1-06-8222\8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

- 1 -

1-06-8222

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2006. a Tartu Kriminaalasja number 1-06-8222 (06284000062) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi Arvet Lepik süüdistuses KrK § 115 1 lg 2; KrK § 115 lg 2 p 3 ; KrK § 202 1; KarS § 122; KarS § 142 lg 2; KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 26. septembri 2006 otsus Apellatsiooni esitaja kaitsja Mart Sikut Prokurör Milja Janson Süüdistatav Arvet Lepik (isikukood 36412196037)

elukoht: XXX

varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas:

Jätta Tartu Maakohtu 26. septembri 2006 otsus muutmata ning Arvet Lepiku kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista Arvet Lepikult vandeadvokaat Mart Sikuti poolt osutatud õigusabi eest 4734.20 (neli tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja kakskümmend senti) riigi tuludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbrile 2800049858.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates Kommenteeri: [HR1]: Iinfosü steem teab seda

- 2 - 24. novembrist 2006. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 11. detsembrist 2006.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 12. detsembrist 2006.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 26. septembri 2006 otsusega mõisteti Arvet Lepik süüdi : - KrK § 1151 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust; - KrK § 115 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust; - KrK § 2021 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; - KarS § 122 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; - KarS § 142 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust; - KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ning karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust.

KarS § 64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 5 aasta võrra ja ärakantavaks karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. KarS § 68 kohaselt loeti eelvangistuses viibitud aeg 27.01.2006 – 25.09.2006, s.o 7 kuud ja 29 päeva karistusaja hulka.

Maakohus arutas Arvet Lepikule esitatud süüdistust: - KrK § 115 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava toimepanemises - KrK § 1151 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. - KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. - KrK § 2021 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. - KarS § 142 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. - KarS § 141 lg 2 p 1, 6 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. - KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Maakohtus tunnistas A. Lepik ennast täielikult süüdi ning nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Maakohus leidis, et A. Lepikule esitatud süüdistus on usaldusväärselt tõendatud ning A. Lepiku poolt toime pandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KrK § 1151 lg 2, KrK § 115 lg 2 p 3, KrK § 2021, KarS § 122, KarS § 142 lg 2, KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

- 3 - Arvet Lepik on varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 22.07.1993 otsusega KrK § 100 järgi 8 aastase vabadusekaotusega, Viljandi Maakohtu 22.10.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 3 kuulise vangistusega katseajaga 1aasta ja 6 kuud. A. Lepik on teod toime pannud väga pikaajaliselt ja korduvalt: XXX Ta on toime pannud alla 12 aastaste suhtes sugulise kire rahuldamise ebaloomulikul viisil; vägistamise, s.o suguühenduse vägivallaga ja vägivallaga ähvardamise abi, mis oli toime pandud alaealise suhtes erinevatel aegadel ja need on kvalifitseeritud nii KrK kui KarS sätete järgi. Veel on ta kaasatõmmanud alaealist joomisele, s.o alaealise kallutamise alkoholijoogi pruukimisele vanema poolt ja piinamise s.o järjepideva kehalise väärkohtlemise XXX suhtes. Vägistamisega rünnatav õigushüve on seksuaalne enesemääramisõigus s.o isiku õigust vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. Lisaks kahjustab vägistamine nii füüsilist kui vaimset tervist, kuna on olemuslikult selline kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust ja negatiivseid emotsioone. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et A. Lepik kasutas kuritegude toimepanemisel ära oma seisundit kannatanute suhtes, olles XXX või XXX. Kuigi A. Lepik tunnistas end süüdi kohtuistungil ja see on vastutust kergendav asjaolu, ei ole see määrav asjaolu karistuse mõistmisel. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti järgi esineb A. Lepikul XXX. Ta ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega vaimuhaige. Ta oli võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Ta on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust, tema suhtes ei ole vaja kasutada meditsiinilisi mõjutusvahendeid. Arvestades kõiki neid asjaolusid kogumis, leidis maakohus, et süüdistatavat tuleb karistada vägistamise eest maksimaalmääras, mida näeb ette selliste kuritegude eest karistusseadustik.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Arvet Lepiku kaitsja esitas apellatsiooni, milles palus tühistada maakohtu otsuse A. Lepikule mõistetud karistuse osas ning teha uue otsuse, millega mõista A. Lepikule kergem karistus. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus otsuse lanegatamisel arvestanud kõiki süüdlase isiksust iseloomustavate asjaoludega. Ebaõige ning kriminaalmenetluse seaduse mõttega vastuolus on maakohtu järeldus, et kuigi A. Lepik tunnistas ennast süüdi kohtuistungil ja see on vastutust kergendav asjaolu, ei ole see määrav asjaolu karistuse mõistmisel. Ka ei ole maakohus karistuse mõistmisel arvestanud asjaoluga, et A. Lepik on XXX, mida tuleks lugeda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 mõtte kohaselt. Sisuliselt maksimaalse karistusmäära kohaldamine A. Lepiku puhul ei ole õige.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud kõigi karistuse kohaldamise alustega ja mõistnud A. Lepikule, kes aastate vältel on alaealiste suhtes toime pannud eriliigilisi kuritegusid, põhjendatud karistuse. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellatsioonis kirjeldatud asjaolud sellised, mis võimaldaksid A. Lepikule mõistetud karistust kergendada. Töövõimetust ja süü tunnistamist võib küll käsitleda kergendavate asjaoludena, kuna aga samas esinevad raskendavate asjaoludena väärkohtlemine XXX, see on teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ja kuritegude toimepanek XXX suhtes, kes olid XXX, siis on maakohtu poolt valitud karistusmäär vastavuses A. Lepiku süüga, nagu seda sätestab KarS § 56. A. Lepiku kuritegeliku käitumise tõttu on paljude laste seadusega kaitstud õigused saanud olulistelt kahjustada. Neil asjaoludel on põhjendatud A. Lepiku karistamine sanktsiooni ülemmääras.

- 4 -

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar