1-06-14295\2 · 1-06-14295\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 04 detsember 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-14295 (kohtueelses menetluses nr 066260102076) riik A.U versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Aino Männik Prokurör Marja-Liina Reissaar Süüdistatav A.U Süüdi...
Full Text of the Judgment · 1-06-14295\2
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 04 detsember 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-14295 (kohtueelses menetluses nr 066260102076) riik A.U versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Aino Männik Prokurör Marja-Liina Reissaar
Süüdistatav A.U Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku
Otsustused süüs ja karistamises
Tunnistada A.U süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusseadustiku
karistusena vangistus 1 (üks) kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust varasemate kohtuotsustega mõistetud ärakandmata karistuste võrra. A.U on karistatud Viljandi kohtumaja 22.05.2006.a. otsusega vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga
ja 12.09.2006.a. otsusega vangistusega 30 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga. Uue kuriteo
pani A.U toime mõlema kohtuotsusega mõistetud katseaja jooksul. Seega mõista A.U-le karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Tühistada A.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld päevast, mil ta ilmub
vanglasse karistust kandma. Karistuse alguseks lugeda päev, mil ta ilmub vanglasse karistust kandma.
Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude
osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:
2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole
2.2 välja mõista A.U-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1646.10 ( üks tuhat kuussada nelikümmend kuus kr ja 10 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 796.50 ( seitsesada üheksakümmend kuus kr ja 50 s) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2
3. Selgitada:
3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;
3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul
rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (kohtukulude ja sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-
selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus
Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.
Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on A.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus
1 (üks) kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust varasemate kohtuotsustega
mõistetud ärakandmata karistuste võrra. A.U on karistatud Viljandi kohtumaja
22.05.2006.a. otsusega vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga ja 12.09.2006.a. otsusega vangistusega 30 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga. Uue kuriteo pani A.U
toime mõlema kohtuotsusega mõistetud katseaja jooksul. Seega mõista A.U-le karistuseks vangistus 5 (viis) kuud.
2.
Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.
A.U-le esitatud süüdistus
A.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 28.septembril 2006.a. kella 20.10 paiku varastas Viljandi linnas Ilmarise tn 1 asuvast Spar Express kauplusest 2-liitrise pudeli õlut Blond Ice, väärtusega 28.40 krooni.
A.U tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi
2.1.1.
Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes
Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.
2.1.2.
Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud
Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima- likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.
3
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes
kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning A.U tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.
2.1.3.
Tsiviilhagi otsustamine
Tsiviilhagi esitatud ei ole.
3.
Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 100 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise vangistusega kuni viis aastat. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid A.U karistamise kokkuleppemenetluses. A.U karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.
KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt
kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse
kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 849.60 krooni.
Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 796.50 krooni.
Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.
KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu –21 krooni.
4
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud
hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole
võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud
isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1646.10 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5.
Muud põhjendused
Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale süüdimõistetava vanglasse karistust kandma ilmumise päevast.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab
kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse
kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
Helle Tamm
Kohtunik