega kinnitust leidnud süüdistatavate

väited, et neil ei olnud kohapeal võimalik koostada läbivaatuse akti, sest T T S T sai

tollikontrolli kauba läbivaatuse akte koostada vaid töökohas asuva arvuti taga, sest akti järjekorra numbri väljastas vaid arvuti programm. Kuid deklareerimata kauba avastamisel ei

fikseerinud nad ise seda kogust, millistes kastides, kui palju deklareerimata kaupa oli, ei teinud selle kohta märkmeid, piirdusid kaubasaaja esindaja A. S esitatud andmetega, ei viinud läbi kogu kauba täielikku kontrolli, ainult arutasid omavahel, miks peab kauba mahalaadimise lõpuni kohapeal olema, sest äkki keegi näeb, et nad enne lõplikku mahalaadimist lahkuvad. Jätsid deklareerimata kauba kaubasaaja territooriumile, võtmata temalt allkirja vastutava hoiu

kohta. Kohapeal arutasid võimalust lasta saata DHL kaubasaatjal arve järele, mis eeldab võimalust vormistada kauba deklaratsiooni, mitte alustada rikkumise kohta väärteomenetlust,

mida tõendab Z.G ja A. S vestlus, et las DHL-iga saadetakse arve järele, siis ei pea

kirjutama. Samas ei pööranud nad tähelepanu ka A. S väitele, et nimetatud saadetis pidi

saabuma järgmise konteineriga, ilmselt on kaubasaatja segi ajanud. A. S poolt esitatud

andmete kohta ei pärinud, kust need pärinevad. See asjaolu iseenesest võib viidata ka kaubasaaja süü puudumisele. Jutt käis A.S ja Z.G ütluste kohaselt sellest, et mida

teha, et ei peaks kirjutama. Seega Z.G ütlused, et otsustas teha läbivaatuse akti ja väärteomenetlust alustama töökohas, kui on A.S-iga seal nõu pidanud, on kohtu arvates

paljasõnalised ja ei ole kooskõlas kontrolli tegevuse ja tegevusetusega kohapeal ning teenistusalaste juhenditega, mida nad oleksid pidanud tollikontrolli ajal tegema. Kohus hindab

13 nii Z.G kui ka A.S ütlusi selles osas endõigustavaiks, kasutamaks ära asjaolu,

et nad peeti kinni enne, kui nad oma töökohta jõudsid. Tegelikult ongi kauba läbivaatus esmaseks väärteo menetlustoiminguks rikkumise avastamisel. Seda toimingut aga ei viinud Z.G ja A.S lõpuni. Uuritud tõenditest nähtub, et kuriteo matkija ei kihutanud süüdistatavaid altkäemaksu andmisele, mida võiks hinnata provokatsioonina. Kui A. S küsis süüdistatavate käest, mis edasi saab, mis on iseenesest sellises olukorras tavapärane küsimus, vastasid mõtlevad, et mõtlevad ja kohe ütles A.S, „Mõtle ise, mida sa tahad anda! See lause on üheselt mõistetav ainult millegi saamiseks tunnistajalt. Mida ka tunnistaja mõistis,

et temalt soovitakse raha. Ka edasine vestlus, kui A. S küsimusele „Mis te arvate?“ A.S vastab „Ise vaata, kuidas sa saad ja palju, et sina ei hävi. Z.G mainib, et paku

ise, kui palju tahad. Seega initsiatiiv võtta tollivormistuse eeskirjade kohase vormistamata

jätmise eest altkäemaksu tuli tegelikult süüdistatavatelt Z.G-lt ja A.S-ilt . A. S

pakkumisele, kas tonnist kummalegi piisab, ei vasta kumbki süüdistatav eitavalt, kuigi

pakkumine otseselt mõistetav 1000 krooni kummalegi, mis ühtib ka Z.G-lt ära võetud märgitud rahatähtede kogusummaga. Seega oma käitumisega ja vestlusega A. S-ga

näitasid mõlemad süüdistatavad oma valmisolekut süüteo toimepanemiseks – raha vastuvõtmiseks ja avastatud tollivormistuse rikkumise fikseerimata jätmiseks, mis väljendus

kogu kauba täieliku kontrolli lõpule viimata jätmises, deklareerimata kauba, mille koguse

suhtes piirdusid vaid kaubasaaja öeldud andmetega, jätmisel kaubasaajale, ilma hoiule andmise allkirja võtmata. Seetõttu ei ole tuvastatud faktiliste asjaoludega kooskõlas ka A.S väited, et ta algusest peale tollikontrolli tegemisele asumisel oletas ta , et võib tulla raha pakkumine, ta ütles seda ka Z.G-le ja asjaolu, et Z.G tema teadmata ikkagi võttis altkäemaksu oli talle täielik üllatus, ning salvestisel kuulda olevaid lauseid:“ Mõtle ise, mida sa tahad anda“ ja „kuidas sa saad ja palju, et sina ei hävi..“ ei ole tema öelnud. Asjaolu,

et tollikontrolli teostavad kohapeal kaks tolliametnikku, kellest üks vormistab tulemusi,

kelleks oli Z.G , ei ole määrav selleks, et A.S mitte pidada tollikontrolli läbi

viivaks tolliametnikuks, sest kauba läbivaatuse aktile kirjutavad alla mõlemad tollikontrolli läbi viinud tolliametnikud. Pealegi viibis A.S kauba läbivaatuse juures ja võttis osa vestlusest, mida teha, soostus kohapealt lahkuma, kuigi kohapeal polnud läbiviidud juhendi

kohaselt nõutavat kogu kauba täielik kontrolli annavad tunnistust sellest, et kuriteo /span>kuriteo toimepanemisel isikute grupis tegutses ta samuti vaikival kokkuleppel. Z.G.

objektiivset koosseisu täites, valitsedes teopanust – mõista andes, et tuleb midagi anda, et

rikkumist ei fikseeritaks karistusotsusega, vaatamata jutule, et tuleks teha täielik kontroll, lahkusid koos tollikontrolli teostamise kohapealt viimata faktiliselt täielikku kauba ülevaatust lõpule, millega ei alustanud esmase menetlustoimingu nõuete kohast täitmist. Seega oli ta Z.G-ga võrdväärne otsustamaks, kas panna tegu toime, võtta altkäemaksu ja kuidas jätta toime panemata õiguspärane tegu teenistusüleannete täitmisel A. S huvides. Eelpool kirjeldatud tegevus tollikontrolli läbiviimiseldeklareerimata kauba avastamisel selle koguse kontrollimine, kogu kauba täieliku kontrolli teostamata jätmine, millega sisuliselt ei

viinud nõuetekohaselt lõpule esmast menetlustoimingut ja vestlus A. S autos pakutava -

altkäemaksu suhtes - see on tuvastatud kuriteo objektiivne koosseis, kinnitab mõlema

süüdistatava käitumises subjektiivse koosseisu tahtluse olemasolu süüteo toimepanemiseks,

vaatamata sellele, et Z.G kinnitab, et oska seletada, miks ta raha vastu võttis ja A.S , et tema autos istudes ei kuulnud ega näinud, kui A. S Z.G kätte andis 2000 krooni, mis ühtib A. S poolt eelnevalt küsitule, kas „tonnast kummalegi piisab“. A.S

ei väljendanud kordagi ei oma käitumise ega vestluses osalemisega vastuseisu raha pakkumisele, vastupidi ta andis esimesena A. S-le mõista, et mõtle ise, mida sa tahad anda.

Vaid oletades, et A. S autos võib olla jälgimiskaamera, keelitas Z.G autos väljuma, mitte sees olema, kui lubatud altkäemaksu antakse, millega Z.G ei soostunud öeldes, et kohapeal ja siis sõidame minema. Altkäemaksu üleandmine toimuski peale seda sõiduautos.

14 Seega ei nähtu faktiliselt tuvastatud asjaoludest, et A.S oleks millegagi väljendanud loobumist süüteo lõpuleviimisest, mis jäi katse staadiumi vaid seetõttu, et töökohta jõudmisel

nad peeti kinni ja vastuvõetud altkäemaksmärgitud rahatähed leiti Z.G taskust, kes teatavasti altkäemaksu andmise kohas – autos istus juhi kõrval esiistmel.

Antud kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu täitmisega puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Altkäemaksu võtmise katse on ametialane süütegu, mida saab teadlikult toime panna vaid ametisik. Süüteoga kahjustatakse täitevõimu seest poolt võimuesindaja endi poolt., moonutades riigi tahet enda huvides tasu eest., millega rünnatakse kaitstavat õigushüve – riigivõimu ausust ja äraostmise kindlustamist. Süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuivõrd

ametiisikul, seda enam võimuesindaja puhul on ennast mõistetavalt teadmine oma

teenistusülesannete täitmisel kontrollitavalt tasu vastuvõtmise keelust ja selle teo

õigusvastasusest. Seda enam kui mõlemad süüdistatavad olid teadlikud varasemalt tolliametnike karistamisest sellise teo eest, nad olid tollisüsteemis töötanud üle 10 aasta ja nad

olid kohtuvälised menetlejad väärteoasjades. Seega on Z.G ja A.S süüdi

KarS § 294 lg 2 p 3 - § 25 lg 1 järgi ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupi poolt ametisikutena kuriteo matkimise käigus vara vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et nemad oma ametiseisundit kasutades jätavad ebaseaduslikult teo toime panemata. Karistamise alus on süü. Z.G ja A.S on süüvõimelistena ja tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo katse. Nad ei ole varem kohtu poolt karistatud. Z.G karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. A.S karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.S ja Z.G

iseloomustatakse endisest töökohast hästi nii teenistusülesannete täitmisel kui ka kaastöötajatena.

KarS § 294 lg 2 sanktsioon näeb karistusliigina ette vaid vangistuse kahest kuni kümne

aastani.Z.G ja A.S on esmakordselt toime pannud kuriteo, mis kuriteo

matkimise tõttu jäi katse staadiumi, seetõttu neile mõistetav karistus võib olla sanktsiooni

alammäära lähedane. Kohus ei soostu prokuröri seisukohaga, et hoolimata Z.G ja A.S ühisele ja kooskõlastatud tegevusele 26.05.2005.a. on võimalik nendele mõistetavat karistust diferentseerida, vastavalt nende tegutsemisele sündmuskohal ja arvestades suhtumist

toimepandusse (kohtusaalis oma üleastumise tunnistamine (Z.G ) või läbimõtlematult konkreetsetele küsimustele suvaliste ja ennastõigustavate vastuste andmine (A.S ) oleks tagatud ka karistuse mõistmise üldja eripreventsiooni põhimõtted, mistõttu on vajalik A.S suhtes kohaldada KarS § 73 lg.1 ja 3 alusel vangistuse osalist (6-kuulist) täitmisele

pööramist. Kuriteo tehioludest nähtub, et kuriteo toimepanemist alustasid süüdistatavad võrdse initsiatiiviga, kuid aktiivsem süüteo lõpuleviimisel oli Z.G. Kuna A.S ja

Z.G on kuriteo toime pannud ametiülesannete täitmisel tolliametnikuna

teenistusülesannete rikkumisega, võttes selle eest tasu ning omades kohtuvälise menetleja õigusi, peab neil võimuesindajana olema kõrgendatud aususkohustus. Seetõttu nende tegevus

kahjustas mitte ainult riigi huve võimu toimimisel vaid ka eraisikute huve, siis tuleb neile rakendada lisakaristust KarS § 49 alusel, võttes Z.G ja A.S õigus kuni 3 aastat töötada riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes, samuti riigi ja kohaliku

omavalitsuse osalusega ettevõtetes, või eraõiguslikus juriidilises isikus, kus tuleks täita

haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ülesandeid, varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid, see on võtta ära õigus töötada ametikohtadel, kus tuleks täita KarS § 288 kirjeldatud ametiisiku ülesandeid.

22.06.2005.a on Tallinna Linnakohtu loal Z.G ja A.S kõrvaldatud ametikohalt. Seega kohtuotsuse jõustumisel kohaldatud tõkend tühistub lisakaristuse rakendumisega. Nende poolt toime pandud kuritegu jäi katse staadiumi, kuivõrd nende suhtes rakendatakse ka lisakaristust - tegevuskeeldu ja arvestades asjaolu, et mõlemad on perekonnainimesed, leiab

15 kohus, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas. KarS § 73 lg.1, 3 alusel neile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. Kriminaalasja juures olevad asitõenditest: -helisalvestis CD kettal nr 2873 ja audio-videosalvestis videokassetil nr 2874 säilitatakse toimiku juures - OÜ I T kaubadeklaratsioon koos lisadega kokku 25-l lehel on tagastatud; kaubaomanikule, koopiad toimikus.. - neli 500 kroonist rahatähte kokku 2000 krooni (toimiku juures pitseeritud ümbrikus) kui

kuriteo matkimiseks kasutatud vahendid kuuluvad vastavalt KrMS §126 lg 3 p 5 tagastamisele raha valdajale Kaitsepolitseiameti Tallinna Osakonnale

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p ,4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000 krooni, seega sundraha I astme kuriteos 7500 krooni. Z.G on esitanud taotluse vähendada menetluskulusid, kuna ta on töötu, tal on kaks alaealist last ja peerkonna sissetulekuks on põhiliselt sotsiaaltoetus. Ta

on esitanud väljavõtte pangakontost. Kohus leiab, et Z.G suhtes on õigustatud

KrMS § 180 lg 3 rakendamine ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Menetluskulude

tasumine summas 15497 krooni ulatuses paneb raskesse varalisse olukorda 4-liikmelise perekonna, kus sissetulek on miinimumpalga lähedane. Menetluskulud aga pööratakse 1 kuu jooksul peale kohtuotsust sundtäitmisele. Seetõttu leiab kohus, et menetluskuludest kuulub vähendamisele sundraha ja kaitsekulude osas, jättes riigikanda 7497.45 krooni. Pealegi on Z.G-le

rakendatud 3-ks aastaks tegutsemiskeeld, mis raskendab talle teadmistele sobiva töökoha leidmist.

Katrin Puhkason Malle Loosaar ja Asta Tambur

Kohtunik Rahvakohtunikud