1-06-15265\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-15265

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-15265 (06922400053)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi M.J-i süüdistuses KarS § 331 järgi

Prokurör Katrin Tron

Süüdistatav M.J - isikukood XXXXXXX; Eesti

kodanik; algharidusega; elukoht: XXXXXXX; Ämari

Vangla kinnipeetav; varem kriminaalkorras karistatud

kümnel korral; kannab karistust 20.10.2005.a. Põlva Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi – 2 a 2 k vangistust; liitkaristus 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust algusega 31. august 2004.a.

Kaitsja

vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. M.J KarS § 331 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Põlva Maakohtu 20.01.2005.a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 7 kuud ja 21 päev vangistust) ning liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva mõista

vangistust algusega 05. jaanuar 2007.a.

2 2. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista M.J-ilt

(Rahandusministeeriumi

arveldusarve 10220034800017 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu (nelisada) krooni, määratud kaitsjale 400 makstav tasu üks tuhat kakssada) krooni. 1 200 (

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

M.J, olles kinnipeetav Ämari Vanglas, tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, milles kahtlustatuna toimetati ta 18.08.2006.a. kella 10.30 paiku vangla raviosakonda, temalt võeti uriiniproov ja selle alusel tehtud ekspress-narkotest osutus positiivseks.

Kohtukeemiaekspertiisi aktis nr 48 I väljendatud ekspertarvamuse kohaselt leiti M.J-i uriinist amfetamiini, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Sellega pani M.J toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt KarS § 331 narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus M.J-ile toimepandud kuriteo eest 4 kuud vangistust, mida tuleb suurendada ärakandmata karistuse võrra. Otsuse tegemise päevaks on kandmata karistus eelmise otsuse järgi 1 aasta 7 kuud ja 21 päev vangistust.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Süüdistuses KarS § 331 järgi tunnistas M.J end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et M.J-i enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud M.J-i käitumine, tema süü talle inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega,

tema ena ütlustega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 331 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni).

3

Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit,

resotsialiseerumisväljavaateid ja leiab, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, mistõttu KrMK § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda, s.o. sundraha ja osa määratud kaitsjale makstavast tasust.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik