1-05-1897\2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-1897 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 19. 12. 2006

Viru Maakohus koosseisus.

kohtunik

Tiit Kullerkupp rahvakohtunikud Ellen Lossi, Ewa Punane

sekretär Aile Siil

tõlk

Niina Kruusimaa

juuresolekul

kaitsjad Lembit Nirgi, Anti Aasmaa,

Lembit Viitas, Küllike Namm, Kristiina Lee

prokurör Marge Voogma

osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 19 ja 22. 05; 09. 11. 2006 Rakvere kohtumajas kriminaalasja Dmitri Passitšnik isikukood xxxx elukoht xxxx , kodakondsus määratlemata, keskharidusega, ei tööta, vallaline, ülalpidamisel üks alaealine laps.

Kriminaalkorras karistatud: 1) 12.02.1996 Tallinna LK poolt KrK§139lg2p1,3 järgi 1a 8k v/k tingimisi katseajaga 2a; 2) 28.08.1998 Tallinna LK poolt KrK§ 139 lg2 p1,2,3; §197 lg1 järgi 2a 3k v/k; 3) 04.10.1999

Tallinna LK poolt KrK§139lg2 p1,3 järgi 6k v/k tingimisi katseajaga 2a; 4) 09.03.2000 Tallinna LK poolt KrK§197 lg2 p1 järgi rahatrahv 2460 kr; 5) 20.03.2002 Tallinna LK poolt KrK§139 lg2 p2 järgi 2a 4k v/; 6) 07.01.2004 Harju MK poolt KrK § 139 lg2 p1,2,3; §197 lg2 p1 järgi 2a 5k vangistust. Väärteokorras karistatud. Tõkendvahistamine. Süüdistuses KarS§ 114p1; 201 lg2 p1; 200 lg1; 199 lg2 p4,7,8; 263 p1,4 järgi.

F.V isikukood xxxx elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, 8-klassiline haridus, ei tööta, vabaabielus, ülalpidamisel 4 alaealist last.

Kriminaalkorras karistatud: 1) 06.01.1999 Lääne-Viru MK poolt KrK § 140 lg2 p2,3 järgi 1a v/k tingimisi katseajaga 2a ; 2) 21.08.2001 Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg2 p1,2,3 järgi rahatrahv 2760 kr; 3) 19.01.2001

Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg2 p2 järgi 1a v/k tingimisi katseajaga 1a; 4)11.10.2004 Lääne-Viru MK poolt KarS § 199 lg2 p4,7,8; 200 lg2 p4,7; 209 lg1 p2 järgi 3a 4k vangistust tingimisi katseajaga 2a, karistusest osaliselt koheselt reaalsele ärakandmisele 2k vangistust. Vabanes 01.02.2005 vangistuse osalisel ärakandmisel. Väärteokorras karistatud. Tõkendelukohast lahkumise keeld. Süüdistuses KarS§ 200 lg2 p4; 199 lg2 p4,7,8; 263 p1,4; 202 lg1

Iurii Kruze isikukood xxxx elukoht xxxx, Venemaa kodanik, põhiharidusega, töökoht xxxx vabaabielus, ülalpidamisel kaks alaealist last. Kriminaalkorras karistatud: 1) 13.01.1998 Lääne-Viru MK poolt KrK § 197 lg1-§15 lg1 järgi 4k V7K tingimisi katseajaga 1a; 2) 16.11.1999 Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg2 p3 järgi 6k v/k tingimisi katseajaga 1a 6k; 3) 22.11.2000 Lääne-Viru MK poolt KrK § 140 lg2 p3,4 järgi 1a 3k v/k; 4) 13.06.2003 Lääne-Viru MK poolt KarS § 199 lg2 p4,8 järgi 1k vangistust. Väärteokorras karistatud. Tõkendelukohast lahkumise keeld. Süüdistuses KarS§ 307 lg1; 199 lg2 p4; 263 p1 järgi. Kohtueelses menetluses süüdistatakse: Dmitri Passitšnikut selles, et -tema , 09.06.2005 õhtul Tamsalu vallas Sääsel endise Põdrangu sovhoosi kanalate

territooriumil tappis omavahelise tüli käigus V D piinaval ja julmal viisil, kusjuures teel olles, enne Sääse asulasse jõudmist, pidas auto kinni, tiris V. D autost välja, peksis teda rusikatega näkku ja seejärel pani auto pagasiruumi ning sõitis edasi. Sääsel, kanalate juures võttis V. D autost välja ja peksis rusikatega ja jalgadega näkku ning keha piirkonda nii kaua kui V. D kukkus põlvili maha. Seejärel võttis auto pagasiruumist kaablijupi, pani selle põlvitavale V. D ümber kõri ja kägistas teda, kuni V. D lages külili ja lakkas hingamast. Siis, kuna pikali olev V. D hakkas järsku läkastama ja uuesti hingama, astus jalaga lamava V. D kõrile ja seisis kõri peal, kuni V. D viimaks lõplikult lämbus, tekitades V. D eluohtliku kehavigastusenäokolju hulgikillunenud murd verevalumiga näo pehmetes kudedes, mis võis olla vahetuks surma põhjuseks, samuti rinnakelme vigastusteta

roidemurrud ja kilpkõhre väikese sarve murru, kusjuures surm võis saabuda kaelaelundite pigistusest mehaanilise lämbumise tagajärjel, samuti näoskeleti luude vigastuse tagajärjel. Siis vedas V. D surnukeha samas

2

läheduses paiknevasse tühjade usteavadega betoonpõrandaga ehitisse, kus oli kanalisatsioonikaev, lükkas surnukeha kanalisatsioonikaevu ja täitis kaevu samas ümbruses vedeleva prahiga. Seega D. Passitšnik, tappes teise inimese piinaval ja julmal viisil, pani toime KarS§114 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema , KarS§201 lg2 p1 tähendatud isikuna, 09.06.2005 õhtul Tamsalu vallas Sääsel

endise Põdrangu sovhoosi kanalate territooriumil omastas ebaseaduslikult V D peale tema tapmist mobiiltelefoni NOKIA 3410 maksumusega 2000 krooni ning sularaha summas 35 krooni. Seega D. Passitšnik, KarS§201 lg2 p1 tähendatud isikuna, pöörates ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses olevad võõrad asjad, pani toime KarS§201 lg2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - tema 12.06.2004 kella 17.00 paiku xxxx asuva maja juures, majaelanike juuresolekul tungis kallale T L , lüües teda ca 1 meetri pikkuse raudtoruga rindkere vasakule poole, põhjustades kannatanule rindkere marrastushaava. Seejärel lõi ta sama raudtoruga vastu külge D L , kes lamas L kaubiksõiduauto Volkswagen Caddy 1.4 reg nr

xxxx juures maas, olles eelnevalt saanud F.V-lt korduvaid jalalööke pähe ning kehasse, ja keda

F.V lõi samaaegselt Dmitri Passitšnikuga veel ühe korra jalaga vastu külge; D L tekitati peksmisega pea, rindkere, kõhu ja parema käe põrutus. Seega Dmitri Passitšnik, rikkudes vägivalda kasutades ja isikute grupis avalikku korda, pani toime avaliku korra raske rikkumise, s.o KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 14.-15.10.2004 kella 23.00 paiku xxxx kortermaja keldris kangutas kruvikeerajaga lahti korteri xxxx elanikule L M kuuluva keldriboksi ukse krambi ja varastas sealt SAT antenni koos seinakinnituse ja 20 meetri pikkuse kaabliga koguväärtusega 1000 krooni, korvi

väärtusega 125 krooni koos selles olnud 15 kg sibulatega koguväärtusega 75 krooni, vaiba kirjega Vitebsk väärtusega 100 krooni, rombimustriga käsitöövaiba väärtusega 50 krooni, vaiba mõõtmetega 0,8x2m väärtusega 50 krooni, vaiba mõõtmetega 0,8x3m väärtusega 50 krooni ja 15 purki kodust maasikaja punasesõstra moosi koguväärtusega 300 krooni, tekitades kahju kokku 1750 krooni. -tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, joobnuna, koos F.V-ga tungis 20.10.2004 kella 22.30 paiku akna kaudu sisse xxxx kortermajas V B kuuluvasse korterisse xxxx ja varastas sealt teleri Sony koos puldiga väärtusega 1000 krooni, 50-liitrise soojaveeboileri Kristal väärtusega 1250 krooni, päevateki väärtusega 200 krooni ja voodilina väärtusega 50 krooni, tekitades kahju kokku 2500 krooni.

Seega Dmitri Passitšnik KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes korduvalt, isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-tema 07.03.2005 kella 17.30 paiku Lääne-Virumaal Tamsalu linnas Koidu tn 13 asuva kaupluse Koit juures haaras füüsilist jõudu kasutades V D seljas olnud jope rinnataskust N D kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3410 koos SIM kaardiga väärtusega 2000 krooni ja lõi kannatanut küünarnukiga pea piirkonda.

Seega Dmitri Passitšnik, võttes vägivalla kasutamisega ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.V süüdistatakse selles, et -tema joobnuna, KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ööl vastu 12.06.2004 xxxx maja juures lõi ühe korra

rusikaga näkku ja ühe vastu pead D L , põhjustades kannatanule verevalumi parema silma ümber, ning seejärel

võttis kannatanul sõrmest kullast abielusõrmuse väärtusega 5000 krooni ja kaelast mobiiltelefoni Nokia 3100 koos Smart kõnekaardiga väärtusega 2190 krooni, tekitades kahju kokku 7190 krooni.

Seega F.V, KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes vägivalda kasutades ära võõraid

vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-tema 12.06.2004 kella 17.00 paiku xxxx asuva maja juures, majaelanike juuresolekul tungis kallale D L ,

paisates kannatanu jalalöögiga pikali ning lüües teda seejärel korduvalt jalgadega pähe ja kehasse. Seejärel lõhkus T L kuuluvat kaubiksõiduautot Volkswagen Caddy 1.4 reg nr xxxx, lüües jalgadega puruks mõlemad tahavaate küljepeeglid, mõlkis rusikate ning T L kuuluva mobiiltelefoniga Nokia 5110 tagudes auto katuse ja

lõi mõraseks auto esiklaasi, tekitas sõiduki lõhkumisega varalist kahju taastusremondi näol summas 7396,24 krooni ja viskas lõpuks T L mobiiltelefoni (väärtus koos kõnekaardiga 580 krooni) vastu majaseina katki. Kui

vahepeal T L raudtoruga vastu külge löönud Dmitri Passitšnik tuli maas lamava D L juurde ja lõi teda raudtoruga vastu külge, lõi ka F.V veel ühe korra D L jalaga vastu külge, tekitades kannatanule pea, rindkere, kõhu ja parema käe põrutuse. Seega F.V, rikkudes avalikku korda isikute grupis ning vägivalda kasutades, pani toime avaliku korra raske rikkumise, s.o KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema ajavahemikul 14.10.2004 kuni 21.10.2004 hoidis oma elukohas xxxx kuriteo toimepanemise tulemusel

saadud vara – Dmitri Passitšniku poolt ajavahemikul 14.-15.10.2004 xxxx elaniku L M keldriboksist varastatud esemeid: SAT antenni koos seinakinnituse ja 20 m pikkuse kaabliga väärtusega 1000 krooni, korvi väärtusega 125 krooni koos selles olnud 15 kg sibulatega koguväärtusega 75 krooni, 4 vaipa koguväärtusega 250 krooni ja 15 purki maasikaja punasesõstra moosi 300 krooni väärtuses.

3 Seega F.V, hoides kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

-tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, joobnuna, koos Dmitri Passitšnikuga tungis 20.10.2004 kella 22.30 paiku akna kaudu sisse xxxx kortermajas V B kuuluvasse korterisse xxxx, kust võtsid ära teleri Sony

koos puldiga väärtusega 1000 krooni, 50-liitrise soojaveeboileri Kristal väärtusega 1250 krooni, päevateki väärtusega 200 krooni ja voodilina väärtusega 50 krooni, tekitades kahju kokku 2500 krooni.

Seega F.V, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ning sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Iurii Kruzet süüdistatakse selles, et

- tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, 05.06.2005 kella 17.30 paiku xxxx korteris võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil E M kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 3310 väärtusega 500 krooni. Seega Iurii Kruze, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - tema, 05.06.2005 kella 18.40 paiku xxxx maja ees lõi pesapallikurikaga J Š ühe korra vastu õlga, seejärel, kui J Š oli jooksnud veidi eemale ja visanud teda maastvõetud puuhaluga, jooksis J.Š järgi ja peksis Koidu tn

ülekäiguraja läheduses maha pikali kukkunud J.Š pesapallikurika ja jalaga korduvalt peaja keha piirkonda, tekitades kannatanule ülalõualuu murru, milline ei ole eluohtlik kehavigastus. Seega Iurii Kruze, rikkudes avalikku korda, mis oli toime pandud vägivallaga, pani toime avaliku korra raske rikkumise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi. - tema, 09.06.2005.a. õhtul Tamsalu vallas Sääsel endise Põdrangu sovhoosi kanalate territooriumil, kus Dmitri Passitšnik tappis julmal ja piinaval viisil V D , viibis kuriteo toimepanemise juures ja jättis tahtlikult teatamata esimese astme kuriteost. Seega Iurii Kruze, jättes teatamata teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost, pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L suhtes toime pandud kuritegude toimepanemises tunnistab F.V ennast süüdi. Tema ütlustest nähtub,

et tutvus D. L Rakvere Haiglas ja kutsus ta endale külla. Tema elukoha xxxx tarvitasid nad koos alkoholi, tunnistab, et võttis D. L ära mobiiltelefoni ja sõrmuse, tunnistab ka, et asjade äravõtmise käigus lõi D. L paaril korral rusikaga näkku, lõi ka jalaga. Põhjendab oma tegu sellega, et D. L peitis ära tema mobiiltelefoni. D. L äravõetud sõrmuse viskas minema, telefoni müüs maha 50 krooni eest. Järgmisel hommikule tuli D. L koos T L

asju tagasi küsima, L lõhkusid tema korteri aknaklaasi. Tunnistab, et lõhkus T. L autot, lüües jalaga maha tagasivaatepeegli, tunnistab ka D. L löömist rusikate ja jalgadega ja seda et tagus D. L telefoniga T. L autot.

KarS§263 p1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tunnistab D. Passitšnik ennast süüdi osaliselt. Tema ütlustest nähtub, et viibis F.V korteris, kui viimane koos D. L seal alkoholi tarvitas, nägi D. L

kaelas mobiiltelefoni ja sõrmes sõrmust, nägi ka seda, et D. L hiljem otsis oma telefoni ja sõrmust selles korteris. Järgmisel päeval kuulis F.V-lt viimase korteriakna lõhkumisest ja läks F.V elukohta, seal oli üks mees ja valget värvi auto, ta lõi meest kaasavõetud toruga, kuna mees ründas teda õllepudeliga, nägi, et F.V lõhkus autol kaks peeglit, ta eitab D.L löömist. Kannatanu D. L ütlustest nähtub, et tarvitas alkoholi F.V korteris koos F.V ja D. Passitšnikuga , mingil põhjusel hakkas F.V teda rusikate ja jalgadega peksma ja tõmbas tal kaelast ära mobiiltelefoni, samuti tiriti tal sõrmest ära kuldsõrmus. Järgmisel päeval läks ta koos abikaasa T L Tamsallu tagasi, et asjad

kätte saada. F.V elukohas oli viimase abikaasa P T , sinna tulid ka F.V ja D. Passitšnik, viimane lõi kangi või toruga T. L . Seejärel lõi D. Passitšnik ka teda sama esemega, F.V hakkas T. L autot lõhkuma, murdes selles peeglid, seejärel hakkas F.V teda jalgadega näkku ja kehasse peksma, tal kukkus taskust välja abikaasa telefon, F.V võttis selles üles, tagus sellega autot ja viskas siis vastu seina puruks. Ta nõuab tekitatud kahju hüvitamist: telefon koos kõnekaardiga 2190 krooni, sõrmus 5000 krooni. Kannatanu T L ütlustest nähtub, et kuuldes D. L sõrmuse ja telefoni äravõtmisest sõitsid nad 12.06.2004 xxxx maja juurde, et asju tagasi saada. P. Tšitšerin väitis algul, et ei tea asjast midagi, hiljem tunnistas, et F.V ja D. Passitšnik olid D. L asjad ära võtnud. Seejärel ilmusid xxxx maja juurde ka D. Passitšnik ja F.V. D. Passitšnikul oli käes raudtoru ja ta lõi teda sellega, löök riivas kõhu piirkonda. Ta sai konteinerilt klaaspudeli,

lõi selle katki ja kaitses ennast. Siis kuulis ta oma auto signalisatsiooni ja nägi, et F.V lõhkus tema autot, küljest ära olid peeglid, katusel oli mõlk, F.V lõhkus klaase, auto juures maas pikali oli D. L , nägi, et peale auto lõhkumist lõi F.V jalaga maas lamavat D. L , nägi ka seda, et F.V lõhkus D.

L maha kukkunud telefoniga autot ja viskas telefoni lõpuks vastu majaseina puruks. Seejärel saabus

sündmuskohale politseinik. Osa auto taastamisväärtusest tasus kindlustus, 3000 krooni tasus tema ise. Nõuab nimetatud summa ja telefoni , selle kaardi ja kõneaja hüvitamis summas 580 krooni. Tunnistaja M K ütlustest nähtub, et 2004 aasta juunis nägi, kuidas xxxx maja ees F.V ja D. Passitšnik peksid D. L ja lõhkusid valget autot, ta kutsus kohale politsei. Kohtus kinnitab ta ka oma eeluurimisel antud ütlusi, milliste kohaselt nägi ta, et ka T. L löödi kangiga, et seejärel lõi D. Passitšnik kangiga ka maas lamavat D. L .

4

Tunnistaja P T ütlustest nähtub, et 12.06.2004 tuli tema juurde üks mees, küsides kes varastas telefoni ja

sõrmuse, mees võttis tal kõrist kinni ja lõhkus akna. Tunnistab, et hiljem F.V lõi katki selle mehe autoakna ja peksis D. L . Kohtuarstliku ekspertiisaktist nähtub, et D. L fikseeriti nahaalune verevalum parema silma ümber, samuti pea, rindkere, kõhu ja parema käe põrutus.

T L kiirabikaardist nähtub, et tal esines vasaku rindkere marrastushaav, mille ümber oli peopesa suurune punetav laik. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et T.L kaubikauto esiklaas on mõrane, katusel on mõlk, tahavaatepeeglite korpused on ilma klaasideta, telefonil on esipaneel lahti tulnud, ekraan on vigastatud.

Kohus leiab, et süüdistatavate enda ütluste ja teiste ülalnimetatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud

KarS§200 lg2 p4 ja §263 p1,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivne süüteokoosseis F.V

tegevuses ning KarS§ 263 p1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis D. Passitšniku tegevuses. Vaatamata sellele, et D.Passitšnik eitab D.L löömist loeb kohus selle tõendatuks D.L ja tunnistaja M.K ütlustega. F.V ja D.Passitšnik said täielikult aru oma tegude iseloomust ja tagajärgedest ning panid kuriteod toime otsese tahtlusega.

F.V ja D. Passitšniku tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. D. L ja T. L tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. L. M keldriboksist süüdistuses märgitud esemete varguses tunnistab D. Passitšnik ennast süüdi väites, et oli alkoholijoobes ning kruvikeeraja abil avas juhusliku keldriboksi, seal varastatud esemed viis F.V

korterisse. Kohtus antud ütlustes väidab ta, et ei avaldanud viimasele nende esemete päritolu. Kohtueelsel

uurimisel on ta väitnud, et selgitas F.V-le, et varastas nimetatud esemed naabermaja keldriboksist. Kohtus väitis ta, et need ütlused pole õiged, et tal kästi selliseid ütlusi anda. F.V ennast KarS§ 202 lg1 järgi teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara hoidmises süüdi

ei tunnista. Tema ütlustest nähtub, et 14.10.2004 öösel tõi D. Passitšnik tema elukohta antenni, vaibad, moosipurke. D. Passitšnik väitis talle, et need esemed andis talle üks mees, kui ta täpsemalt küsis, siis vastas D. Passitšnik, et „mis vahet seal on“. Hiljem viis politsei asjad minema. Eeluurimisel on F.V tunnistanud, et D. Passitšnik oli öelnud, et asjad on pärit mingist keldrist, et ta sai aru, et asjad on varastatud. Kannatanu L M ütlustest nähtub, et 16.10.2004 avastas sissetungimise keldriboksi, kadunud olid süüdistuses nimetatud esemed, millest osa sai tagasi. Nõuab 335 krooni hüvitamist.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud varguse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu D. Passitšniku tegevuses. Kohus leiab, et varguse pani D. Passitšnik toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ülalnimetatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud ka KarS§ 202 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu

objektiivse süüteokoosseisu olemasolu F.V tegevuses. Kohus leiab, et N.Tšišerina pani kuriteo

toimepanemise tagajärjel saadud vara hoidmise oma korteris toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeluurimisel antud ütlustes tunnistab ta, et sai aru, et asjad on varastatud, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta vähemalt pidas võimalikuks, et need asjad on varastatud.

Seega on F.V poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1 järgi, tema tegevuse õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. V. B kuuluvast korterist varguse toimepanemises tunnistab D. Passitšnik ennast süüdi. Tema ütlustest nähtub, et läks sündmuskohale F.V-ga, ta ronis läbi õhuakna korterisse ja tegi seestpoolt lahti suurema akna. Ta pani televiisori ja veeboileri lina sisse ja andis need aknast välja F.V kätte, seejärel hüppas aknast välja ja and lahkusid, asjad viisid nad F.V elukohta, kus politsei need mõne aja pärast leidis. Kohtueelsel uurimisel on ta väitnud, et kõigepealt ronis korterisse sisse F.V, kes avas talle suurema akna. F.V ennast selles varguses süüdi ei tunnista. Tema ütlustest nähtub, et D. Passitšnik tegi talle ettepaneku

võtta sõbra juurest televiisor. Nad läksid korteri juurde pool kaheteist paiku õhtul, D. Passitšnik ronis aknast

sisse, tegi lahti ka teise akna ja andis talle teki sees oleva televiisori ja seejärel boileri, D. Passitšnik tassis

televiisorit, tema boilerit, viisid asjad tema koju, kavatses asjad endale jätta, aga politsei viis need minema. Eeluurimisel on temagi väitnud, et käis ise nimetatud korteris sees. Kannatanu V.B ütlustest nähtub, et tema korterisse oli sisenetud väikese WC akna kaudu. Varastatud esemed leidis koos politseiga V.F.V korterist, materiaalseid nõudmisi tal pole.

Kohus leiab, et süüdistatavate enda ütlustega on tõendamist leidnud varguse objektiivse ja subjektiivse

süüteokoosseisu olemasolu D.Passitšniku ja F.V tegevuses, nende tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus ei pea usaldusväärseiks F.V ütlusi selle kohta, et ta enda arvates läks vaid D.Passitšniku sõbra juurest televiisorit ära tooma. Tungides akna kaudu öisel ajal võõrasse korterisse ja viies sealt oma koju esemeid mõistis ta kahtlemata üldteada asjaolu, et sellisel viisil sõbral külas ei käida. Tema

ütlustest nähtub, et ta tegutses kooskõlastatult ja ühise otsese tahtlusega D.Passitšnikuga, nende mõlema teopanus oli oluline s.o. nad panid kuriteo toime kaastäideviijatena.

5 V. D telefoni ära võtmises tunnistab D. Passitšnik ennast süüdi. Tema ütlustest nähtub, et 07.03. 2005 nägi V. D poe juures sõpradega õlut joomas. Ta küsis V. D õlut, viimane ei andnud, seejärel tõmbas ta V. D taskus rippuva telefoni enda kätte, tõukas V. D õlast ja lahkus. Ta kasutas seda telefoni umbes nädal aega, rääkides 1700 krooni eest, hiljem andis telefoni politseile ja lubas telefoni arve osade kaupa ära tasuda. Kannatanu V. D kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et D. Passitšnik nõudis temalt poe juures õlleraha, seepeale rabas D. Passitšnik tal jopetaskust mobiiltelefoni ja lõi teda küünarnukiga pea piirkonda. Kannatanu O K ütlustest nähtub, et V. D ütluste kohaselt rabas D. Passitšnik talt käest telefoni, telefoni sai kätte politseist, kõnede eest tuli arve 1900 krooni, D. Passitšnik lubas selle nelja kuu jooksul ära maksta, aga ei teinud seda. Kannatanu N D , V.D ema ütlustest nähtub, et tasus V.D telefoni arveid ja nõuab kahju hüvitamiseks 1752,47 krooni. Tunnistaja V F ütlustest nähtub, et oli koos V. D poe juures, kui tuli D. Passitšnik ja küsis napsu, nad vastasid, et otsas on. Seejärel haaras D. Passitšnik V. D taskust telefoni, käskis endale napsu valada ja lõi V. D rusikaga näkku. V. D küsis telefoni tagasi, kuid D. Passitšnik ei andnud, seejärel läksid kõik laiali.

Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on tuvastatud röövimise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu D. Passitšniku tegevuses. D. Passitšnik pani kuriteo toime otsese tahtlusega, tema poolt toimepandu õigusvastasust

ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu arvates on V.D ja tunnistaja V.F ütlustega usaldusväärselt tõendatud D.Passitšniku poolt vägivalla tarvitamine V.D suhtes vahetus ajalises ja põhjuslikus seoses telefoni

jõuga äravõtmisega ning seega on tema poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi. N.D tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V. D tapmises tunnistab D. Passitšnik ennast süüdi. Tema ütlustest nähtub, et 09.06.2005 õhtul oli xxxx maja juures koos I. Kruzega, nende juurde tuli V. D , ta pakkus viimasele alkoholi. V. D oli kerges alkoholijoobes, kuid oli nõus veel võtma. V. D istus tema juhitud autosse, nad sõitsid Sääse suunas. Nad jõid viina algul autos ja

hiljem kanalate juures V. D hakkas temalt nõudma raha telefoni arve hüvitamiseks, tekkis tüli. Ta lõi V. D

umbes neljal korral tugevasti rusikatega näkku, V. D kukkus põlvili. Ta võttis auto pagasnikust umbes meetripikkuse elektrijuhtme, läks V. D selja taha, pani juhtme ümber kõri ja kägistas teda umbes minuti vältel. V. D keha vajus lõdvaks ja ta sai aru, et viimane on surnud. Ta tassis V. D kanalisatsioonikaevu, viskas laibale prahi peale. Lahkudes märkas V. D mobiiltelefoni ja võttis selle kaasa. V. D taskutesse ta ei vaadanud, raha ei

võtnud. Telefoni andis hiljem F.V-le. Ta kinnitab, et oli kuriteo toimepanemise ajal tugevas alkoholijoobes, oli joonud poolteist kuni kaks pudelit viina, mäletab juhtunut osaliselt.

Tema ütlustest nähtub veel, et kõike juhtunut nägi pealt I. Kruze, kes oli väga purjus ja tema tegevusse ei

sekkunud. Ta peab tõenäoliseks, et kõik V. D esinenud vigastused olid tema poolt tekitatud, ta eitab V. D pagasnikusse panemist, samuti V. D jala kõrile panemist. I.Kruze ütlustest nähtub, et 09.06.2005 oli hommikust saadik koos D. Passitšnikuga ja tarvitas alkoholi. V. D kohtusid nad õhtul, viimane tuli nende autosse. Nad sõitsid Sääse suunas. Auto peatus aiamaade juures, kus D. Passitšniku ja V. D vahel tekkis tüli. D. Passitšnik lõi V. D vastu nägu, avas pagasniku ja pani V. D sinna sisse. Seejärel sõitsid nad vanade kanalate juurde, kus D. Passitšnik avas pagasniku, tüli jätkus, D. Passitsnik lõi V. D mitmel korral näkku, kui viimane kukkus, pani D. Passitšnik V. D juhtme kaela ümber ja kägistas. Peale seda

hakkas V. D köhima ja hingama. D. Passitšnik pani kannatanule jala kõrile, astudes kõri peale nii kaua kui kannatanu ei hinganud enam. Seejärel tassis D. Passitšnik laiba kaevu, viskas prahti peale. Nägi, et D. Passitšnik

võttis V. D taskust telefoni, nägi D. Passitšniku käes ka raha 25 ja 10 kroonist. Ta väidab, et oli tugevas alkoholijoobes, et ei tea, millest D. Passitšniku ja V. D tüli tekkis, et ei julgenud juhtunust kellelegi rääkida, kuna kartis nii politseid kui D. Passitšnikut. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et V D surnukehal sedastati järgmised vigastused: a. Näokolju hulgikillunenud murd verevalumiga näo pehmetes kudedes, mis tekkis piiratud kontaktpinnaga ja pikliku kujuga kõva tömbi eseme toimel, mida kinnitavad murru iseloom ja haavade olemasolu vasakul pool näol; b. Paremal

pool VI roide osaline murd, vasakul pool kolme roide murrud verevalumitega kelme all ja rinna pehmetes

kudedes, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest jalalöökidest rinnapiirkonda; c. Kilpkõhre väikese parempoolse sarve murd, mis tekkis kõva tömbi eseme toimel vajutamisest või löögist paremale poole kaelale. Aktist nähtub veel 1. Kõik surnukehal leitud vigastused olid elupuhused, mida tõestab

vere olemasolu /hemosideriini/ kopsualveoolide valendikus /vigastatud koljuluudest valguva vere neelamisel/, näo pehmetes kudedes ning nahal, ja võisid olla tekitatud lühikest aega enne surma kui ka agonaalsel perioodil.

2. Näokolju hulgikillunenud murd elavatel isikutel ohustades elu tekitamise ajal põhjustab eluohtliku

tervisekahjustuse, antud juhul võis olla vahetuks surma põhjuseks; 3. Rinnakelme vigastusteta roidemurrud elavatel isikutel ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisehäire mitte rohkem kui

neli nädalat /22-25 päeva/; 4. Kilpkõhre väikese sarve murd elavatel isikutel tavalise kulu korral /ilma kõri turseta/ ei ole eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab tervisehäire mitte rohkem kui neli nädalat /10-15 päeva/;

5. V.D surma aega ja põhjust konkreetselt tuvastada ei ole surnukeha kaugelearenenud roiskumise tõttu

võimalik, kuid ei ole välistatud surma saabumine kaelaelundite pigistusest mehaanilise lämbumise tagajärjel

6 samuti näoskeleti luude vigastuse tagajärjel; 6. V.D surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul leiti etüülalkoholi veres – 2,40 promilli, mis elavate isikute suhtes rakendatuna on keskmine alkoholijoove.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 05.07.2005.a. leiti Tamsalu vallas Sääsel endiste tibulate lähedal olevas hoones olevast august kiviklibu alt meesterahva pooleldi kõdunenud surnukeha, surnukeha kaela ümber oli musta värvi juhe. Kannatanu O.K , V.D abikaasa ütlustest nähtub, et nõuab 7508.00 krooni matusekulude, V.D seljas olnud riiete ja kaasas olnud telefoni ning 35 krooni hüvitamiseks.

Kohus leiab, et KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu

olemasolu D.Passitšniku tegevuses on tõendamist leidnud tema enda ütluste, I.Kruze ütluste ja teiste

ülalnimetatud objektiivsete tõenditega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta V.D asetamine auto pagasiruumi. D.Passitšnik ise on seda eitanud, sellest räägib vaid I.Kruze, kuid muid seda süüdistust kinnitavaid tõendeid kriminaalasjas ei esine. D.Passitšnik

on eitanud ka jalaga kannatanu kõri peale astumist ja kõri peal seismist, kuid kohus leiab, et selles osas on D.Passitšniku ütlused ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed. Lisaks I.Kruze ütlustele, mis kinnitavad kõri peale

astumist, kinnitab selles osas süüdistust ka kohtuarstliku ekspertiisi aktis märgitu. Aktist nähtub, et kilpkõhre väikese parempoolse sarve murd tekitati V.D kõva tömbi eseme toimel vajutamisest või löögist paremale poole kaelale. Kohus leiab, et tekitades V.D kohtuarstliku ekspertiisi akti nimetatud vigastused elutähtsate organite piirkondarindkeresse, näkku, kaelale, kägistades kannatanut juhtmega ja astudes talle kaela pealeta vähemalt möönas, et põhjustab sellise tegevusega kannatanu surma ja ka tahtis sellise tagajärje saabumist ning sooritas kuriteo seega otsese tahtlusega. Tema tegevus oli otsese põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kohus leiab, et D.Passitšniku tegevus on õigustatult kvalifitseeritud tapmisena piinaval ja julmal viisil. Tekitades

V.D rohkeid kehavigastusi erinevatesse kehapiirkondadesse, purustades näokolju sellisel määral, et selle

hulgikilluline murd võis olla surma põhjuseks, kägistades teda juhtmega ja astudes kaela peale põhjustas D.Passitšnik kannatanule kahtlemata suurt valu ja õhupuudust. Vaatamata asjaolule, et kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tekitati vigastused lühikest aega enne surma hindab kohus sellist tapmise viisi tapmisena piinaval viisil. Eriti julmaks peab kohus kannatanu kägistamist juhtmega ja jalaga kannatanu kõri peale astumist millega D.Passitšnik väljendas erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Pannes sellise viisil toime

tapmise nägi ta ohvri kannatusi ja kuigi piinamine ja julmutsemine ei pruukinud olla D.Passitšniku eesmärk pidas ta ohvri kannatusi ja brutaalset surma võimalikuks ja möönis seda.

D. Passitšnik, KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, võttes enda poolt tapetud V.D otsese tahtlusega ära telefoni s.o. pöörates ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja, realiseeris KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu, tema tegevuse õigusvastasust ja

süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Raha võtmine V.D pole usaldusväärselt tõendamist leidnud ja see tuleb tema süüdistusest välja jätta. O.K tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu I.Kruze tegevuses on tõendatud tema enda ja D.Passitšniku ütlustega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KarS§199 lg2 p4 järgi esitatud süüdistuses I. Kruze ennast süüdi ei tunnista, J. Š peksmises tunnistab ennast süüdi. Tema ütlustest nähtub, et 05.06.2005 oli külas J Š juures, ta oli alkoholijoobes ja ei mäleta täpselt, mis

korteris toimus. Koju minnes avastas, et lisaks enda telefonile on tal taskus ka üks võõras telefon, ta ei tea, kuidas see tema taskusse sattus. Samal päeval tuli tema akna alla J. Š ja süüdistas teda telefoni varguses. Ta läks pesapallikurikaga välja ja lõi sellega korduvalt Š , hiljem tuli politsei, kellele ta telefoni ära andis. Kinnitab, et jalgadega J. Š ei löönud, maas lamavat kannatanut ei löönud, samas tunnistab, et ei mäleta mitu korda lõi ja kuhu kannatanut tabas. Peksmise põhjustena nimetab nii asjaolu, et kannatanu tuli telefoni küsima kui ka seda, et kannatanu olevat midagi rääkinud tema naisega. Kannatanu J. Š ütlustest nähtub, et 05.06.2005 oli oma kodus ja tarvitas koos töökaaslase I. Kruzega alkoholi. Hiljem väljudes avastas, et laua pealt on kadunud tema vanaemale E M kuuluv mobiiltelefon. Ta ei näinud, et I. Kruze oleks telefoni võtnud. Läks I. Kruze elukohta, küsis viimaselt telefoni kohta, aga I. Kruze oli purjus ja ei mäletanud midagi. Mäletab, et pärast sai tee ääres kõnniteel I. Kruzelt peksa, seda vaatasid pealt mitu inimest, ei mäleta mitu korda I. Kruze teda kurikaga lõi. Ta kinnitab oma eeluurimisel antud ütluste õigsust, eeluurimisel on ta öelnud, et I. Kruze ajas teda pesapallikurikaga taga, ta kukkus, I. Kruze peksis teda kurikaga vastu käsi ja nägu. Ta nõuab temale tehtud kulutuste hüvitamist 1200 krooni ulatuses, samas ei ole tal esitada tõendeid kahju tekitamise kohta. Kannatanu E.M ütlustest nähtub, et on telefoni kätte saanud, materiaalseid nõudmisi tal pole. J.Š haigusloost nähtub, et tal diagnoositi ülalõualuumurd. Kohus loeb ülaltoodud tõenditega tuvastatuks varguse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu I.Kruze tegevuses,

kuid leiab, et subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu pole usaldusväärselt tõendamist leidnud. I.Kruze on tunnistanud, et tal puudus tahtlus võõra telefoni võtmiseks ning et telefoni võttis kaasa alkoholijoobest tingitud

7 eksituse tõttu, kui politsei saabus andis ta telefoni välja. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis neid I.Kruze ütlusi kummutaksid ning selles süüdistuses tuleb I.Kruze õigeks mõista.

Kohus leiab, et KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu I.Kruze tegevuses on tema enda ütluste ja teiste ülaltoodud tõenditega tõendamist leidnud, tema teo

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et I.Kruze poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritus avaliku korra vägivallaga rikkumiseks. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. On ilmne, et meie ühiskonnas peaks inimestel olema õigus tänaval liikuda ilma et ta peaks kurikaga läbi pekstud saama, või et ta peaks nägema kuidas kurikaga pekstakse teist isikut. Antud juhul on tõendatud, et kurikaga peksmine leidis aset tänaval s.o. avalikus kohas kuhu on vaba juurdepääs kolmandatele isikutele ja kus need kolmandad isikud peksmist ka pealt vaatasid. Lisaks ründele kannatanu tervisele ja turvalisusele rikkus I.Kruze poolt toimepandu ka pealtnägijate

turvalisust ja rahu. I.Kruze poolt toimepandut ei saa vaadelda vaid tema ja J.Š isikliku tüliküsimuse lahendamisena ka sel põhjusel, et I.Kruze ei suuda usutavalt selgitada milles see tüliküsimus seisis, ta tunnistab ka ise, et oli nii purjus et ei mäleta juhtunu üksikasju. Kuna J.Š pole esitanud tõendeid temale tekitatud materiaalse kahju kohta, siis jätab kohus tema tsiviilhagi läbi vaatamata.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS§56 sätteid. karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

D.Passitšniku karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on kohtu poolt kuuel korral karistatud, ta vabanes vangistuse kandmisest

12.03.2004. Paraku ei avaldanud eelnevad karistused talle vajalikku mõju ja juba lühikese ajavahemiku järel

pärast vabanemist asus ta kuritegusid toime panema. Viimast asjaolu ja tema poolt toimepandud kuritegude raskust arvestades tuleb tema puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada pikemaajalist vangistust.

F.V on varem karistatud neljal korral, viimati 11.10.2004.a.tingimisi vangistusega, seega on ta osa kuritegusid toime pannud katseajal. Tema karistust kergendab süü osaline tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Temale karistuse mõistmisel arvestab kohus tema halba tervislikku seisundit ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. I.Kruze karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Varem on ta kohtu poolt korduvalt karistatud.

Arvestades ja juhindudes KrMS §305-319; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180; 199 lg 1 p 1

otsustas

DMITRI PASSITŠNIK süüdi tunnistada KarS § 114 p 1 järgi ja mõista karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust, DMITRI PASSITŠNIK süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust, DMITRI PASSITŠNIK süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1(üks) aasta vangistust, DMITRI PASSITŠNIK süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust, DMITRI PASSITŠNIK süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks lugeda 15 ( viisteist ) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 05.07.2005. Tõkendvahistamine Dmitri Passitšniku suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. F.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, F.V süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust, F.V süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust, F.V süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 11.10.2004.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 (kolm) aasta ja 4 (neli) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat ja 4 (neli)kuud vangistust.

8 Tõkendelukohast lahkumise keeld F.V suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda F.V kinnipidamiskohta saabumise aeg. IURII KRUZE süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi õigeks mõista. IURII KRUZE süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

vangistust IURII KRUZE süüdi tunnistada KarS § 307 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 06.06.2005 – 07.06.2005 ja 06.07.2005 – 05.12.2005, s.o. 5 (viis) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel karistust tingimisi mitte kohaldada 2 (kaks) aastase katseajaga ühes Iurii Kruze allutamisega käitumiskontrollile. Kohustada Iurii Kruzet katseajal järgima KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda 19.12.2006. Tõkend-elukohast lahkumise keeld Iurii Kruze suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista välja Dmitri Passitšnikult ( xxxx, viibib vangistuses) riigituludesse sundraha 7500.00 (seitse tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 .

Mõista välja F.V-lt ( xxxx) riigituludesse sundraha 7500.00 (seitse tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 Mõista välja Iurii Kruzelt (xxxx) riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 Mõista välja Dmitri Passitšnikult ( xxxx, viibib vangistuses) riigituludesse kohtukulud: 1) õigusabi eest väljamakstud summa kohtueelses menetluses vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud

õigusabi eest 5522.40 (viis tuhat viissada kakskümmend kaks.40 sh 18% käibemaks ) krooni, 2) väljamaksmisele kuuluv summa kohtumenetluses vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest

21 287.20 (kakskümmend üks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse.20 sh 18% käibemaks ) krooni. 3)

väljamaksmisele kuuluv summa kohtumenetluses advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 10 738.00 (kümme tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa.00 sh 18% käibemaks ) krooni, 4) DNA ekspertiiside

maksumus 8760.00 (kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend.00) krooni, 5) surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800.00 (kuus tuhat kaheksasada.00) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900. Mõista välja F.V-lt ( xxxx) riigituludesse kohtukulud:

1) õigusabi eest väljamakstud summa kohtueelses menetluses vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 354.00 (kolmsada viiskümmend neli.00 sh 18% käibemaks ) krooni, 2) väljamaksmisele kuuluv

summa kohtumenetluses vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 12 118.60 (kaksteist üks tuhat ükssada kaheksateist.60 sh 18% käibemaks ) krooni. 3) kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 1840.00 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend.00) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900. Mõista välja Iurii Kruzelt ( xxxx) riigituludesse kohtukulud:

1) õigusabi eest väljamakstud summa kohtueelses menetluses vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 1699.20 (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa.20 sh 18% käibemaks ) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900.

Mõista välja Dmitri Passitšnikult (xxxx, viibib vangistuses) tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks : 1) L M ( xxxx) 335.00 (kolmsada kolmkümmend viis.00) krooni, 2) N D ( xxxx) 1752.45 (üks

tuhat seitsesada viiskümmend kaks,45) krooni, 3) O K ( xxxx) 7508.00 (seitse tuhat viissada kaheksa.00) krooni. Mõista välja F.V-lt (xxxx) tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks : 1) D L

(xxxx ) 7190.00 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend.00) krooni, 2) T L ( xxxx ) 3580.00 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend.00) krooni.

9

Asitõendid- D. Passitšniku botased ja I.Kruze sviiter ja püksid tagastada omanikele kohtuotsuse jõustumisel.

Sõiduauto reg nr xxxx registreerimistunnistus anda üle ARK Tallinna Büroole kohtuotsuse jõustumisel. Bioloogilised proovid hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud /allkirjad/ Ellen Lossi Ewa Punane

Ärakiri õige Nooremreferent Ingrid Opmann

Viru Ringkonnakohus 28.veebruaril 2007.a. otsustas:

Tühistada F.V süüdimõistmine KarS § 202 lg 1 järgi ning liitkaristuse mõistmise osas KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 järgi. Mõista F.V süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi õigeks. KarS § 65 lg 2 järgi liita katseajal toimepandud kuriteo eest KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistus – 1 aasta vangistustkandmata karistusega Lääne-viru Maakohtu 11.10.2004 otsuse järgi, mis on 3 aastat 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi lugeda KarS §-de 200 lg 2 p 4 ja 263 p 1,4 järgi mõistetud karistused kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 4 ( neli ) aastat ja 4 ( neli ) kuud vangistust.

F.V ja tema kaitsja L.Nirgi apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, D.Passitsniku ja tema kaitsja A.Aasma apellatsioonid jätta rahuldamata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

Riigikohtu Kriminaalkolleegium 07.mail 2007.a. määras:

Jätta Dmitri Passitšniku kaitsja vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa kassatsioon ja F.V-na kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi kassatsioon menetlusse võtmata.

Kohtuotsus jõustus: 07.mail 2007.a. Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Ingrid Opmann