1-06-14429\1 · 1-06-14429\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14429

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14429 (06231401197)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi F.T süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses

Süüdistatav F.T –

isikukood XXXXXXXX, kodakondsuseta, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXX maakond; töökoht: EurEst Ehitus OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt

karistatud rahatrahvidega; tõkend - elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik F.T süüdistuses KarS § 424 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtu põhjendused.

F.T süüdistatakse selles, et olles 23.08.05. a. karistatud LS § 74 19 alusel

rahatrahviga 13 200 krooni 23.07.2005. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas 26.07.2006. a. kell 22.45 juhtis Harjumaal Kuusalu vallas

Tallinna-Narva maantee 32. kilomeetril, liikudes Narva suunas, juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit BMW520 registrimärgiga 880VLP. Sellise käitumisega pani F.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjali põhjal peab olema võimalik määrata kindlaks ka karistus.

2

KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada isikut rahalise karistuse või vangistusega. Asjas puuduvad aga kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku . keskmise päevasissetuleku andmetega

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvutatakse keskmine

päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Menetlus kriminaalasjas nr 06231401197 on alustatud 14.09.2006. a. KarS § 44 lg 2 järgi tuleb

keskmine päevasissetulek arvutada 2006. aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust.

Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 31) nähtub aga, et

kahtlustatava keskmine päevasissetulek on arvestatud perioodi 10.2005. a. kuni 09.2006. a. maksustatud tulu alusel. Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrusega nr 264 vastu võetud Keskmise päevasissetuleku „ arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud ) § 2 kohaselt leitakse kord

rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava

tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta.

Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksu- ja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend

süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele.

Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, on

käesolevas asjas lähtutud isiku maksustava tulu väljaselgitamisel andmekogumi andmete väljatrükkidest (tl. 29 ja 30), mis ei vasta ei sisu ega vormi poolest vastavale tõendile ettenähtud nõuetele.

Kuna kriminaaltoimiku materjalide hulgas puuduvad võimaliku karistuse mõistmiseks vajalikud andmed, ei ole kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjalide põhjal võimalik.

Lühimenetlusega mittenõustumisel tuleb kohtul § 2351

lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks

. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et KrMS § 10 kohaselt on eesti kriminaalmenetluse keel

keel. Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaaltoimikusse taotletakse, peavad olema

eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Nõue kehtib ka lühimenetluse kohaldamiseks kohtusse esitatud dokumentidele.

Toimiku materjalide hulgas on venekeelsed dokumendid, mille tõlge puudub – 23.07.2005. a.

väärteoasjas nr 2330.05.007385 koostatud väärteoprotokolli ärakiri (lk 7), 23.07.2005. a. alkoholijoobe tuvastamise protokolli ärakiri (lk 8), 26.07.2006. a. ülekuulamise protokolli ärakiri (lk 11), taotlus (lk 35).

3 Varasemat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tõendab asjas tehtud otsus

(tl.6). Ebaolulised on aga selle süüteomenetluse käigus koostatud menetlusdokumendid (s.o.

väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokollide venekeelsed koopiad – tl. 7, 8) ja kohus ei näe vajadust nende dokumentide lisamiseks kriminaaltoimikusse.

Kohtunik