1-06-15689\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15689 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi D.J-i (D.J) süüdistus Kars § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kartin Lindpere Süüdistatav D.J

tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; Kaitsja advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.J KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.J KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista D.J-ile liitkaristuseks 1 ( ) aasta vangistust üks lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime (kahe)

uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on D.J kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata D.J katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Rahuldada X tsiviilhagi ja välja mõista D.J-ilt X kasuks 350.- (kolmsada viiskümmend) krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja D.J-ilt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 646 (tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni 10 senti;

 postikulu 19 (üheksateist) krooni 80 senti.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu

viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida

dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest

nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu Süüdistus: D.J süüdistatakse selles, et tema,

 grupis koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, 23.08.2006.a ajavahemikul kell 22.00-23.00 tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult sisse X elukohta Tartus . Sellega D.J pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise.

Samuti süüdistatakse D.J selles, et tema

 olles tunginud 23.08.2006.a ajavahemikul kell 22.00-23.00 sisse X elukohta asukohaga Tartu, lõi X korduvalt kurikaga keha piirkonda. Seejärel läks D.J korteris viibinud Y juurde, kes oli palunud lõpetada peksmine, ja lõi Y ühe korra rusikaga otsmiku piirkonda.

Pärast seda suundus D.J tagasi X juurde ja lõi talle rusikaga näo piirkonda ning seejärel võttis D.J peegli ja lõi sellega X vastu pead, mille tagajärjel peegel purunes. Peegli puruks löömise järel võttis D.J maast peeglikillu ning üritas sellega X lüüa, mis ebaõnnestus, kuna D.J takistas koos temaga korterisse sisenenud kohtueelse

3 menetluse käigus tuvastamata isik. Peksmisega tekitas D.J Y füüsilist valu ja X kehavigastusi. Sellega D.J pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese valu tekitanud löömise ja tervise kahjustamise.

Tsiviilhagi on esitatud X poolt summas 350.00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Hint’ile makstud tasu summas 849.60 krooni.

Karistuse liik ja määr : KarS §-s 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.J-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.J-ile karistuseks 1 (ühe) aasta vangistust. KarS § 64 alusel mõista D.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei

pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.J-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.J

on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. D.J tuleb süüdi tunnistada KarS §266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-

le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja m

õista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1646,10 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 19,80 krooni.

Kohtunik