1-06-9829\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-9829

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 detsember 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9829 (05922200382) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi P.S-i süüdistus KarS § 328 lg 2 p 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Ille Mardo Süüdistatav P.S

Kaitsja Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

1. P.S süüdi tunnistada KarS § 328 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Tartu

Maakohtu 01.02.2005 otsusega mõistetud karistuse, so alates 01.02.2005 ärakandmisele kuulunud vangistusest 2 aastat 7 kuud ja 5 päeva seisuga 11.11.2005 ärakandmata osa 1

aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis päeva. Liitkaristuse ärakandmist arvestada alates P.S-i kinnipidamisest, so alates 25.11.2005.

4. P.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 5097 (viis tuhat üheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti, mis

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2800049777.

5. P.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

2 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

P.S-i süüdistatakse selles, et tema 11.11.2005 Murru Vangla kinnipeetavana põgenes koos kinnipeetava M. P-ga avavangla osakonnast.

Oma sellise tegevusega pani P.S toime KarS § 328 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, so kinnipidamiskohast põgenemise, mis on toime pandud grupi poolt.

Kohtuistungil süüdistatav P.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja süüteo toimepanemine tõendatud kriminaalasja materjalidega.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 11.11.2005 koostatud D. R ettekanne, millest nähtuvalt avastas ettekande koostaja samal õhtul kella 20.00 ajal lisaloendust tehes, et loenduselt puudus kinnipeetav P.S, keda ei olnud ka elutubades ja avavangla osakonna territooriumil. (t/l 2)

• 11.11.2005 koostatud D. R ettekanne, millest nähtuvalt avastas ettekande koostaja samal õhtul kella 20.00 ajal lisaloendust tehes, et loenduselt puudus kinnipeetav M. P, keda ei olnud ka elutubades ja avavangla osakonna territooriumil. (t/l 3)

• 14.11.2005 koostatud tunnistaja D. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja

11.11.2005 tööl avavangla osakonnas. Kella 19.00sel loendusel olid kõik kinnipeetavad

kohal. Kell 20.00 läks avavangla osakonna territooriumile ringkäigule ja kui oli

spordiplatsi juures, kuulis kuidas võrk mürises. Kuna oli pime, siis põhjust ei näinud.

Otsustas teha lisaloenduse, et kontrollida kas kõik kinnipeetavad on kohal. Puudu olid kaks kinnipeetavat P.S ja M. P. Neid ei olnud ka elutubades ega avavangla territooriumil. Teatas sellest osakonna juhatajale ja Murru Vangla korrapidajale. (t/l 4-5)

• Koopia 25.11.2005 koostatud kinnipidamise protokollist, millest nähtuvalt peeti samal päeval kell 06.30 kinni tagaotsitav P.S. (t/l 43)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 09.01.2006 koostatud kahtlustatava P.S-i tunnistas kahtlustatav end temale inkrimineeritud teo toimepanemises süüdi ja seletas, et tahtis koos M. P-ga minna kohalikku poodi. Leppisid 11.11.2005 päeval kokku, et pärast kella 19.00st loendust lähevad poodi. Pärast loendust väljusid majast ja ronisid maja taga üle aia, kuid taipasid, et neid on näinud kaks valvurit ega julgenud enam tagasi ronida. Siis helistas oma tüdruksõbrale, et see autoga järele tuleks. Sõidetigi lähedalasuvasse M. P

suvilasse. Hommikul viis M. P tuttav tema ja tüdruksõbra Elvasse. Sealt edasi läks Rannusse, kus oli kaks nädalat. Nädal pärast Rannusse jõudmist tuli sinna ka M. P, kuid kinnipidamisel oli M.P end ära peitnud ja teda ei tabatud. (t/l 49-52)

3

• 22.02.2006 koostatud kahtlustatava K. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 11.11.2005 kella 16.00 ajal helistas talle Janno aasaleht, kes kutsus teda Rummu alevikku kella 18.00ks, sest neil oleks võimalik kokku saada kui ta poodi läheb.

Sai aru, et neile oli lubatud poodi minna, sellist muljet, et ta põgeneks, ei jäänud. Organiseeris ennast tuttava autoga Rummu alevikku ja siis helistas M.P, teatades, kus nad täpsemalt asuvad. Said kokku ja P.S ning M. P istusid autosse, misjärel sõideti M.P suvilasse Raplamaal. Sai aru, et nad võivad vangla territooriumile lahkuda. Järgmine

päev läksid Elvasse ja sealt edasi tema maamajja, kus olid kuni P.S-i

kinnipidamiseni. M.P ja P.S seletasid, et nad on puhkusel vanglast. Mõni päev pärast maamajja jõudmist tuli sinna ka M.P, kes seletas, et ta ei saa end Raplamaal varjata ning alles siis sai ta aru, et mõlemad on vanglast põgenenud. Ei saanud oma elukaaslast P.S-i üles anda nagu ei saanud üles anda ka M.P, sest siis oleks kinni peetud ka

P.S. P.S-i väide, et ta oli teadlik põgenemisest, ei vasta tõele. Käesolevaks

ajaks on nende suhted halvenenud, sest P.S on vanglas salaja abiellunud teise naisega ja teda oli lihtsalt materiaalsete võimaluste tõttu ära kasutatud. (t/l 61-63)

• 21.03.2006 koostatud kahtlustatava M. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas

kahtlustatav temale inkrimineeritud teo toimepanemist ja seletas, et sel päeval oli neil P.S-iga plaan minna poodi ja P.S oli plaan kokku saada oma tüdruksõbraga. Pärast 19.00st loendust läksid majast välja ja ronisid maja taga üle aia. Käisid poes ära ja kui tagasi tahtsid tulla, siis nägid hoovis politseiautosid ja taipasid, et nende kadumist on

märgatud, mistõttu otsustasid, et ei lähegi tagasi. Seisid Rummu alevikus ja said ühe inimese mobiiliga helistada. Janno helistas oma tüdruksõbrale, kes tuli neile oma autoga

järele ning neid viidi Raplamaale tema suvilasse. Ta ei öelnud Janno tüdruksõbrale missugustel asjaoludel nad vanglast väljas on ning see tüdruksõber võib-olla ei saanudki

aru, et nad põgenenud olid. Ööbisid suvilas ja järgmisel hommikul läksid Janno ja K. minema. Mõned päevad hiljem läks Jannole Tarumaale bussiga külla. Mõni päev hiljem peeti Janno kinni ja ta ise sõitis Raplamaale, kust helistas Murru vanglasse ja teatas oma asukoha ning talle tuldi järgi. (t/l 68-71)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena üle kuulatud P.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, samuti eraldatud kriminaalasjas üle kuulatud M. P süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana üle kuulatud K. S ütlusi, tunnistaja D. R ütlusi ja ettekandeid, kinnipidamise protokolli ja Murru Vangla teatist,

asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 328 lg 2 p 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibisid süüdistatav ja M. P kinnipidamiskoha

territooriumil kuni loenduseni ning pärast seda, kui vangla administratsioon oli nende kohalolekus veendunud, lahkusid nad omavoliliselt neile kohtu poolt mõistetud karistuse kandmise kohast. Vaatamata sellele, et süüdistataval ja M. P-l oli nende endi sõnade kohaselt

kavas vaid ajutiselt vangla territooriumilt lahkuda ja seejärel tagasi tulla, otsustasid nad tagasipöördumisest loobuda, kuivõrd said aru, et nende lahkumine kinnipidamisasutusest oli

avastatud, misjärel mõlemad lahkusid kinnipidamiskoha juurest teise maakonda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatav ja M. P panid inkrimineeritud kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd nad teadsid teo toimepanemisel saabuva tagajärje saabumist, kuid

selle tagajärje saabumine ei olnud nende eesmärgiks. Nad suhtusid teo toimepanemisel

saabuvasse eesmärki ükskõikselt, kuivõrd ei julgenud vangla territooriumile tagasi minna,

olles teadlikud sellest, et põgenemine on karistatav ja otsustasid sootuks lahkuda, kuigi tegelikkuses raskendasid sellega oma olukorda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale,

et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang

ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud kinnipidamiskohast põgenemisena, mis on toime pandud isikute grupi poolt, kuivõrd kinnipidamiskohast lahkumine oli süüdistataval ja M. P-l kokku lepitud juba samal päeval varem nagu oli kokku lepitud ka lahkumise eesmärk ja teostamise viis ning aeg. Seega tegutsesid nad ühise tahtlusega ühise kuritegeliku eesmärgi

4 saavutamise nimel ning ühiselt ka realiseerisid oma eesmärgi. Seega panid süüdistatav toime KarS § 328 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatavate kahetsust toimepandus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 328 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni viie aastani. Süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti P.S kinni 14 päeva möödudes kinnipidamiskohast põgenemisest, kusjuures tal oli põgenemise hetkeks kandmata karistust jäänud 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva.

Käesoleval ajal kannab P.S temale Tartu Maakohtu 01.02.2005 otsusega mõistetud karistust ning ta kandis seda karistust ka uue teo toimepanemise ajal. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid, mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo,

suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb P.S-ile liitkaristuse mõistmisel arvestada

eelmise otsusega mõistetud karistusest kantuks kantud karistus kuni 11.11.2005 ning

käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita karistus, milline oli ära kandmata

seisuga 11.11.2005, lugedes liitkaristuse ärakandmist alates P.S-i kinnipidamisest 25.11.2005. Kuivõrd P.S on veel ära kanda suhteliselt pikaajaline vangistus ning ta

viibis põgenemise järgselt vabaduses suhteliselt lühikest aega ja tema käitumises esineb karistust kergendav asjaolu, leiab kohus, et P.S-ile võib KarS § 328 lg 2 p 2 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, liites sellele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse.

Märt Toming kohtunik