1-06-5957\10 · Viru Ringkonnakohus

1-06-5957

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2006 Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-5957 (05259001978) Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2006 Kriminaalasi DT süüdimõistmises KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 25.08.2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava DT kaitsja Monica Velsi apellatsioon Prokurör Marge Voogma Süüdistatav DT isikukood XXXXXXXXXXX, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, töökoht OÜ X, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld, - süüdistustes KarS § 424 järgi. Kaitsja Kaitsja Monica Vels

Resolutsioon

Viru Maakohtu 25.08.2006 otsus DT süüdistuses KarS § 424 järgi jätta muutmata, kaitsja Monica Velsi apellatsioon jätta rahuldamata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

1-06-5957

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 25.08.2006 otsusega tunnistati DT süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti DT-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel otsustas kohus suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 09.09.2005 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning DT liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld DT suhtes tühistada peale kohtuotsuse täitmisele pööramist. DT karistuse kandmise algust lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päevast või tema kinnipidamisest.

2. DT on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 29.11.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni, juhtis 27.11.2005 kell 05.40 alkoholijoobes olles mootorsõidukit Opel Omega, registreerimismärk UUUUUU, Lääne- Virumaal Tapa linnas Pikal tänaval.

- selles, et tema, olles 29.11.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni, juhtis 18.12.2005 kell 03.25 alkoholijoobes olles mootorsõidukit Opel Omega, registreerimismärk UUUUUU, Lääne-Virumaal Rakvere vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 171. kilomeetril. Seega DT, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav DT tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi.

3. Maakohus leidis, et Süüdistatava DT poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 424 järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav DT juhtis 2 korral mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestati kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leidis, et süüdistatava DT karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava DT isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat DT on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures uued tahtlikud kuriteod pani ta toime vähem kui kuu aja jooksul temale Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 09.09.2005 määratud katseajal. Süüdistatavat DT on väärtegude toimepanemise eest 7-l korral rahatrahvidega karistatud. Süüdistatav DT töötab alates 01.06.2006 OÜ-s N, kust teda iseloomustatakse positiivselt. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leidis, et süüdistatava DT karistamine rahalise karistusega kui kõige kergemaliigilise karistusega ei ole põhjendatud, sest väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvidest suutis ta 18.08.2006 tasuda üksnes 5000 krooni temale 29.11.2004 Liiklusseaduse § 7419 järgi määratud 11 400 krooni suurusest rahatrahvist. Asjaolu, et DT pani uued tahtlikud kuriteod toime katseajal ning see, et väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide tasumist alustas ta alles hiljuti, näitab kohtu arvates seda, et varasemad karistused ei ole talle vajalikul määral mõju avaldanud. Kohus leidis, et DT tuleb toimepandud kuritegude eest karistada lühemaajalise vangistusega, kuid lisaks sellele kuuluksid tema suhtes kohaldamisele veel KarS § 65 lg 2 sätted.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

1-06-5957

4. Viru Maakohtu 25.08.2006 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava DT kaitsja Monica Vels ja palus tühistada maakohtu otsus DT-le mõistetud liitkaristuse osas ning teha antud asjas uus otsus, millega mõista DT süüdi ja karistada teda rahalise karistusega. Apellant taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja karistuse mittevastavuse tõttu süüdimõistetu isikule. Apellant ei nõustu kohtu põhjendusega karistuse määramisel. DT sai tasuva töökoha alates 01.06.2006, teda iseloomustatakse töökohas positiivselt ja kuna osa töötasust oli tal saamata, ei olnud ka võimalik trahve ära tasuda. Teda ei ole karistatud liiklusalaste kuritegude eest. Tal on kindel sissetulek, tema ülalpidamisel on naine ja kaks last. Vangistuse määramise aluseks ei saa olla asjaolu, et DT alustas trahvide tasumist alles hiljuti. Vaidlusalusel ajal oli süüdistataval elu keeruline eelkõige perekondlikus mõttes, nüüd on ta vajalikud järeldused oma tegudest teinud ja elu korda saanud. Käesolevaks ajaks on tasutud trahvi summas 11 400 krooni ning kaitsja kinnitusel tasub ka teised trahvid, alkoholiga probleeme enam ei ole ja tema auto on maha müüdud ning purjuspäi ta rooli ei istu. Vangistuse mõistmisel kaotaks T töökoha ja tema pere jääks kindlustamata. Kaitsja peab piisavaks rahalist karistust, kuna see sunnib süüdimõistetut rohkem töötama. Ta on kuritegudest aru saanud ja järeldused teinud. Apellant leiab, et vangistus on karistuseks perele, jättes selle raskesse olukorda ning koormav tööandjale. Kaebuse kohaselt on antud juhul süüdlase isiku suhtes eripreventiivne eesmärk saavutatav kergema, s.o rahalise karistusega KarS § 56 mõttes.

5. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Süüdistatav DT ringkonnakohtu istungil osaleda ei soovinud. Prokurör Marge Voogma pidas põhjendatuks maakohtu otsusega DT-le mõistetud karistust ning taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

6. Viru Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaitsja apellatsioon ei kuulu rahuldamisele.

DT-le karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. DT tunnistati süüdi sõiduauto alkoholijoobes juhtimise eest kahel korral s.o 27.11.2005 ja 18.12.2005. Nimetatud teod pani ta toime 09.09.2005 otsusega mõistetud katseajal. Teda on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Õige on, et varasemad kriminaalkaristused ei ole seotud liiklusalaste kuritegudega, kuid samas on teda karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, muuhulgas ka joobes juhtimise eest. Nendest asjaoludest lähtuvalt on õige maakohtu seisukoht, et DT on kohane karistada vangistusega. Kaitsja väite kohaselt on DT varasemalt mõistetud rahatrahvi (11400 krooni) terves ulatuses tasunud. Tõepoolest, süüdistatav tasus 18.08.2006 5000 krooni, sellele ka maakohus osundas. Kaitsja on lisanud apellatsioonile ka maksekorralduse, mille kohaselt tasus Monica Vels DT trahvi summas 6400 krooni( tl 92). Ringkonnakohus on seisukohal, et 2004 aasta rahatrahvi tasumine 2006 aastal ei ole selline asjaolu, mis tingiks antud asjas rahalise karistuse mõistmise. Kaitsja väide, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka kergemaliigilise karistusega ei ole veenev, mistõttu lähtudes eeltoodust ning nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata.

Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 p 1, 343 lg 1; 344, 345 lg 1, 2.

1-06-5957

Maarika KUUSK

Eeva LEVINA

Vladimir ROZALKA