1-06-10827\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-10827

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-10827 (06237300108)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi D.J-i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav D.J - isikukood XXXXXX,

Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; elukoht:

XXXXXXX; töötab ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud:

1) 17.10.1997.a. Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg

2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi 1- aastase katseajaga;

2) 12.04.2001.a Rapla Maakohtu otsusega KrK § 140 lg

2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud tingimisi 1-aastase katseajaga;

3) 08.04.2002.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 17 lg 6

- § 139 lg 2 p 3 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 3-

aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON 1. D.J KarS § 121

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). alusel Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, on kandmisele kuuluvaks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 ÜKT tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud

alusel määrata

ning sellel ajal on D.J ning

kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid § 75 lg 2 p 8 kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalalusel on ta abiprogrammis.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata D.J-ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse

D.J-ilt

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) - ekspertiisitasu (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, määratud 1 840 kaitsjale makstav tasu (kaks tuhat seitsekümmend üks krooni ja 35 senti) ning 2 071,35 kr sundraha (neli tuhat viissada) krooni. 4 500

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. D.J-i süüdistatakse selles, et ta 16.12.2005.a kella 04.00 paiku Harju maakonnas Saue

vallas Ääsmäe külas Kasesalu tänaval A K sõiduautos Merzedes Benz (registreerimisnumbriga 141 AUV) lõi tekkinud tüli käigus A. Kasenurme korduvalt näkku, millega tekitas viimasele tervisekahjustuse – alalõualuu murru. Sellega pani D.J toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese KarS § 121 järgi tervise kahjustamise ja peksmise ehk kehalise väärkohtlemise.

Süüdistatav D.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Väitis, et lõi kannatanut küünarnukiga näkku ühel korral ja kannatanu ees ta vabandada ei soovinud.

Tema kaitsja I. Seimar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et D.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu A K avaldusega politseile (tl.3), kus ta väidab, et D.J lõi teda kaks korda näkku ja tekitas talle alalõualuu murru kahest kohast, mille tagajärjel viibis ta haiglaravil;

3

- kannatanu A. K ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 4-5; 6-7), kus ta kinnitab, et D.J

lõi teda näkku küünarnukiga ja tegi seda korduvalt; samuti tema selgitustega kohtuistungil, kus ta kinnitas, et teda löödi korduvalt ja põhjustati lõualuu murd, mis vajas operatsiooni. Käesoleva aasta septembris toimunud konsultatsioonil selgus, et vajalik on veel üks operatsioon, sest paigaldatud plaadid ei istuvat õigesti;

-väljavõtetega A. K haigusloost (tl. 14 – 15) ja

- isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (tl. 11 - 13), milles ekspert on andnud arvamuse, et löökidest või löögist kõva tömbi esemega tekitati A. K tervisekahjustus – s.o. alalõualuu murd mõlemapoolselt (vasempoolne nihkega murd vajas operatiivset ravi ja 21.12.2005.a. teostati osteosüntees plaadiga; - samuti kahtlustatava D.J-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 39 - 41), kus ta väitis, et on kannatanut ühel korral löönud vastu nägu ja kahetses toimepandut.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises, s.o. teise inimese tervise kahjustamises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning süüdi tuleb ta tunnistada järgi. KarS § 121

Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.J-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et D.J-i

tuleb karistada mitte rahalise karistusega, vaid vangistusega. Süüdistataval puudub kindel

töökoht, elatist on ta endale teeninud erinevatel ehitustel töötades. Tasuda tuleb tal ka

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Tsiviilkohtupidamise korras on nii

kannatanul kui Haigekassal õigus tema vastu esitada tsiviilhagid seoses ravikuludega ning

kuriteoga tekitatud varalise või mittevaralise kahju sissenõudmiseks. Rahalise karistuse mõistmine sellises kontekstis poleks mõistlik ega teeniks oma eesmärke.

D.J on isik, kes on kohtu alla antud juba neljandat korda. Ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ning tema käitumine peaks olema allutatud teatud järelevalvele.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Mõistes D.J-ile aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks ja võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 69 alusel vangistuse asendamist üldkasuliku tööga nagu taotles seda süüdistatava kaitsja. D.J kinnitas kohtuistungil, et ta on terve ja töövõimeline isik ning ta andis oma kirjaliku nõusoleku ÜKT tegemiseks.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik