1-06-11410\8 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg 13.detsember 2006.a.

Kriminaalasja number 1-06-11410

Kohtukoosseis eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla

Kohtuistungi sekretär Alina Koop

Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Victor Yashcenko (Viktor Jaštšenko) süüdistuses KarS § 424 ja § 274 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 26.oktoobrist 2006.a

Apellatsiooni esitajad kaitsjad Igor Utkin ja Ivetta Tšernova

Prokurör Rainer Amur Süüdistatav T.J (Viktor Jaštšenko) isikukood xxx,

Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, töökoht: Eksver OÜ, elukoht: Kaevuri 11-1 Tallinn, varem kriminaalkorras karistatud

13.04.2005.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga; juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuud.

Kaitsjad Igor Utkin ja Ivetta Tšenova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 26. oktoobri 2006.a otsus T.J (Viktor Jaštšenko) suhtes tühistada ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. T.J (Viktor Jaštšenko) mõisteti süüdi ja karistati KarS § 424 järgi 8 kuu vangistusega ja KarS § 274 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud

vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, seega mõisteti põhikaristuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.04.2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 3 kuud vangistust ja lõplikuks karistusekeks mõisteti 8 kuud 10 päeva vangistust, karistuse kandmise aja algusega selle kandmise asumisele ajast. KarS § 50 lg 1 alusel võeti V. Jaštšenkolt mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. 2. V. Jaštšenko mõisteti süüdi selles, et tema, olles 13.04.2005.a karistatud KarS § 424 järgi

tingimisi 3 kuu vangistusega 18 kuulise katseajaga koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 23.06. 2006.a kell 14.25 Tallinnas, Sõle 29 maja juures, liikudes Kolde pst. suunas, mootorsõidukit Nissan Primera reg. Nr. 338 AOD, olles joobeseisundis. Seega V. Jaštšenko pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 2.1. Samuti tema 30.10.2005.a kella 02.10. ajal Tallinnas Sepa t. 6 asuva Sepa baari juures, olles alkoholijoobes, tungis kallale oma ametikohustusi täitnud Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna konstaablile, lüües teda rusikaga näkku.

Seega V. Jaštšenko pani oma tahtliku tegevusega toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega s.o. KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Apellatsiooni taotlused

3.

Esitatud apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu 26.10.2006.a süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist V. Jaštšenkole mõistetud karistuse osas ja talle vabadusekaotusega

mitteseotud karistuse kohaldamist. Apellandid leiavad, et uue otsuse tegemisel tuleb arvestada V. Jaštšenko karistust kergendavaid asjaolusid: puhtsüdamlikku kahetsust, kahju

puudumist, liiklusõnnetuse mittetoimumist, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Samuti leitakse apellatsioonis, et kohus peab karistuse mõistmisel arvestama, et süüdistatav on ainuke pere, kahe lapse toitja. Sama apellatsiooni kirjeldavas osas leitakse, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja suhtes toimepandud vägivallaga seotud episood tuleb V. Jaštšenko süüdistusest välja jätta. Selles

faktis puuduvad nii otsesed kui kaudsed tõendid. Kohus ei hinnanud tõendeid nende kogumis ja võttis tõestena ainult politseikonstaabli ütlused. 3.1. Ringkonnakohtu istungil loobusid apellandid vaidlustamast V. Jaštšenko süüd KarS § 274 lg 1 järgi. Samas eitas V. Jaštšenko ringkonnakohtu istungil vägivalla kasutamist konstaabli suhtes, s.o. KarS § 274 lg 1 toime panemist. Ringkonnakohtu seisukoht

4. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab KrMS § 340 lg 1 alusel esitatud apellatsiooni piiridest väljuvalt, et Harju Maakohtu otsus 26.oktoobrist 2006.a Jaštšenko suhtes on põhjendamata. Põhjenduse puudumine otsuses kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise. 2(3)

4.1. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses ei ole põhistatud V.

Jaštšenko süüdimõistmist KarS § 274 lg 1 järgi ametikohustusi täitnud Põhja Politseiosakonna konstaabli rusikaga näkku löömises ega KarS § 424 järgi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises.

Harju Maakohus on oma otsuses sisuliselt piirdunud konstateeringuga, et V. Jaštšenko

tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ja taotleb süüasja läbivaatamist lühimenetluse vormis. Samas ei ole kohtuotsuses esitatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolusid ja

tõendeid millele kohus oma otsuse tegemisel tugines. Kohtuotsuse põhiosas puuduvad

isegi viited V. Jaštšenko poolt toime pandud kallaletungile ametikohustusi täitnud konstaablile, rääkimata sellekohaste tõendite hindamisest ja analüüsist.

Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus luges tõendatuks teatava asjaolu, millistel see kohtu

järeldus põhineb. Eeltoodud linnakohtu seisukoht on käsitletav olukorrana, kus esimese astme kohus ei ole üldse oma järeldusi põhjendanud. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste

puudumise tõttu ei ole kohtukolleegiumil võimalik kontrollida esimese astme kohtu järelduste vastavust faktiliste asjaolude kogumile ning sellest tulenevalt kohtuotsuse õigust.

4.2 Kohtukolleegium osundab riigikohtu lahendites korduvalt väljendatud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendused seisnevad asjas kindlaks tehtud tõendite analüüsis ja hinnangus.

Kohtuotsusest peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele. ( 3-1-1-96-05, RT III 2005, 3- 1-1-96-04,RT III 2004) Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine lühimenetluses ei vabasta kohut KrMS § 312 p-des 1-2 sätestatud kohtuotsuse motiveerimise kohustusest.

4.3. Tuginedes ülaltoodule on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus, jättes

kriminaalasjas V. Jaštšenko süüdimõistmise põhjendamata, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2, 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 ja § 341 lg 1

järgi kriminaalkolleegium tühistab Tallinna Linnakohtu 26.oktoobri 2006.a kohtuotsuse T.J (Viktor Jaštšenko) suhtes täies ulatuses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Ene Randmäe Meelika Aava Ivi Kesküla 3(3)