Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-06-15525\2 AI generated

1-06-15525\2 · 1-06-15525\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-06-15525\2
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus HARJU MAAKOHUS, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9.jaanuar 2007 Kriminaalasja number 1-06-15525 (04231705955) Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA LIPSON Kohtuistungi sekretär ANU-MAI ANDEVEI Kriminaalasi S.J-i süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 348, § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi EL...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-06-15525\2

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus HARJU MAAKOHUS, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9.jaanuar 2007 Kriminaalasja number 1-06-15525 (04231705955) Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA LIPSON Kohtuistungi sekretär ANU-MAI ANDEVEI Kriminaalasi S.J-i süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 209 lg

2 p 1, § 344 lg 1, § 348, § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi ELLE-MAI VELLING Süüdistatav S.J Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Isik kannab karistust Murru vanglas. Kaitsja UIDO TRUIJA RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 ning § 179 lg 1 p 2 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada S.J KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 3 j

ärgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada S.J KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega

1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud.

3. Süüdi tunnistada S.J KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4

(neli) kuud.

4. Süüdi tunnistada S.J KarS § 348 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli)

2 kuud).

5. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kantuks raskeima karistusega.

Liitkaristusena mõista S.J-ile 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

6. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi lugeda S.J-ile mõistetud karistus

kaetuks 10.08.2005 Rootsi Kuningriigi Stockholmi Linnakohtu otsuse alusel mõistetud 4 (nelja) aastase vangistusega.

7. Seisuga 9.jaanuar 2006 kuulub kandmisele 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 14

(neliteist) päeva vangistust.

8. S.J-i suhtes käesoleva kriminaalasja, so asi nr 1-06-15525 raames

kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. AS E tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.J-ilt AS E kasuks 4 971,45

(neli tuhat üheksasada seitsekümmend üks) krooni.

10. E M AS kasuks E M AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.J-ilt 4 114,20 krooni.

11. Välja mõista S.J-ilt riigi tuludesse sundraha 5 400,00 krooni riigi tuludesse.

12. Menetluskulud riigi õigusabi kasutamise eest 3 215,50 krooni jätta riigi kanda.

12. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017

AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –

protesti menetlusnormide rikkumise

korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7.päeva jooksul Tallinna Linnakohtule

alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15.päeva jooksul otsusega tutvumisest.

Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 15.jaanuar 2007.

Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale.

Selgitada, et sundraha tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Esitatud süüdistus:

S.J süüdistatakse selles, et tema 2004.a. juuni keskpaiku, andis üle kohtueelse

menetluse käigus tuvastamata isikule oma pildi ja allkirja näidise võltsitud juhilubade valmistamiseks, millised sai mõne aja pärast Keskturu juures nimetatud isiku käest ning andis talle nõusoleku üle anda 4 000,00 krooni võltsitud juhilubade valmistamise eest.

Seega S.J aitas kaasa tähtsa isikliku dokumendi – juhilubade võltsimisele, so pani toime KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Samuti tema, 09.07.2004 eesmärgiga hoida kõrvale 09.07.2004.a. sõlmitud R E AS-ga

liitumislepingu nr 1119054 ja nimetatud lepingu lisana mobiiltelefoni järelmaksu graafiku alusel

tasu maksmisest, kasutas tuvastamata isiku käest saadud võltsitud juhiluba ja nimelt: esitas

09.04.2004.a. asuvas R esinduses võltsitud juhiloa M. V-i nimele ja sõlmis liitumislepingu nr 1119054 ning järelmaksu graafiku allkirjastades lepingud M. V-i nimelt.

Samuti tema, esitades 09.04.2004.a. R esinduses võltsitud juhiload M. V-i nimele ja sõlmides liitumislepingu ja järelmaksu graafiku, sai soodushinnaga mobiiltelefoni NOKIA 6100 ja kasutusse mobiiltelefoninumbri, tekitades sellega AS-le R E kahju 4 114,20 krooni ulatuses. Samuti tema, 09.07.2004 eesmärgiga hoida kõrvale E AS-ga 09.07.2004.a. sõlmitud mobiiltelefoni liitumislepingu nr 4456557 ning mobiiltelefoni järelmaksu müügilepingu tasu maksmisest, kasutas

tuvastamata isiku käest saadud võltsitud juhiluba, ja nimelt: esitas 09.04.2004.a. E esinduses

võltsitud juhiloa M. V-i nimele ja sõlmis liitumislepingu nr 4456557 ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu nr 4456557. Lepingud allkirjastas S.J M. V-i nimelt.

Samuti tema, esitades 09.07.2004.a. E esinduses võltsitud juhiload M. V-i nimele ja sõlmides liitumislepingud ning järelmaksu graafiku, sai tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise teel endale soodushinnaga mobiiltelefoni NOKIA 3100 ja enda kasutusse mobiiltelefoninumbri, tekitades sellega AS-le E E kahju 4 971,45 krooni ulatuses. Seega S.J võltsis dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi, so pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega S.J kasutas teadvalt võltsitud tähtsat isiklikku dokumenti, so pani toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega S.J sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, so pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava S.J-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel

nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust; KarS § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust; KarS § 348 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest 4 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergeim karistus raskema karistusega ja määrata lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel

lugeda määratav karistus kaetuks 10.08.2005 Rootsi Kuningriigi Stockholmi Linnakohtu otsuse alusel mõistetud 4 aasta vangistusega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav S.J tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, nõustus kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.J-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.J-ile mõista kokkuleppekohane karistus. AS E ja E M AS poolt esitatud tsiviilhagid võttis S.J õigeks, seega tuleb tsiviilhagid rahuldada. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 273alusel on kuupalga

4

alammäär 3 600,00 krooni. Seega tuleb S.J-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest välja mõista sundraha 5 400,00 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu; käesoleva

kriminaalasja menetluskulud on 3 215,50 krooni. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus

menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. S.J kannab hetkel karistust Murru vanglas, süüdistatava sõnade kohaselt asub ta

vanglas tööle alates märtsist 2007. Seega ei ole S.J hetkel võimeline riigi õigusabi

eest tasuma. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud riigi õigusabi eest jätta riigi kanda ka isiku hõlpsamat resotsialiseerumist peale karistuse ärakandmist arvesse võttes.

Kohtunik: