1-06-16671\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-16671

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuaril 2007.a. Kriminaalasja number 1-06- 16671 (06231400957) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi A.S süüdistuses KarS § 424järgi.

Prokuröri abi Kristiina Savtšenkova Süüdistatav A.S haridus: keskeriharidus, emakeel: eesti keel, varem

kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud kahel korral:

- Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna poolt

21.10.2002.a. Liiklusseaduse § 74¹, 74’19 ja § 74’35 lg 1 alusel rahatrahviga 7800. - krooni;

- Põhja Politseiprefektuuri poolt 18.10.2005.a. Liiklusseaduse § 74’35 lg 1 ja § 74’19 alusel rahatrahviga 12000.- krooni; Tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.S

ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud

alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile

2

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.S Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tartu mnt. 85, Tallinn) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt kohustada A.S osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni

KarS § 50 lg. 1 p 1 kohaselt ära võtta A.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks ) kuuks. Välja mõista A.S ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 465 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis) krooni 60 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa A.S süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega 18. oktoobrist 2005.a. Liiklusseaduse § 74’19 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 29. juulil 2006.a. kell 13:10 Harjumaal, Tabasalus, Tallinn-Kloogaranna maantee ning Lasteaia tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 525 joobeseisundis. Seega pani toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki A.S KarS § 424 järgi juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid A.S ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja

kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.

3

Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab A.S süüdi talle esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse

vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab A.S süü suurusele ning

karistuse eesmärkidele.

Kohtunik