1-06-10373\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-10373

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2007. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-06-10373 Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. 12. 2006. a määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik vandeadvokaadi abi Mati Maksing ja süüdistatav L.L, määruskaebused RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 19. detsembri 2006. a määrus süüdistatava L.L-i suhtes

tõkendina kohaldatud vahistamise tühistamisest keeldumise kohta jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada kaebus Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L.L (ik: xxx) on kohtu alla antud süüdistuses KarS § 141 lg 1 - 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti L.L

1. 04. 2006. a kahtlustatavana kinni ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 3. 04. 2006. a määrusega kohaldati L.L-i suhtes tõkendit vahistamine. Kohtu alla on L.L antud 23. 08. 2006. a.

2. 19. 12. 2006. a toimunud kohtuistungil, asja sisulise arutamise käigus, esitas süüdistatav

taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks, leides, et ta on viibinud vahi all juba 8 kuud ja 19 päeva, milline ajavahemik on piisav ka mõistetavaks karistuseks juhul,

kui ta süü leiaks tõendamist. Tõkendi muutmisel asuks ta elama oma isa A.B juurde ja

kohustuks täitma kõiki muudetavast tõkendist tulenevaid kohustusi, samuti asuks ametlikult tööle.

2(3) Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ning lisas, et jääb oma esimese taotluse juurde, milline

oli esitatud kohtule juba septembris (4. 09. 2006. a).

KrMS § 127 ei sätesta tõkendi kohaldamise iseseisva alusena varasemat karistatust. Senine vahi all viibitud ajavahemik

on piisavalt pikk ka selleks, et isegi süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ei saaks olla pikem. Pärast vabanemist oli süüdistataval pikem eluperiood, mille vältel ta sai iseseisvalt hakkama. Esimeses episoodis süüdistatav süüd ei eita. Teises episoodis ei ole

aga ilmunud kannatanu ning ta on jätnud ilmumata ka uurija kutsele kohtueelses

menetluses. Kannatanu tahtlikult takistab menetluse läbiviimist ja venitab. Kohtueelse menetlusega ei ole kogutud ühtegi teist tõendit. Süüdistatav jääks vahi alla olukorras, kus kannatanu on oma kohustusi rikkunud.

Maakohtu seisukoht

3.1. Harju Maakohtu 19. 12. 2006. a määruses kohus asus seisukohale, et esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata ja valitud tõkend muutmata. Kohtumääruse motiivides märkis kohus, et süüdistatavat on varem neljal korral karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest, millest saab järeldada, et varasemalt on tal puudunud legaalne ja piisav sissetulek, mis on tinginud tema poolt varavastaste kuritegude toimepanemise. Ka

käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas varavastase kuriteo toimepanemises, mis ilmekalt annab tunnistust sellest, et tal on senini puudunud legaalne sissetulek. Seega

vabaduses viibides võib ta jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist, mis viiks

olukorrani, kus kohtul ei ole võimalik kriminaalmenetlust lõpule viia seoses sellega, et kohtusse laekuvad ühe uued kriminaalasjad, millised tuleks ühendada. Süüdistatavat on varem karistatud ka seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemise eest

ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas seksuaalse enesemääramise

vastase kuriteo toimepanemises. Seega arvestades süüdistatava karistusandmeid ja

inkrimineeritava teo iseloomu, siis on kohtul küllaldane alus arvata, et vabadusse pääsedes võib süüdistatav jätkata ka samalaadiliste kuritegude toimepanemist, kuivõrd sellise teo toimepanemist ei välista ei alalise elukoha ega sissetuleku olemasolu;

3.2. Kaitsja väidete ja kriminaaltoimiku t/l 76 kohaselt on 22. 03. 2006. a kohaldatud

süüdistatava suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld ning 3. 04. 2006. a on süüdistatava suhtes kohaldatud teises kriminaalasjas tõkendit vahistamine. Seega tõkendi elukohast lahkumise keeld kohaldamine ei takistanud süüdistatavat vähem kui 10 päeva

möödumisel käitumast selliselt, mis tingis tema kahtlustamise uue kuriteo

toimepanemises ja selle tagajärjel ka vahistamise. Taolistest andmetest teeb kohus

järelduse, et tõkend elukohast lahkumise keeld ei ole piisav selleks, et takistada

süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisel. Kuivõrd kriminaalasjas on kohaldatud

kaks erinevat tõkendit ja uue tõkendi kohaldamisel ning kriminaalasjade ühisesse menetlusse ühendamisel ei ole eelmist, so kergemaliigilist tõkendit tühistatud, asus kohus seisukohale, et üks tõkenditest tuleb tühistada, kuivõrd ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas ei saa olla üheaegselt kohaldatud kahte erinevaliigilist tõkendit. Kuivõrd

varem kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ei takistanud süüdistataval

kuritegude toimepanemise jätkamist, siis tuleb 22. 03. 2006. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada ja jätta kriminaalmenetluses tõkendiks 3. 04. 2006. a vahistamismäärusega kohaldatud tõkend vahistamine. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse KarS § 141 lg 1 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, siis on kohtul

3(3)

ka küllaldane alus arvata, et süüdistatav võib vabaduses viibides hakata mõjutama ka kannatanut ja tunnistajaid, muutes kriminaalmenetluse normaalse läbiviimise võimatuks, pannes sellega aga samaaegselt toime uusi kuritegusid.

Määruskaebused

4. Maakohtu määruse peale esitasid ringkonnakohtule määruskaebused süüdistatav L.L ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Mati Maksing. Määruskaebustes palutakse valitud tõkend vahistamine tühistada ja jätta jõusse teine kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebused tuleb jätta KrMS § 385 p 16

alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et taotledes vahistatuna enda suhtes

tõkendi – elukohast lahkumise keeld – kohaldamist, taotleb L.L sisuliselt enda

vabastamist vahi alt ja vabaduse võtmisega mitteseotud tõkendi kohaldamist. Selline

tõkendi muutmise küsimuse vaidlustamine ei ole määruskaebekorras võimalik, kuna

süüdistatav esitas taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks kohtuistungil, asja sisulise arutamise käigus. KrMS § 385 p-st 16 tulenevalt aga ei saa kohtumenetluses

kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrust vaidlustada määruskaebuse

lahendamise menetluses. Maakohtu määruses on ekslikult märgitud, et määrus on

määruskaebekorras vaidlustatav. KrMS § 136 kohaselt kuulub KrMS 15. peatükis

sätestatud korras vaidlustamisele vahistamine või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise määrus, aga samuti ka kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise määrus.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vandeadvokaadi abi Mati Maksingu ja

süüdistatava L.L-i määruskaebused tuleb KrMS § 385 p 16 alusel sisuliselt

jätta läbi vaatamata ning juhindudes KrMS §-st 390, ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 19. 12. 2006. a määruse läbi vaatamata.

Kohtunik Meelika Aava