1-04-12\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinn, 30. oktoober 2006

Harju Maakohtu kohtunik Raivo Einula, sekretäri Merily Mets juuresolekul, prokuröri Andrei Voronin, kaitsjate Andres Alas ja Jaan Tedder, kannatanu esindaja Jane Soe osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia 24 läbi kriminaalasja

Indrek Reimann (endise perekonnanimega Selg), isikukood 36510270214, Eesti kodanik, abielus, kõrgharidusega, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx, tõkend: allkiri elukohast mittelahkumiseks,

süüasja KrK § 1411 lg 3 p 1 ja KrK § 143 lg 2 p 1, 11 järgi ning

Kaupo Surva, isikukood 36612010315, Eesti kodanik, abielus, kõrgharidusega, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht rahvastikuregistri alusel puudub, isiku enda ütluste kohaselt elab aadressil xxx, tõkend: allkiri elukohast mittelahkumiseks, süüasja KrK § 17 lg 6 ja § 1411 lg 3 p 1 ning KrK § 143 lg 2 p 1, 11 järgi

Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid,

t u v a s t a s: Indrek Reimann ja KSanti kohtu alla 21.04.2005 kohtuistungil pärast seda, kui kohtumenetluses süüdistust esindav prokurör esitas kohtule muudetud süüdistused. Indrek Reimanni süüdistus

Indrek Reimann oli alates 01.12.1996.a kuni 27.01.1999.a AS PCT (edaspidi AS PCT G ) impordijuht. Vastavalt Indrek Reimanni töölepingu nr 24-U p-le 2.1 oli tema ametiülesandeks AS-s PCT töötada impordijuhina ja vastavalt p-le 2.5 kinnitas ta, et on tutvunud tema tööd reguleerivate ametijuhenditega. Indrek Reimanni ametiülesanneteks ja pädevuseks oli vastavalt Impordijuhi Ametijuhendi: p 2: AS PCT esindamine suhtlemisel välistarnijatega; impordijuht tegutseb AS´i PCT nimel ilma erilise volikirjata; Impordijuhi otseses alluvuses töötavad autojuht-tollispetsialist, autojuht, laojuhataja ja laojuhataja assistent; p 3: Impordijuht täidab tööülesandeid, mis tulenevad ametijuhendist, töölepingust. Oma tööülesannete täitmisel peab impordijuht arvestama AS´i PCT vajadusi ja huvisid; p 3.1 Põhiülesanded :

3.1.1 kaupade sisseostu juhtimine; Kriminaaltoimik nr 1-04-12

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

3.1.2 kauba ostutellimuste vormistamine;

3.1.5 AS PCT laomajanduse korrasoleku tagamine ja lao kontroll. p 4.1. Impordijuhi töökohustused ja õigused:

4.1.1 informatsiooni hankimine ja läbitöötamine võimalike kaupade tootjate ja tarnijate leidmiseks;

4.1.2 kaupade tootjate ja tarnijate usaldusväärsuse ja nende poolt pakutavate kaupade kvaliteedinõuetele vastavuse hindamine. Kaupade tootjatelt või tarnijatelt toote vastesertifikaatide nõudmine.

4.1.3 läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine väljavalitud kaupade tootjatega ja tarnijatega.

4.1.4 ostutellimuste vormistamine.

4.1.10 üldine kontroll ja vastutus osakonna töö üle.

Seega oli Indrek Reimann isikuks, kellele oli tema ametiseisundist tulenevalt pandud AS PCT poolt haldamis-, juhtimis-, organisatsioonilisedja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ja tema ametiülesannete hulka kuulus kaupade sisseostu juhtimine ja tarnijatega suhtlemise juhtimine, seega oli ta ametiisik KrK § 160 mõistes. Indrek Reimann, rikkudes AS PCT impordijuhi ametijuhendi p-s 3 toodud nõuet, mille kohaselt oli ta kohustatud oma tööülesannete täitmisel arvestama AS´i PCT vajadusi ja huvisid, tegi järgmised toimingud, millega riisus AS-st PCT perioodil 15.09.1998.a-20.01.1999.a kokku 2

549 374 krooni kuritarvitades oma ametiseisundit. Samuti tema, AS-st PCT toimunud riisumise varjamiseks pettis Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametilt (edaspidi – Maksuamet) AS PCT kaudu perioodil 15.09.1998.a-20.01.1999.a kokku 2 549 374 krooni. Riisumiseks vajalike dokumentidena, mis näitaksid arvutimälude/arvutiosade ostmist, sai Indrek Reimann eeluurimisel tuvastamata isiku käest OÜ Z (reg kood XXX), mis oli reaalselt mittetegutsev variettevõte, nimelt koostatud arved arvutikomponentide/arvutimälude müümise kohta AS-le PCT , kuigi tegelikkuses sellist kaupa ei eksisteerinud: nr 98 02.09.1998.a summas

583 392 krooni; nr 99 03.09.1998.a summas 619 854 krooni, nr 101 08.09.1998.a summas 612 561,6 krooni; nr 102 11.09.1998.a summas 649 023,6 krooni: nr 105 14.09.1998.a summas 546

930 krooni, nr 106 17.09.1998.a summas 535 991,4 krooni, kogusummas 3 547 752,6 krooni. Need arved esitas Indrek Reimann AS PCT raamatupidamisele ülekannete tegemiseks. Eeldades Indrek Reimanni poolt esitatud reaalsust kanti AS PCT raamatupidamise poolt OÜ Z arvelduskontole Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 17.09.1998.a arve nr 98 eest 583 392 krooni; 22.09.1998.a arve nr 99 eest 619 854 krooni; 23.09.1998.a arve nr 106 eest 435 991 krooni; 24.09.1998.a arve nr 106 eest 100 000 krooni; 25.09.1998.arve nr

102 eest 649 023 krooni; 28.09.1998.a arve nr 101 eest 612 561 krooni ja arve nr 105 eest 546 930 krooni. Nimetatud summad võeti eeluurimisel tuvastamata isiku poolt välja OÜ Zarvelduskontolt Hansapangas, kasutades PK nimelt väljastatud tšekke. Näitamaks AS PCT juhatusele arvutikomponentide/arvutimälude reaalset eksisteerimist vormistas Indrek Reimann nende kohta Vene Föderatsiooni eksportimise dokumendid järgmiselt: 20.08.1998.a Tallinnas, Järvevana tee 9, AS PCT ruumides, eesmärgiga luua alus ekspordi koostamiseks, koostas Indrek Reimann ostu-müügi lepingu AS PCT ja Vene Föderatsioonis mitteeksisteeriva ettevõtte I Ltd (asukoht: Vene Föderatsioon, Murmansk, Ulitsa Lesnaja 43) vahel ja lepingut allkirjastades märkis Indrek Reimann, olemata ise AS PCT juhatuse liige, lepingu kehtivuse kinnitamiseks AS PCT poolt allakirjutanud isikuks AS PCT juhatuse esimehe AKi, kinnitas lepingu AS PCT pitsatiga ja allkirjastas lepingu AS PCT poolt ise. Selleks et tekitada AS-le PCT vastavad dokumendid arvutimälude ekspordi kohta, mis tooks kaasa siseriiklikult OÜ-le Zostmisel tasutud käibemaksu tagastamise, koostas ja allkirjastas Indrek Reimann, 18., 22.09.1998.a kuus arvet AS PCT poolt Vene Föderatsiooni fiktiivsele ettevõttele I Ltd arvutimälude ja arvutiosade eksporti müümise kohta kogusummas 3 036 635 krooni alljärgnevalt: Invoice (arved):RU01180998 18.09.1998.a summas 499 344 krooni;

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

RU03220998 22.09.1998.a summas 555 520 krooni; RU01220998 22.09.1998.a summas 530

553 krooni; RU05220998 22.09.1998.a summas 458 772 krooni; RU04220998 22.09.1998.a summas 468 135 krooni; RU02220998 22.09.1998.a summas 524 311 krooni. Sularaha sissetuleku kohta lasi Indrek Reimann vormistada AS PCT raamatupidamisse perioodil 21.-30.09.1998.a kuus sissemakse kviitungit I Ltd nimelt ülalnimetatud alusel raha vastuvõtmise kohta kogusummas 3 036 635 krooni. Sellega riisus Indrek Reimann OÜ Z abil AS-st PCT 511 117 krooni. Arvutimälude ja arvutiosade ekspordi tõendamiseks ja seeläbi käibemaksu tagastuse Maksuametilt saamiseks, mis kataks rahalist vahet OÜ-le Z ülekantud raha 3 547 752 krooni ja fiktiivselt arvutimälude müümisel saadud 3 036 635 krooniga, s.t 511 117 krooni katmiseks lasi Indrek Reimann enda koostatud fiktiivsete alusel vormistada AS-s PCT talle alluval töötajal ISperioodil 05.-15.10.1998.a kuus tollideklaratsiooni I Ltd-le arvutimälude ja arvutiosade ekspordi kohta kogusummas 3 036 635 krooni. Tegelikkuses näidatud arvutimälusid ei eksisteerinud ja neid ei eksporditud. Käibemaksu tagasitaotlemiseks esitas AS PCT raamatupidaja MV, uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, 20.10.1998.a AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta septembrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka

541 182 krooni OÜ-le Z tasutud käibemaksu (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest), mis ka tagastati Maksuameti poolt 10.11.1998.a AS-le PCT . Oma tegevusega oli Indrek Reimann saavutanud:

- OÜ Z abil AS-st PCT 511 117 krooni riisumise;

- enammakstud käibemaksu tagastamise õigust kinnitavate dokumentide tekitamise ning nende dokumentide põhjal koostatud AS PCT läbi Maksuametile valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamise,

- riisumise summas 511 117 krooni varjamiseks käibemaksu samas summas väljapetmise ja maksmise Maksuameti poolt AS-le PCT . Riisumiseks vajalike dokumentide, mis näitaksid arvutimälude/arvutiosade ostmist koos ostmisel käibemaksu tasumisega sai Indrek Reimann 1998.a oktoobrist—novembrini kaasaaitaja KSkäest OÜ F (reg kood XXX), mis oli reaalselt mittetegutsev variettevõte, nimelt koostatud arved arvutikomponentide/arvutimälude müümise kohta AS-le PCT , kuigi tegelikkuses sellist kaupa ei eksisteerinud: nr 16 07.10.1998.a summas 559 553,6 krooni; nr 17 07.10.1998.a summas 493 723,8 krooni; nr 21 13.10.1998.a summas 510 181,2 krooni; nr 23 14.10.1998.a summas 526 638,7 krooni; nr 27 19.10.1998.a summas 518 410 krooni; nr 28 20.10.1998.a summas 534 867,4 krooni; nr 34 26.10.1998.a summas 534 867,4 krooni; nr 38 01.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 39 02.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 41 04.11.1998.a summas 374 411,3 krooni; nr 42 05.11.1998.a summas 374 411,3 krooni; nr 47 08.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 48 09.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 49 10.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 52 11.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 53 12.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 55 13.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr 58 19.11.1998.a summas 312

245 krooni; nr 59 20.11.1998.a summas 312 245 krooni; nr 60 21.11.1998.a summas 312 245 krooni, kogusummas 8 189 546 krooni. Need arved esitas Indrek Reimann AS PCT raamatupidamisele ülekannete tegemiseks. Eeldades Indrek Reimanni poolt esitatud reaalsust, kanti AS PCT raamatupidamise poolt OÜ F arvelduskontole nr 221011046502 järgmised summad: 12.10.1998.a arve nr16 eest 559 553 krooni. 13.10.1998.a arve nr17 eest 493 724 krooni. 15.10.1998.a arve nr 21 eest 510 181 krooni. 16.10.1998.a arve nr 23 eest 526 638,7 krooni. 26.10.1998.a arve nr 27 eest 518 410 krooni. 27.10.1998.a arve nr 28 eest 534 867 krooni. 29.10.1998.a arve nr 34 eest 534 867 krooni. 03.11.1998.a nr 38, 39 eest 353 218 krooni ja 353 218 krooni. 04.11.1998.a arve nr 41 eest 374

411 krooni. 05.11.1998.a arve nr 42 eest 374 411 krooni. 09.11.1998.a arve nr 48 eest 353 218 krooni. 11.11.1998.a nr 47,49 eest 353 218 krooni ja 353 218 krooni. 13.11.1998.a arve nr 52 eest 353 218 krooni ja 16.11.1998.a-l arve nr 53 eest 353 218 krooni. 23.11.1998.a arve nr 55 eest 310 000 krooni ja 24.11.1998.a-l 43 218 krooni. 25.11.1998.a nr 58, 59 eest üle 312 245

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

krooni ja 312 245 krooni ning 26.11.1998.a-l arve nr 60 eest 312 245 krooni, kogusummas 8 189

546 krooni. OÜ F arvelduskontolt nr 221011046502 Hansapangas kanti need summad edasi, Indrek Reimanni kuriteole kaasaaitaja KSpoolt korraldatuna, KSkontrolli all olevale WIarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Samuti aitas KSkaasa riisumisele sellega, et lõi soodusolukorra Indrek Reimannile, kuna jättis WIkaudu rahasid AS-le PCT kandes mulje arvutimälude reaalsest olemasolust ja et need on välisettevõtte poolt ostetud. Selleks kandis KS WIarvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas sinna OÜ F kontolt laekunud rahadest AS-le PCT näiliselt arvutimälude ostmise eest järgmised summad: 12.10.1998.a 478 940 krooni; 13.10.1998.a 422 594 krooni; 15.10.1998.a 436 680 krooni; 16.10.1998.a 450 767 krooni; 26.10.1998.a 443 723 krooni; 27.10.1998.a 457 810 krooni; 30.10.1998.a 457 810 krooni; 03.11.1998.a 302 330 krooni 04.11.1998.a 604 661 krooni 05.11.1998.a 338 610 krooni 09.11.1998.a 302 330 krooni 11.11.1998.a 302 330 krooni 12.11.1998.a 302 330 krooni; 16.11.1998.a 604 661 krooni; 23.11.1998.a 151 000 krooni 24.11.1998.a 151 330 krooni 25.11.1998.a 267 260 krooni; 26.11.1998.a 534 520 krooni, kogusummas 7 009 682 krooni. Sellega riisus Indrek Reimann OÜ F abil AS-st PCT 1 179 864 krooni. Riisutud summad võeti välja Indrek Reimanni kaasaaitaja KSpoolt deebetkaartidega OÜ F arvelduskontolt nr 221011046502 Hansapangas ja

WIarvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Näitamaks AS PCT juhatusele arvutikomponentide/arvutimälude reaalset eksisteerimist vormistas Indrek Reimann nende kohta Vene Föderatsiooni eksportimise dokumendid järgmiselt: Selleks et tekitada AS-le PCT vastavad dokumendid arvutimälude ekspordi kohta, mis tooks kaasa siseriiklikult OÜ-le F ostmisel tasutud käibemaksu tagastamise, koostas ja allkirjastas Indrek Reimann, 08.10.—21.11.1998.a kakskümmend arvet AS PCT poolt Vene Föderatsiooni fiktiivsele ettevõttele I Ltd arvutimälude ja arvutiosade eksporti müümise kohta kogusummas 7

009 682 krooni alljärgnevalt: INVOICE (arved).RU02321098 08.10.1998.a 478 940 krooni; RU02421098 12.10.1998.a 422 594 krooni; RU02521098 13.10.1998.a 436 680 krooni; RU02621098 14.10.1998.a 450 767 krooni; RU02721098 19.10.1998.a 443 723 krooni; RU02821098 20.10.1998.a 457 810 krooni; RU02921098 27.10.1998.a 457 810 krooni; RU03031198 02.11.1998.a 302 330 krooni; RU03131198 04.11.1998.a 302 330 krooni; RU03231198 04.11.1998.a 320 469 krooni; RU03531198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03631198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03731198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03831198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03931198 11.11.1998.a 302 330 krooni; RU03331198 14.11.1998.a 320 469 krooni; RU03431198 15.11.1998.a 302 330 krooni; RU04041198 19.11.1998.a 267 260 krooni; RU04141198 20.11.1998.a 267 260 krooni; RU04241198 21.11.1998.a 267 260 krooni. Arvutimälude ja arvutiosade ekspordi tõendamiseks ja seeläbi käibemaksu summa Maksuametilt saamiseks, mis kataks rahalist vahet OÜ-le F ülekantud raha 8 189 546 krooni ja fiktiivselt arvutimälude müümisel saadud 7 009 682 krooniga, s.t 1 179 864 krooni katmiseks, lasi Indrek Reimann enda koostatud fiktiivsete alusel vormistada AS-s PCT talle alluval töötajal ISperioodil 28.10.-19.12.1998.a kakskümmend tollideklaratsiooni I Ltd-le arvutimälude ja arvutiosade ekspordi kohta kogusummas 7 009 682 krooni. Tegelikkuses näidatud arvutimälusid ei eksisteerinud ja neid ei eksporditud. Käibemaksu tagasitaotlemiseks esitas AS PCT raamatupidaja MV, uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, 20.11.1998.a AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta oktoobrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka 561 087,80 krooni OÜ-le F 1998.a oktoobris tasutud käibemaksu (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest), mis ka tagastati Maksuameti poolt 04.12.1998.a ja 14.12.1998.a AS-le PCT . Käibemaksu tagasitaotlemiseks esitas AS PCT raamatupidaja MV uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, 21.12.1998.a AS PCT nimel Tallinna

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta novembrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka

688 164,95 krooni OÜ-le F enamtasutud käibemaksu (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest ), mis ka tagastati Maksuameti poolt 13.01.1999.a. Oma tegevusega oli Indrek Reimann saavutanud:

- OÜ F abil AS-st PCT 1 179 864 krooni riisumise;

- enammakstud käibemaksu tagastamise õigust kinnitavate dokumentide tekitamise ning nende dokumentide põhjal koostatud AS PCT läbi Maksuametile valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamise;

- riisumise summas 1 179 864 krooni varjamiseks käibemaksu samas summas väljapetmise ja maksmise Maksuameti poolt AS-le PCT . Riisumiseks vajalike dokumentide, mis näitaksid arvutimälude/arvutiosade ostmist koos ostmisel käibemaksu tasumisega sai Indrek Reimann 1998.a oktoobrist—novembrini kaasaaitaja KSkäest OÜ E (reg kood XXX), mis oli reaalselt mittetegutsev variettevõte, nimelt koostatud arved arvutikomponentide/arvutimälude müümise kohta AS-le PCT , kuigi tegelikkuses sellist kaupa ei eksisteerinud: nr 37 03.12.1998.a summas 556 539,3 krooni; nr 38 04.12.1998.a summas 556 539,3 krooni; nr 39 05.12.1998.a summas 556 539,3 krooni; nr 42 08.12.1998.a summas 542 965,2 krooni; nr 43 09.12.1998.a summas 542 965,2 krooni; nr 44 10.12.1998.a summas 542 965,2 krooni; nr 45 13.12.1998.a summas 576 900,5 krooni; nr 1012 03.01.1999.a summas 398

000 krooni; nr 1014 04.01.1999.a summas 150 000 krooni; nr 1016 04.01.1999.a summas 350

000 krooni; nr 1020 05.01.1999.a summas 398 000 krooni; nr 1021 10.01.1999.a summas 350

000 krooni; nr 1024 15.01.1999.a summas 298 000 krooni; kogusummas 5 276 449 krooni. Need arved esitas Indrek Reimann AS PCT raamatupidamisele ülekannete tegemiseks OÜ E arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas, millele kanti järgmised summad: 03.12.1998.a arve nr 37 eest 556 539,3 krooni. 04.12.1998.a arve nr 38 eest 556 539,3 krooni. 08.12.1998.a arve nr 39 eest 556 539,3 krooni. 15.12.1998.a nr 42, 43 eest 742 965,2 krooni. 16.12.1998.a nr 43, 44, 45 eest kokku 1 462 830,4 krooni. 05.01.1999.a arve nr 1012 eest 398

000 krooni. 06.01.1999.a arve nr 1014 eest 150 000 krooni. 08.01.1999.a arve nr 1016 eest 350

000 krooni. 18.01.1999.a arve nr 1020 eest 398 000 krooni. 19.01.1999.a arve nr 1021 eest 350

000 krooni. 20.01.1999.a arve nr 1024 eest 298 000 krooni, kogusummas 5 819 414 krooni. OÜ E arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas kanti need summad edasi, Indrek Reimanni kuriteole kaasaaitaja KSpoolt korraldatuna, KSkontrolli all olevale WIarvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Samuti aitas KSkaasa riisumisele sellega, et lõi soodusolukorra Indrek Reimannile, kuna jättis WIkaudu rahasid AS-le PCT kandes mulje arvutimälude reaalsest olemasolust ja et need on välisettevõttele edasi müüdud. Selleks kandis KS WI arvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas sinna OÜ E kontolt laekunud rahadest AS-le PCT näiliselt arvutimälude ostmise eest üle järgmised summad: 03.12.1998.a 476 360 krooni; 04.12.1998.a 476 360 krooni; 08.12.1998.a 476 360 krooni; 15.12.1998.a 245 000 krooni; 16.12.1998.a 1 623 010 krooni; 05.01.1999.a 340 661 krooni 06.01.1999.a 128 390 krooni; 08.01.1999.a 299 576 krooni 18.01.1999.a 340 661 krooni 19.01.1999.a 299 576 krooni 20.01.1999.a 255 067 krooni, kogusummas 4 961 021 krooni. Sellega riisus Indrek Reimann OÜ E abil AS-st PCT 858 393 krooni. Riisutud summad võeti välja Indrek Reimanni kaasaaitaja KSpoolt deebetkaartidega OÜ E kontolt nr

XXXXXXXXXXXXX Hansapangas ja

WI arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Näitamaks AS PCT juhatusele arvutikomponentide/arvutimälude reaalset eksisteerimist vormistas Indrek Reimann nende kohta Vene Föderatsiooni eksportimise dokumendid järgmiselt: Selleks et tekitada AS-le PCT vastavad dokumendid arvutimälude ekspordi kohta, mis tooks kaasa siseriiklikult OÜ-le E ostmisel tasutud käibemaksu tagastamise, koostas ja allkirjastas Indrek Reimann, 02.11.—09.12.1998.a seitse arvet AS PCT poolt Vene Föderatsiooni fiktiivsele ettevõttele I Ltd arvutimälude ja arvutiosade eksporti müümise kohta kogusummas 3

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

317 090 krooni alljärgnevalt: invoice (arved):RU01011298 02.11.1998.a 476 360 krooni; RU01111298 04.11.1998.a 476 360 krooni; RU01211298 05.12.1998.a 476 360 krooni; RU01311298 06.12.1998.a 464 741 krooni; RU01411298 07.12.1998.a 464 741 krooni; RU01511298 08.12.1998.a 464 741 krooni; RU01611298 09.12.1998.a 493 787 krooni, s.t. kogusummas 3 317 090 krooni. Ekspordi kohta koostatud sse märkis Indrek Reimann fiktiivse Vene Föderatsiooni ettevõtte I Ltd rekvisiidid ja kontaktisiku andmed. Arvutimälude ja arvutiosade ekspordi tõendamiseks ja seeläbi käibemaksu summa osaliseks katmiseks Maksuametilt saadava käibemaksu tagastusega, mis kataks rahalist vahet OÜ-le E ülekantud raha 5 819 414 krooni ja fiktiivselt arvutimälude müümisel saadud 4 961 021 krooniga, lasi Indrek Reimann enda koostatud fiktiivsete alusel vormistada AS-s PCT talle alluval töötajal IS24.12.1998.a seitse tollideklaratsiooni I Ltd-le arvutimälude ja arvutiosade ekspordi kohta kogusummas 3 317 090 krooni. Tegelikkuses näidatud arvutimälusid ei eksisteerinud ja neid ei eksporditud. Käibemaksu tagasitaotlemiseks esitas AS PCT raamatupidaja MV uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, 20.01.1999.a AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta detsembrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka

591 164,65 krooni OÜ-le E tasutud käibemaksu (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest), mis ka tagastati Maksuameti poolt AS-le PCT 19.02.1999.a. Oma tegevusega oli Indrek Reimann saavutanud:

- OÜ E abil AS-st PCT 858 393 krooni riisumise;

- enammakstud käibemaksu tagastamise õigust kinnitavate dokumentide tekitamise ning nende dokumentide põhjal koostatud AS PCT läbi Maksuametile valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamise;

- riisumise summas 858 393 krooni varjamiseks käibemaksu samas summas väljapetmise ja maksmise Maksuameti poolt AS-le PCT . Ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel toime pandud võõra vara riisumisega suures ulatuses, pani Indrek Reimann toime KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, tegutsedes s Kaupo Survaga ning teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega, varjates riisumise tulemusena AS-l PCT tekkinud puudujääki , pettis riigieelarvest AS PCT kasuks välja enammakstud käibemaksu kokku summas 2 549 374 krooni , millega tekitas riigile suure varalise kahju. Võõra vara saamisega pettuse teel –isikute s ja põhjustades sellega suure varalise kahju pani Indrek Reimann toime KrK § 143 lg 2 p 1 ja p 1-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KSsüüdistus

Eesmärgiga aidata Indrek Reimannile kaasa AS-lt PCT riisumisele ametialase kuritarvitamise teel ning osaleda selle riisumise tulemusena tekkinud puudujäägi varjamiseks vajalike dokumentide ja näiliku kauba käibe tekitamises, samuti nende dokumentide ja toimingute abil valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide koostamises ja hiljem Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametilt (edaspidi- Maksuamet) enammakstud käibemaksu väljapetmises, teostas KSjärgmised toimingud: Kaupo Surval oli offshore firma WIarvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXXX kasutamise õigus alates 19.04.1998.a kuni 11.03.1999.a. KSkorraldas OÜ F ( reg kood: 10452982) juhatajaks variisik JD vormistamise ning lisaks 20.07.1998.a-l OÜ-le F arvelduskonto nr. 221011046502 avamise Hansapangas, misjärel telefonipanga koodid ja deebetkaardi sai KSenda kätte. Samuti korraldas KSOÜ E ( reg kood: XXX) juhatajaks variisik OŠ vormistamise ning lisaks 20.11.1998.a-l OÜ-le E arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXX avamise Hansapangas, misjärel telefonipanga koodid ja deebetkaardi sai KSenda kätte.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Aitamaks kaasa Indrek Reimannile AS-st PCT raha riisumiseks vajalike dokumentide tekitamiseks, mis näitaksid arvutimälude/arvutiosade müümist AS-le PCT , korraldas KS1998.a oktoobrist—novembrini varifirma OÜ F nimelt 20 arve (koos käibemaksuga) koostamise ja edastamise Indrek Reimann`le, arvutikomponente/arvutimälude müümise kohta AS-le PCT , kuigi tegelikkuses sellist kaupa ei eksisteerinud: nr 16 07.10.1998.a summas 559 553,6 krooni; nr. 17 07.10.1998.a summas 493 723,8 krooni; nr. 21 13.10.1998.a summas 510 181,2 krooni; nr. 23 14.10.1998.a summas 526 638,7 krooni; nr. 27 19.10.1998.a summas 518 410 krooni; nr.

28 20.10.1998.a summas 534 867,4 krooni; nr. 34 26.10.1998.a summas 534 867,4 krooni; nr.

38 01.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr. 39 02.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr.

41 04.11.1998.a summas 374 411,3 krooni; nr. 42 05.11.1998.a summas 374 411,3 krooni; nr.

47 08.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr. 48 09.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr.49 10.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr. 52 11.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr.

53 12.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr. 55 13.11.1998.a summas 353 218,2 krooni; nr.

58 19.11.1998.a summas 312 245 krooni; nr. 59 20.11.1998.a summas 312 245 krooni; nr. 60 21.11.1998.a summas 312 245 krooni; kogusummas 8 189 546 krooni. Peale seda kui eelnimetatud alusel oli AS PCT poolt kantud OÜ F arvelduskontole nr 221011046502 Hansapangas perioodil 12.10.—26.11.1998.a kokku 8 189 546 krooni, korraldas KSsellest rahast 7 427 546 krooni üle kandmise tema enda kasutatavale WIarvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Seejärel lõi KSsoodusolukorra Indrek Reimannile, kandes

WIarvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas järgmised summad AS PCT kontole, jätmaks muljet arvutimälude reaalsest olemasolust ja nende ostmisest välisfirma poolt. Selleks kandis KS WIarvelduskontolt (sinna OÜ F kontolt kantud summadest) AS-le PCT järgmiste eest; kuupäevad; summad: RU02321098 08.10.1998.a 478 940 krooni; RU02421098 12.10.1998.a 422 594 krooni; RU02521098 13.10.1998.a 436 680 krooni; RU02621098 14.10.1998.a 450 767 krooni; RU02721098 19.10.1998.a 443 723 krooni; RU02821098 20.10.1998.a 457 810 krooni; RU02921098 27.10.1998.a 457 810 krooni; RU03031198 02.11.1998.a 302 330 krooni; RU03131198 04.11.1998.a 302 330 krooni; RU03231198 04.11.1998.a 320 469 krooni; RU03531198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03631198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03731198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03831198 10.11.1998.a 302 330 krooni; RU03931198 11.11.1998.a 302 330 krooni; RU03331198 14.11.1998.a 320 469 krooni; RU03431198 15.11.1998.a 302 330 krooni; RU04041198 19.11.1998.a 267 260 krooni; RU04141198 20.11.1998.a 267 260 krooni; RU04241198 21.11.1998.a 267 260 krooni; kogusummas 7 009 682 krooni. Eelneva KSpoolt loodud soodusolukorra abil, s.t OÜ F ja OÜ F ning WIkaudu rahade liikumise abil sai Indrek Reimann riisuda AS-st PCT 1 179 864 krooni ja varjata riisumist fiktiivsete eksporditehingutega. Riisutud summad võeti välja Indrek Reimanni kaasaaitaja KSpoolt deebetkaartidega OÜ F arvelduskontolt nr. 221011046502 Hansapangas ja

WIarvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Arvutimälude ja arvutiosade ekspordi tõendamiseks ja seeläbi käibemaksu summa Maksuametilt saamiseks, mis kataks rahalist vahet OÜ-le F ülekantud raha 8 189 546 krooni ja fiktiivselt arvutimälude müümisel saadud 7 009 682 krooniga, s.t 1 179 864 krooni katmiseks, lasi Indrek Reimann enda koostatud fiktiivsete alusel vormistada AS-s PCT talle alluval töötajal ISperioodil 28.10.-19.12.1998.a kakskümmend tollideklaratsiooni I Ltd-le arvutimälude ja arvutiosade ekspordi kohta kogusummas 7 009 682 krooni.. Tegelikkuses näidatud arvutimälusid ei eksisteerinud , neid ei ole OÜ F AS-le PCT müünud ning samuti pole neid kunagi eksporditud. Seega ei tekkinud AS-l PCT õigust taotleda Maksuametilt enammakstud käibemaksu tagastamist. Käibemaksu tagasitaotlemiseks AS PCT raamatupidaja MV, uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest sisseostust OÜ-lt F , teades, et nende tehinguga seonduvalt laekusid AS PCT kontole rahasummad KSkontrolli all oleva offshore firma WIarvelduskontolt nr.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

XXXXXXXXXXXXXX ning samuti uskudes Indrek Reimanni sõnu arvutimälude ekspordist Venemaale, esitas 20.11.1998.a AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta oktoobrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka 561 087,80 krooni OÜ-le F 1998.a oktoobris tasutud käibemaksu (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest), mis ka tagastati Maksuameti poolt 04.12.1998.a ja 14.12.1998.a AS-le PCT . Samuti käibemaksu tagasitaotlemiseks esitas AS PCT raamatupidaja MV uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, 21.12.1998.a AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta novembrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka 688 164,95 krooni OÜ-le F enamtasutud käibemaksu arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest, mis ka tagastati Maksuameti poolt 13.01.1999.a. Seeega KSkoos Indrek Reimanniga saavutas:

- OÜ F abil AS-st PCT 1 179 864 krooni riisumise;

- enammakstud käibemaksu tagastamise õigust kinnitavate dokumentide tekitamise ning nende dokumentide põhjal koostatud AS PCT läbi Maksuametile valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamise;

- riisumise summas 1 179 864 krooni varjamiseks käibemaksu väljapetmise ja maksmise Maksuameti poolt AS-le PCT . Aitamaks kaasa Indrek Reimannile AS-st PCT raha riisumise vajalike dokumentide, mis näitaksid arvutimälude/arvutiosade müümist AS-le PCT , korraldas KS1998.a oktoobrist— novembrini OÜ E ( reg kood: XXX), mis oli reaalselt mittetegutsev varifirma, nimelt 13 arve (koos käibemaksuga) koostamise arvutikomponentide/arvutimälude müümise kohta AS-le PCT , kuigi tegelikkuses sellist kaupa ei eksisteerinud: nr 37 03.12.1998.a summas 556 539,3 krooni; nr. 38 04.12.1998.a summas 556 539,3 krooni; nr. 39 05.12.1998.a summas 556 539,3 krooni; nr. 42 08.12.1998.a summas 542 965,2 krooni; nr. 43 09.12.1998.a summas 542 965,2 krooni; nr. 44 10.12.1998.a summas 542 965,2 krooni; nr. 45 13.12.1998.a summas 576 900,5 krooni; nr. 1012 03.01.1999.a summas 398 000 krooni; nr. 1014 04.01.1999.a summas 150 000 krooni; nr. 1016 04.01.1999.a summas 350 000 krooni; nr. 1020 05.01.1999.a summas 398 000 krooni; nr. 1021 10.01.1999.a summas 350 000 krooni; nr. 1024 15.01.1999.a summas 298 000 krooni; kogusummas 5 276 449 krooni. Need arved esitas Indrek Reimann AS PCT raamatupidamisele, misjärel kantigi OÜ E arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 03.12.1998.a---20.01.1999.a kokku 5

276 449 krooni. OÜ E arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas kanti need summad edasi, KSpoolt korraldatuna, KSkontrolli all olevale WIarvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Seejärel lõi KSsoodusolukorra Indrek Reimann`le, kandes

WIarvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas järgmised summad AS PCT kontole, jätmaks muljet arvutimälude reaalsest olemasolust ja nende ostmisest välisfirma poolt. Selleks kandis KS WIarvelduskontolt (sinna OÜ E ) kontolt kantud summadest AS-le PCT ekspordi eest järgmistel kuupäevadel ja summades: 03.12.1998.a 476 360 krooni; 04.12.1998.a 476 360 krooni; 08.12.1998.a 476 360 krooni; 15.12.1998.a 245 000 krooni; 16.12.1998.a 1 623 010 krooni; 05.01.1999.a 340 661 krooni 06.01.1999.a 128 390 krooni; 08.01.1999.a 299 576 krooni 18.01.1999.a 340 661 krooni 19.01.1999.a 299 576 krooni 20.01.1999.a 255 067 krooni, s.t. kogusummas 4 961 021 krooni. Eelneva KSpoolt loodud soodusolukorra abil, s.t. OÜ E ja OÜ E ning WIkaudu rahade liikumise abil sai Indrek Reimann riisuda AS-st PCT 858 393 krooni ja varjata riisumist fiktiivsete eksporditehingutega. Riisutud summad võeti välja Indrek Reimanni kaasaaitaja KSpoolt deebetkaartidega OÜ E kontolt nr. XXXXXXXXXXXXX Hansapangas ja

WIarvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Arvutimälude ja arvutiosade ekspordi tõendamiseks ja seeläbi käibemaksu summa osaliseks katmiseks Maksuametilt saadava käibemaksu tagastusega, mis kataks rahalist vahet OÜ-le E

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

ülekantud raha 5 819 414 krooni ja fiktiivselt arvutimälude müümisel saadud 4 961 021 krooniga, lasi Indrek Reimann enda koostatud fiktiivsete alusel vormistada AS-s PCT talle alluval töötajal IS24.12.1998.a seitse tollideklaratsiooni I Ltd-le arvutimälude ja arvutiosade ekspordi kohta kogusummas 3 317 090 krooni. Tegelikkuses näidatud arvutimälusid ei eksisteerinud ja neid ei eksporditud. Käibemaksu tagasitaotlemiseks esitas AS PCT raamatupidaja MV uskudes I.Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, 20.01.1999.a AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsiooni 1998.aasta detsembrikuu kohta, milles oli deklareeritud ka

591 164,65 krooni OÜ-le E tasutud käibemaksu (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest), mis ka tagastati Maksuameti poolt AS-le PCT 19.02.1999.a. Oma tegevusega KSkoos Indrek Reimanniga saavutas:

- OÜ E abil AS-st PCT 858 393 krooni riisumise;

- enammakstud käibemaksu tagastamise õigust kinnitavate dokumentide tekitamise ning nende dokumentide põhjal koostatud AS PCT läbi Maksuametile valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamise;

- riisumise summas 858 393 krooni varjamiseks käibemaksu väljapetmise ja maksmise Maksuameti poolt AS-le PCT . Ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel toime pandud võõra vara suures ulatuses riisumise, toimepanemisele kaasaaitamisega soodusolukorra loomisega, pani KStoime KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 17 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, tegutsedes s Indrek Reimanniga, pettis riigieelarvest AS PCT kasuks välja enammakstud käibemaksu kokku summas 2 038 257 krooni , millega tekitas riigile suure varalise kahju. Võõra vara saamisega pettuse teel isikute s ja põhjustades sellega suure varalise kahju, pani KS toime KrK § 143 lg 2 p 1 ja p 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil uuritud tõendid

Indrek Reimann ja KSend neile kohtueelsel uurimisel esitatud ega ka kohtus esitatud muudetud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Indrek Reimann on temale esitatud süüdistuse kohta seletanud, et ettepaneku osta arvutimälusid tegi talle Mihhaili-nimeline isik. AS PCT üksnes vahendas neid mälusid. Kaupa müüdi AS PCT -le Mihhaili poolt näidatud firmade poolt maha. Isiklikult nende firmade esindajatega Indrek Reimann kontakteerunud ei ole, suhtlemine käis telefoni ja meili teel. Kaup saabus reaalselt lattu, kust seda väljastati samuti Mihhailile. Ostjaks oli vastavalt allakirjutatud lepingule Venemaal asuv firma I Ltd (edaspidi tekstis: I). Lepingule kirjutas ta isiklikult alla, sest ei pidanud seda lepingut firmale siduvaks. Esimeste siseostude eest maksti sularahas OÜ Z poolt, millised toodi Mihhaili poolt otse PCT kontorisse, hiljem maksti ülekannetega OÜ F ja OÜ E poolt. Seda, et viimaste firmade eest makstakse kolmanda firma, st WI arvelduskontolt, oli kokkulepitud Mihhaili-nimelise isikuga ning seda aktsepteeris ka AS PCT raamatupidaja. Dokumente, st arveid, ekspordideklaratsioone jne koostati vastavuses tegelikele operatsioonidele, esimest korda saatis ta Mihhaili-nimelise isiku sadamasse praami pardale, hiljem kauba saatmist ei kontrollinud, sest usaldas Mihhaili-nimelist isikut. Mihhailinimelise isiku üksikasjalike isikuandmete vastu Indrek Reimann huvi ei tundnud, kuna ei näinud selleks vajadust. Ka firma nimega I töötajatega vahetult kontakteerunud ei olnud. Kelmust ega riisumist Indrek Reimann enda arvates toime pannud ei ole, tegemist on majandustegevusega, mille suhtes firmal etteheiteid ei ole olnud. Eeluurimisel, samuti ka kohtus andis KSütlusi selle kohta, et tema käsutas WI arveldusarvet Hansapangas AVAi palvel, kellele ta andis ka arvelt väljavõetud raha üle. Mingit seost Indrek Reimanniga tal ei olnud, kelmust ega riisumist toimepannud ei ole. Variisikuid juhatuse liikmeteks OÜ-le E ning OÜ-le F muretsenud ei olnud.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Kriminaaltoimik Indrek Reimanni (endise perekonnanimega Selg) süüdistuses KrK § 143 lg 2 p

11 järgi saabus kohtusse 13.01.2000.

Istung toimus 26.01.2000 (kd 4, lk. 34-44). Algselt süüdistati Indrek Reimanni selles, et ta pettis maksuametilt välja AS PVT kasuks käibemaksu suures ulatuses (summas 2 381 600 krooni). Indrek Reimann on seletanud, et alates detsembrist 1996 töötas ta AS PCT ostujuhina. Tema põhitegevuseks oli kaupade sisseostmine ja logistiline kontroll. Impordijuht ja ostujuht on üks ja seesama amet. Ta ei omanud allkirjaõigust lepingutel, vaid üksnes valmistas lepingud ette, kuid need allkirjastas juhataja. Ta reguleeris ostu-müüki ja allkirjastas ostuarveid, neid isiklikult aga koostamata. Sellega kaasnes kauba liikumine. alusel lasi ta vormistada tollideklaratsioonid. Kaup võeti vastu laos, kus laotöötaja kontrollis koguse, pärast mida edastati arve raamatupidamisse. Ostujuhina pidi tema muretsema kaupa. Konkreetsed lepingud olid ca kümne firmaga. 1998, mil anti talle volitused muudatuse alusel ametijuhendis, võis ta allkirjastada ka ise lepinguid, kui on selleks saanud volituse. Päevas käis palju pakkujaid. Ükskord tuli tema juurde Mihhaili-nimeline isik, kes pakkus arvutimälusid, lubades suure partii puhul soodsat hinda. Tal oli ostjaks Venemaa firma. Kaupa ja Mihhaili-nimelise isiku tausta ta ei uurinud. Mihhail oli nõus ise kaupa Soome viima, kus tal pidavat olema vaheladu. Indrek Reimann nägi, et kaup ületas tollipiiri, kuna käis ise alguses kauba viijaga kaasas. Tollideklaratsioone vormistas IS. Seda, et Indrek Reimann ostis sisse ja müüs edasi arvutiosasid, teadsid juhatuse liikmed LAja MV. Juhatuse liikmed kiitsid arvutimälude ostu-müügi heaks. Esialgne makse summas 300 000-

400 000 krooni anti PCT ule üle sularahas, edaspidi toimus tasumine ülekannetega. Põhjust kahelda firma I olemasolus Indrek Reimannil ei olnud. Ta oli näinud Ii registreerimistunnistuse koopiat. Tehingust ta isiklikku kasu ei saanud. Tunnistaja Aleksander Gubar on kohtus sel istungil (kd 4, lk 38-39) kinnitanud, et oli oktoobrist 1996 kuni novembrini 1998 PCT juhatuse liige, veebruaris 1997 oli ta PCT u juhataja, vastutades raamatupidamise eest. Indrek Reimann on temale toonud mõned korrad sularaha üleandmiseks firmale. Summad olid suured, vahemikus 100 000 kuni 500 000 krooni.

Rohkem kui ühe korra tõi Indrek Reimann summa suurusega 400 000 kuni 500 000 krooni. Toodud summad kajastusid sissetulekuorderil ja läksid raamatupidamisse. Raha ülelugemisel oli Indrek Reimannil keegi kaasas, kes midagi ei rääkinud. Tunnistaja PKon kohtus (kd 4, lk 39) kinnitanud, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta tutvus ühe oma sõbra kaudu Jaagu-nimelise mehega, kes tegi ettepaneku vormistada ühe firma ostmine notari juures, mida ka tunnistaja tegi teadmisega, et firma läheb hiljem kellelegi üle. Ta sai selle eest 200 krooni.

Tunnistaja AV on kohtus (kd 4, lk 40) kinnitanud, et töötas PCT s raamatupidamise osakonnas. Arved raamatupidamisele tulid Indrek Reimanni kaudu. 1998.a lõpus toimunud arvutiosade ekspordist Venemaale tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja MRon (kd 4, lk 41-42) kohtus kinnitanud, et ta töötas kuni 1999.a augustiseptembrini PCT s hulgimüügijuhina, kelle ülesandeks oli klienditeenindus. Ta sõlmis ostumüügilepinguid ning võis töölepingu kohaselt müügijuhina alla kirjutada müügitehingutele. Indrek Reimanniga seisnes tööalane seos selles, et Indrek Reimann tegeles kaupade hankimisega, tunnistaja aga müügiga.

Ekspordiga tegeles tunnistaja arvates ekspordiosakond, mitte Indrek Reimann. Raha inkasseerimise otsustas kas raamatupidamine või juhatus. Kassaraamatust kontrollides tunnistaja puudujääki ei avastanud. Kolme miljoni krooni puhul allkirjastas tunnistaja tšekid hiljem. 26.01.2000 (kd 4, lk 9-10) kuulati kohtus tunnistajana üle Kaupo Surva, kes on kinnitanud, et Indrek Reimanni ta näinud ei ole. Firma WI ostis ta oma sugulaselt MR, et tegelda logistikaga. Juunis 1998 müüs ta firma AA, kuid pangaarve kasutamist ei saanud ümber vormistada, mistõttu jäi ta edasi ise pangaarvet kasutama.

Ta kasutaski arvet. AApalus teda arvelt raha välja võtta, mida KS 1998.a suvel tegigi. Summad olid suured, üle miljoni krooni. Arvelt väljavõetud raha edastas KSAA, kes temaga suhtles telefoni teel.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

06.03.2000 toimunud istungil (kd 3, lk 121-123) on KStunnistajana andnud ütlusi, milles kinnitanud, et IDon tema koolivend. JD KSei tunne. Tunnistaja on öelnud, et aitas inimestel firmasid asutada, s.t. kontrollis asutamisdokumente. Äriseadustikus on kirjas, mis peab olema ja tema sellest ka lähtus. Ta tegeles konsulteerimisega 1998. aastal. Pangas käimist ta ei mäleta. Inimesi, keda aitas, võis olla kuni kümme. KSei eitanud, et ta võis konsulteerida ka JD. Konkreetseid nimesid, firmade ostjaid, müüjaid, ta ei mäletanud. Kas firmadel olid eelneval pangaarved avatud, KSei mäletanud.

Tema kätte mingit firmade dokumentatsiooni ei jäänud. Tunnistaja HKon kohtus 26.01.2000 (kd 4, lk 43) öelnud, et tema ülesandeks oli koordineerida jaemüüki. Võimalik, et oli ka eksport Venemaale. Kaupade ostmiseks eraldi volitust vaja ei olnud, kuid allkirjaõigus oli juhatuse liikmetel. 03.03.2000 toimunud istungil (kd 4, lk 84-93) on tunnistaja AK kinnitanud, et töötas PCT s 1998.a augustist kuni 1998.a novembrini juhatuse liikmena ja arendusdirektorina, novembri lõpust 1998.a aga ainult arendusdirektorina. Indrek Reimann tegeles kaupade sisseostmisega.

Tunnistaja arvas, et Indrek Reimann ei tegelnud ekspordiga. Tunnistaja IS kinnitas, et ta töötas tollideklarandina. Tema otsene ülemus oli Indrek Reimann, kes töötas ostujuhina ja suhtles välispartneritega. Tunnistaja ülesandeks oli kauba deklareerimine. Tunnistajale tõi arved Indrek Reimann, mille alusel tunnistaja koostas tollideklaratsioonid, kontrollides alati kauba üle, mis toodi impordi korras sisse. Eksporti minevat kaupa kontrollis vastav ekspordijuht. Tunnistaja kaubakoguseid ei kontrollinud ja Venemaale saadetavaid arvutimälusid ei ole näinud.

Tunnistaja MV on kinnitanud, et töötas 1995.a jaanuarist kuni 1999.a maini PCT raamatupidajana. Temale teadaolevalt tegeles Indrek Reimann nii impordi kui ekspordiga. Tunnistaja koostas käibemaksudeklaratsioone. Kõiki arveid ta üle ei kontrollinud, et veenduda, kas esitatud arved õiged on. Ekspordi puhul on oluline, kas kaup on läbinud tollipiiri. Käibemaksu tagasitaotlemine ei toimunud 1998.a lõpus esimest korda. Käibemaksu tagasisaamisega kontrollis tunnistaja rohelisi tollideklaratsioone, ülekannete koopiaid. Hulgimüügis sularahaga arveldamist tuli ette harva.

Sularaha käis maksmas sisse Indrek Reimann, kellega oli kaasas keegi vene keelt kõnelev mees. Raha maksmisel vormistas tunnistaja sissetulekuorderi PCT-sse ja väljaminekuorderi PCT usse. Order kirjutati invoice alusel pärast raha ülelugemist tagaruumis. Tunnistaja MV(PCT konsultant) on kinnitanud, et Indrek Reimann töötas impordiekspordijuhina. Torkas silma, et raamatupidamine oli ajast maha jäänud. Tunnistajale teadaolevalt oli PCT s kõik korras. Olematust ekspordist ja sellega kaasnenust kuulis ta alles politseist. Tunnistaja LA(AS PCT Arvutid, arendusjuht) kinnitas, et Indrek Reimann töötas ostujuhina, kes võis valida, mida ja millisest firmast sisse osta.

Tunnistaja AK kinnitas, et 1998.a. määrati ta juhatuse liikmeks. Indrek Reimann tegeles tema teda impordiga, täpselt ei osanud öelda, kas tegeles ka kauba sisseostuga. Välissuhetest ei tea midagi. Probleemidest ekspordiga ei teadnud. Täpselt ei teadnud, kes juhatuse liikmetest vastutas ekspordi eest. Tunnistaja JD on kinnitanud, et firmade avamine oli talle teenimisallikas. Saadud tulu ta deklareerinud ei ole. Ettepaneku firma osta tegi talle 1998.a kevadsuvel Kaupo-nimeline mees, kelle tunnistaja on hiljem fotode järgi äratundmiseks esitamisel (kd 1, lk 137-139) ära tundnud.

Selle eest sai tunnistaja 3000 krooni. Firma nimi võis olla F . Pangaarvet tunnistaja ei kasutanud. Pangadokumendid, sh magnetkaart, jäid Kaupo kätte, kes juhtis firma ostmist. Tunnistaja O Š on kinnitanud kohtus, et avas firma koos Kaupoga, kes sellekohase ettepaneku tegi. Firma avamise eest lubati talle 1500 krooni. Fotode järgi tundis ta Kaupo hiljem ära. Firma avamisel ütles Kaupo talle, et firma on tunnistaja nimel kaks-kolm kuud. Tunnistaja VVon kinnitanud kohtus, et töötas PCT nõukogu esimehena. Indrek Reimann tegeles ostu-müügitehingutega.

Arvutiosade ekspordist Venemaale tunnistaja ei tea. Soome eksporditi arvuteid 1998. a lõpus.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Tunnistaja IDon antud ütlustes eitanud, nagu oleks ta pakkunud JDvõimalust 500 krooni teenida. KSja Indrek Reimanni tegemistest ei tea tunnistaja midagi. Tunnistaja RP on istungil öelnud, et töötas 1998. a juuli lõpust kuni 17. detsembrini PCT juhatuse esimehena. Indrek Reimann töötas impordijuhina ning tegeles arvutiosade sisseostuga. Juhatuses tõusetus 1998. a sügisel probleem suurtest laovarudest. Ostumüügilepinguid tunnistaja ei ole näinud. Tema teada arvuteid Venemaale ei eksporditud. Juhatuse koosolekuid praktiliselt ei toimunud. Regulaarselt toimusid tootmisnõupidamised, milliseid viisid läbi LA või AK. Seal arutati tellimuste täitmist, osade sisseostu ja müükide täitmist. Ülevaadet firmadest, kust kaupa osteti, tunnistajal ei olnud. Käibemaksu tagasisaamine oli puhtal kujul raamatupidamise rida. Dokumendid esitati raamatupidamisele ekspordiga ja impordiga tegelevate inimeste poolt. Laomajandusega tegeles kaks inimest. RPoli üks, kes pidi ladu korras hoidma. Vahel ilmnes laos teatav korralagedus, mis väljendus selles, et raamatupidamine ei kajastanud täpselt seda, mis tegelikult laos oli. Tunnistaja ÜM on öelnud, et töötas pärast MVi lahkumist alates 05.07.1999 AS PCT pearaamatupidajana. Käibemaksu tagasinõudmist vaatas ta läbi alles maksuameti kontrolli järgselt. Selgus, et kõik oli korras.

04.04.2000 saatis Tallinna Linnakohus prokuröri taotlusel kriminaalasja Indrek Reimanni süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11 järgi täiendavale kohtueelsele uurimisele põhjendusel, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimaldanud langetada Indrek Reimanni suhtes süüdivõi õigeksmõistvat otsust. Kriminaalasja kohtueelne uurimine ei ole olnud igakülgne ega täielik ning kohtueelse uurimise puudulikkust ei ole võimalik kõrvaldada kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel oli ilmnenud rida asjaolusid, mis tingisid vajaduse kaaluda nende isikute ringi laiendamist, kellele antud kriminaalasja raames süüdistus esitada. Täiendaval kohtueelsel uurimisel oli vaja välja selgitada ja üle kuulata arvutimälude ekspordi toimumise või mittetoimumise kindlakstegemiseks piirivalvetöötajad, kes ekspordi toimumise kuupäevadel tööl olid ning täiendavalt kuulata üle vastavad tollitöötajad. Kohus leidis määruses, et täiendava kohtueelse uurimise järgselt oli vaja võtta seisukoht AS-i PCT juhtivtöötajate (juhatuse esimees, liikmed) kriminaalvastutuse osas, selgitamaks välja, kas ja mil määral olid nad teadlikud käibemaksu väljapetmisest ja kuidas toimunuga seotud. Kohus nõustus prokuröriga selles, et kohtueelne uurimine oli olnud puudulik ka AS-i PCT juhtivtöötajate töö iseloomu-, alluvussuhete-, vastutuse väljaselgitamise osas. Kohus osundas, et alles pärast täiendavat kohtueelset uurimist on võimalik anda hinnang Indrek Reimanni tegevusele. Samuti on kohtu nimetatud määruses kirjas, et ka Indrek Reimanni õigeksmõistmine ei ole põhjendatud, kuna oli alust seostada teda inkrimineeritava kuriteoga, kuid tema süü olemasolu ja astme väljaselgitamine saab võimalikuks vaid täiendava kohtueelse uurimise läbiviimise järgselt (kd 4, lk 167-170). Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 03.05.2000 määrusega muutmata eelpool nimetatud Tallinna Linnakohtu määruse (kd 4, lk 187-189), nõustudes esimese astme kohtu seisukohtadega, mis olid aluseks kriminaalasja tagastamisele täiendava eeluurimise läbiviimiseks. Ringkonnakohus rõhutas, et kooskõlas KrMK § 50 tuleb nii süüdimõistvat kui õigeksmõistvat motiveerida.

AS KPMG Estonia maksukonsultant JKon koostanud 05.03.2000 arvamuse (kd 4, lk 95-97), milline on kohtumenetluses olnud Indrek Reimanni süüasjas kriminaalasja materjalide juurde võetud. Arvamus on antud kriminaalasjas nr 99221000148 koostatud süüdistuskokkuvõttes esitatud järelduste kohta. Väidetavalt oli Indrek Reimann viinud maksuameti ametnikud eksimusse tegelikkusele mittevastavate dokumentide abil ja tekitas olukorra, mis lõi maksuameti töötajates väära ettekujutluse arvutimälude jt osade ekspordist AS PCT poolt Vene Föderatsiooni. Arvamuse andmiseks tutvus maksukonsultant ja AS KPMG Estonia süüdistuskokkuvõttega ja AS PCT raamatupidamisdokumentatsiooniga, mille tulemusel selgus, et 1998. a septembris osteti OÜ-lt Z arvutidetaile 3 547 752 krooni eest (sh käibemaks 541 183

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

krooni); 1998. a oktoobris-novembris osteti OÜ-lt F arvutidetaile 8 189 545 krooni eest (sh käibemaks 1 249 253 krooni); 1998. a detsembris osteti OÜ-lt E arvutidetaile 3 875 414 krooni eest (sh käibemaks 591 165 krooni). Ajavahemikus septembrist kuni detsembrini 1998 müüs AS PCT välisfirmale I Ltd arvutidetaile 13 363 415 krooni eest. Maksukonsultant on järeldanud, et:

• l kajastatud tehingutes osalenud kaup eksisteeris ka tegelikult;

• kauba ostmisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamise eelduseks on, et kaupa kasutatakse oma ettevõtluses ja see on maksustamisperioodil kätte saadud. Ei oma tähtsust, kas käibemaks on ostuarvelt juba tasutud või ei;

• kui Eesti siseturult käibemaksuga soetatud kaup samal ajal eksporditakse, tekib registreeritud maksukohustuslasel nende tehingute tulemusel käibemaksu enammakse;

• käibemaksu enammakse tekib ka siis, kui kaup soetatakse käibemaksuga oma ettevõtluse tarbeks, kuid jääb müümata (s.o. samal perioodil käivet ei esine),

• maksuhalduril oli kontrollitud dokumentide alusel võimalus eeldada, et AS-le PCT kaupu müünud juriidiliste isikute poolt kuulub tasumisele käibemaks nende maksustatavalt käibelt, seda eeldusel, et neil omakoda on maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks suurem nende kaupade soetamisel tasutavast käibemaksust Eelnimetatud arvamuse (nimetatud audiitori arvamuseks) on palunud kriminaalasja juurde võtta tsiviilkostja esindaja Jaanus Sanjay Mody Tallinna Linnakohtu 06.03.2000. a. istungil (kd.4, lk 124). Prokurör, kaitsjad ja tsiviilhageja esindaja on audiitori arvamuse kriminaalasja juurde võtmisega nõustunud. Peale selle on kohus JK03.04.2000.a. prokuröri nõusolekul üle kuulanud spetsialistina (kd 4, lk 159-160), keda kohus on eelnevalt hoiatanud KrK § 173 järgi (kd 4, lk 153). Spetsialist kinnitas, et ta uuris, kas on toimunud tehingud ja kauba müük ning eksport. Selleks tutvus ta raamatupidamisdokumentatsiooniga, mis puudutasid arvutidetailide ostmist AS PCT poolt ja nende müüki. Kogu vajaliku informatsiooni hankis spetsialist dokumentatsiooniga tutvudes. Ta järeldas, et AS PCT soetas arvutidetaile kolmelt osaühingult. Samal perioodil müüdi neid välismaale, mis on tõendatud müügi ja tollideklaratsioonidega. Spetsialist ei välistanud, et tollitemplijäljendid võidi saada ebaseaduslikult. Müügiarved olid koostatud KMS § 24 alusel. Lisaks esitatud le kinnitavad kaubakoguste ja nimetuste vastavust müügi le ka tollivormistuse käigus koostatud ja tolli poolt kinnitatud kauba eksportdeklaratsioonid. Tollivormistus lõpeb tolli märkega tollipiiri ületamise kohta. Käibemaksu tagastamiseks ei ole oluline leping, vaid see, et kaup on soetatud ja selle kohta on esitatud arve. Käibemaksu peab maksma kauba tarnija, seega OÜ-d Z , F ja E . Kui kaup pole laos arvel, on see raamatupidamise minetus. Kui kaupa müüdi, pidi seda ka ostetama. Neist tehingutest ei tekkinud AS-l PCT käibemaksu tasumise kohustust, kuna ekspordimaks oli 0 %.

Sankt-Peterburgi administratsiooni Registreerimispalati 17.03.2000 kirjast nr 2553-rp (originaal ja tõlge kd 4, lk 154-155) nähtub, et OOO I on registreeritud Registreerimispalati 13.05.1997. a otsuse nr 71839 alusel. Ühingu aadress on ära toodud põhikirjas: 196 084 XXX, juhataja A , A P . Registreerimispalatil puudub teave ettevõtte faktilise asukoha kohta. Kirjale on alla kirjutanud informatiivse-analüütilise osakonna juhataja.

Pärast seda, kui kriminaalasi Indrek Reimanni süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja KSsüüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 1411 lg 3 p 1 järgi saabus täiendavalt kohtueelselt uurimiselt kohtusse, on selle kohtulikul arutelul uuritud järgmisi tõendeid: 10.09.2004. a istungil, kus: tunnistaja RP on kinnitanud, et AS PCT tegeles arvutite tootmise ja müügiga, mis oli äriühingu põhitegevus; tunnistaja AK on kinnitanud, et kuigi tema oli 1998. a juunikuuni AS PCT juhatuse esimees, kuni novembrini 1998 juhatuse liige, ei teadnud ta äriühingu poolt teostatavast kaupade müügist Venemaale. Indrek Reimann tegeles impordiga. Kas ka ekspordiga, seda tunnistaja AKei

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

teadnud. Ta ei mäletanud, kas Indrek Reimannil oli allkirjaõigus. Arvatavasti tegeles ostumüügilepingute ettevalmistamisega ekspordi-impordiosakond, milline allus LA’ ile. Juhatuse liikme staatust omades ei andnud tunnistaja kellelegi volitust lepingute allkirjastamiseks. Osakonna töötajate allkirjaõigus sõltus lepingu iseloomust. Kui oli lihtne, ühekordne müük, ei pidanud allkirja andma juhatuse liige. Pikaajalise koostöölepingu allkirjastas juhatuse liige. Kaupade sisseostu ja nende edasimüügi alusel tekkis kasum. Jooksva majandustegevuse tulemusi arutati pisteliselt.

Selles polnud midagi ebaharilikku, kui firmas üks isik tegeles ka nende ülesannetega, mida ta ametijuhendi järgi tegema ei pidanud. Ettevõtte raamatupidamise korrasoleku eest vastutas MV. Tunnistaja HK on kinnitanud, et Indrek Reimann oli AS PCT ostujuht, mis ei välistanud seda, et ta tegeles ka müügiga. Müügis oli kaks suunda: hulgimüük edasimüügiks teistele arvutifirmadele ja müük lõppkasutajatele. Vähemalt 50 % tuli AS-st PCT , kes oli arvutikaupade maaletooja. Võimalik, et osteti ka arvutimälusid. Tunnistaja LA on kinnitanud, et AS PCT juhatuse esimees vahetus tihti.

Indrek Reimann tegeles ostuga, kuid kindlasti mitte müügiga. Tunnistaja töötas arengudirektorina ja tema tööülesanneteks olid uute projektide arendamine ja uute koostööpartnerite leidmine. Eksportimportosakonnaga tunnistaja ei tegelnud. Struktuur oli üksnes paberil. Tunnistaja kinnitas, et ta juhtis ostu ja tootmist. Polnud tavaline, et ostujuht tegeles ka müügiga, kuid seda ei saanud ka välistada. Tunnistaja usaldas inimesi ja eeldas, et ost-müük toimub kasumi eesmärgil. Tunnistaja MV on öelnud, et töötas pearaamatupidaja ametikohal koos kunagise koolivenna Indrek Reimanniga AS-is PCT, kus Indrek Reimann oli impordi-ekspordi juht.

Indrek Reimann tegeles ka müügiga. Kui kord maksti suurem summa sularahas, siis ostja võis olla Venemaa firma. Sularaha, kui oli suuremas koguses, maksti AS PCT tütarfirmasse AS PCT , kuna seal olid raha jaoks paremad hoiutingimused. Tunnistaja kinnitas, et tema tegeles käibedeklaratsioonide koostamise ja esitamisega. Ekspordi deklaratsioonid sai ta tollideklarandilt, kelleks oli Indrek Reimann. Tunnistaja MRon kinnitanud, et tema oli müügimees, Indrek Reimann oli ostujuht. Mõlemad allusid juhatusele. Tunnistaja ei mäletanud, kes oli juhatuse esimees, samuti seda, et firmasse oleks toodud ostumeestega seotud sularaha.

Ostujuhil ei olnud õigust lepinguid allkirjastada. Tunnistaja ei teadnud, miks raha toodi ka sularahas ning ta ei kontrollinud, kas tegelikult oli toodud rahasumma nii suur kui dokumendid kajastasid. Tunnistajale ei olnud teada juhused, kus kauba oleks saanud üks ja selle eest tasunud teine firma. Laekumisi tunnistaja ei kontrollinud. Samuti ei teadnud tunnistaja juhuseid, mil mingit liiki kaupa müüdi edasi väiksema hinnaga kui sisse osteti. Kaup, mida müüdi edasi, asus laos. Tunnistaja IS on öelnud, et Indrek Reimann töötas AS-is PCT ostujuhina.

Tunnistaja oli tollideklarant, kelle ülesandeks oli import-eksportdeklaratsioonide koostamine. Neid deklaratsioone vormistas ka Indrek Reimann, kes tegeles nii ekspordi kui impordiga. Riikide hulgas oli ka Venemaa, kuid tunnistaja ei mäletanud deklaratsioonide koostamist Venemaale. Kaupa eksporditi ka firmasse I, kuid millist kaupa, tunnistaja ei mäletanud. Ekspordideklaratsioonides kajastusid kaupade loend ja tarnetingimused. Tegelemine firmaga I seotud deklareeritud kaubaga ei olnud tunnistaja kohustus. Sellega tegeles laojuhataja. Tunnistaja koostas deklaratsioone.

Arved andis talle selleks Indrek Reimann või müügijuht. Kauba reaalsest liikumisest tunnistaja ei olnud teadlik. Tunnistaja JTon kinnitanud, et tegeles ettevõtete asutamise ja müügiga. OÜ Zvõib olla tema poolt võõrandatud ettevõte. Kui äriühing müüakse, ei kontrollitud, kas ostja on pärast ostmist võimeline sellega ka reaalselt tegelema. Kas äriühing võõrandatakse koos arveldusarvega või mitte, sõltub sissemaksest.

13.09.2000. a istungil, kus kuulati üle kohtualused Indrek Reimann ja Kaupo Surva, tsiviilhageja esindaja RP.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Indrek Reimann on sellel istungil seletanud, et tema põhitegevuseks ametijuhendist tulenevalt oli arvutikomponentide sisseostmine ja laojärelevalve. Eksisteeris üks ametijuhend, kuid töö oli sisuliselt nii ostukui müügijuhi oma. 1998. aastal tuli tema juurde Mihhaili-nimeline mees firmast I ja pakkus soodsaid tehinguid. Äri seisnes selles, et Mihhailil oli Eestis firma, kes tarnib odavalt arvutimälusid, ja Venemaal firma, kes neid ostaks. Mihhail soovis, et keegi vahendaks kauplemist, kuna otse ei olevat tal võimalik. Vastavalt kokkuleppele arvutimäluga tegelevale firmale ei saavat müüa.

Kohtualune seletas, et Mihhaili-nimeline mees pakkus välja partnerid, keda tema kontrollis. Kontrolliti samuti nende firmade tegevust, seda, kas nad on kantud äriregistrisse ning kas nad on käibemaksukohuslased. Firmade nimesid Indrek Reimann ei mäletanud, kuid ühe nimi võis olla Z . Ta ei mäletanud ka firmade asukohti, kuna suhtles telefonitsi. Ühestki firmast inimesi Indrek Reimann ka ei näinud, liikus üksnes kaup. Sisuliselt tegeles ta vahendustegevusega. Kaup saabus AS PCT lattu, kus tuli kontrollida kauba vastavust, et vormistada tollideklaratsioonid.

Kauba vaatas üle laomees. Ta fikseeris selle või lihtsalt ütles raamatupidamisse, et antud arvega on kõik korras. 1998.a. alates pidi olema arve allkirjaga kinnitatud, siis liikus see Indrek Reimannilt raamatupidamisse ja seejärel juhatajale. Esimesena tegeles asjaga laomees, kes füüsiliselt nägi ja pidi kontrollima kaupa. Enne 1998.a. võis ta suuliselt öelda raamatupidamisele, kas arve ja kaubaga on kõik korras. Indrek Reimann kinnitas, et tema füüsiliselt kaupa üle ei vaadanudki, usaldades laomeest. Venemaa firmaga oli alla kirjutatud leping.

Ostu-müügi lepinguid oli sõlmitud vähe. Lepingud tulid hiljem. Indrek Reimann kontrollis arvutist, kui kaup tuli lattu sisse, ja pärast seda kui raha laekus, siis vormistati tollideklaratsioonid. Osteti sisse arvutimälusid. Kui kõikides s oli kirjutatud üks ja sama kaup, siis nii ka oli. Miks kümneks erinevaks osaks kaup jagatud oli, seda Indrek Reimann ei osanud öelda. Miks firma kirjutas erinevad arved välja, Indrek Reimann ei teadnud. Ei tundnud vajadust kontrollida, miks ei olnud üks ja ühtne arve. Kui kogus klappis, võis koostades nii palju arveid kui taheti.

Põhjust, miks need kolm firmat (OÜ Z , OÜ F , OÜ E ) esitasid erinevaid väikseid arveid, Indrek Reimann ei teadnud. Oma partnerile esitas tema firma ka sellised väiksed arved, sest aluseks sai võetud need sissetulnud arved. Ta ei kontrollinud kuupäevaliselt, miks on nii või miks on teisiti. Kaup kogu aeg läkski nii edasi. Arve pidi olema esitatud enne seepärast, et firma, kus ta töötas, ei saanud ju kaupa enne üle anda, kui arve oli makstud. Jutt käib füüsiliselt ühest ja samast kaubast. Firma majanduslik eesmärk oli kasu saamine 1,5 % arve summast.

Raha maksti ette, pidanud ootama, tehingu eest saadi raha kohe kätte, kaup ei pidanud laos kaua seisma. 1,5 % arvest ei olnud vähe sel ajal. Esimest korda sai Indrek Reimann teada, et on tekkinud probleemid, vist 1999.a. aprillis, enne seda probleeme ei olnud. Eksporti teostatakse käibemaksuvabalt, käibemaksuta summa oli väiksem kui sellel, mis sisse tuli. AS-le PCT saadetud summa oli väiksem, kui kaubal, mis välja läks. Eksportarvele ei märgita käibemaksu. Raha kanti sisse sularahas ilma käibemaksuta. AS-le PCT maksti see summa, mis oli esitatud l kirjas.

Vahe oli kaks miljonit krooni, sest AS PCT lisas käibemaksuta summale oma osa ehk 1,5 %. See ei olnud tavaline praktika. Küll aga oli see tavaline, et tema kirjutas ise alla lepingutele. Tal oli osadele lepingutele, mis ei tekitanud firmale rahalisi kohustusi, allakirjutamise õigus. Firmaga I sõlmitud leping eksisteerib arvutis.1997.a. jäi sellest koopia arvutisse ning see on Indrek Reimanni enda viga, et seal oli teise isiku nimi. Tema ise oleks pidanud lepingule oma nime kirjutama. Kes Ii poolt ostetud kauba eest maksis, Indrek Reimann kinnitas end mitte teadvat.

Kas raha on laekunud, küsis tema suusõnaliselt. Arve numbri järgi sain ta teada, millise kauba eest makstud on. Tema ise koostas need arved Iile vastavalt sisse tulnud kauba järgi. Kes lepingu võis teha, Indrek Reimann ei teadnud, kuna see eksisteeris arvutis faili kujul. Elektronposti teel võis seda edasi saata, kuna see oli üldine e-mail. See leping ei tundunud temale imelik. Tehingud olid AS-le PCT soodsad ja kasulikud. Eksportkontrolli IH leht oli tema firma jaoks oluline. Kas kaup ka tegelikult ka üle piiri läks, Indrek Reimann ei teadnud.

Kõik arved sattusid tema kätte. Saateleht ja arve võivad olla nii ühel paberil kui kahel erineval. Venemaa firma asukohta üritas tema välja selgitada teha 2000.a. aprillis, sest tekkis huvi, kus see firma asus. Enne seda ei tundnud huvi. Firmas, kus ta töötas, ei viidud mingit juurdlust läbi.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Oluline oli, et tollitöötaja poolt oli kontrollitud, pitsat peal, mis tema arvates kinnitaski, et kaup on füüsiliselt üle piiri ka läinud. Mis sellest edasi sai, Indrek Reimann ei teadnud. Venemaaga ei olnud kauplemisel mingit eelist kauplemisel. Oli soov areneda mitmele erinevale turule. Olles ametiisik, ei teinud tema ka kahtlasena tunduvaist tehinguist välja, sest sel hetkel kui temale esitati dokumendid, olid need firmad Eestis käibemaksukohuslased ja Vene firma oli registreeritud firma. See, et midagi oli valesti, ilmnes alles hiljem välja.

Mihhaili-nimeline isik väitis, et see, kes lepingule alla kirjutas, oli ka firma I juht. Indrek Reimann sai alla kirjutatud lepingu koopia. Firma, kus ta töötas, ei oleks müünud kellelegi midagi, kui ei oleks ette makstud. Mihhaili-nimelisel isikul ei olnud volitusi, tal oli kaasas vaid Vene firma registreerimise tunnistus. Selle isikuga oli AS-l PCT oli kokkulepe, et kui tollideklaratsioon ei jõua AS-i PCT tagasi, siis edaspidised tehingud jäävad ära. Pretensioone ei olnud. Esimest korda, kui ta nägi Mihhaili sularahaga, oli viimasel raha suure kohvriga kaasas.

Siis, 1998.a. ei tekkinud kahtlust, et tegemist võis olla mingi rahapesuga või narkoäriga. Indrek Reimann kinnitas, et teatud õigus temal oli lepinguid alla kirjutada, kui need ei toonud kaasa rahalisi kohustusi. Esines ka volitusega allakirjutamist, kuid enamasti oli tegemist suusõnalises vormis saadud volitustega. Ta ei mäletanud, kas informeeris kedagi, kui kirjutas lepingu koopiale oma nime alla. Kui arve tuli, siis mille eest maksta, seda ei otsustanud tema, vaid üks juhatuse liige. Indrek Reimann ütles, et tema ei olnud OÜ Z , OÜ F ega OÜ osanik, ta teadis vaid, et firmad on registreeritud ja käibemaksukohuslased, kuna seda oli eelnevalt kontrollitud.

Ta ei olnud ka pangas allkirjaõiguslik isik. Enne ega pärast tehinguid ei ole Indrek Reimann kohtunud eelpoolnimetatud firmade esindajatega. Indrek Reimann kinnitas, et tema ei ole riisunud ei enda ega kolmandate isikute kasuks midagi. Kogu kaup läks partiide kaupa välja. Kogumis mahtus see ära umbes arvuti monitori kasti. Partii oli pakike, mida võis käes kanda, umbes portfelli suurune ja selle osa maksumus võis olla 0,5 - 1,5 miljonit krooni. 1999.a. aprillis, kui ilmnes, et on puudu osa tollipabereid, viidi tolli omapoolsed täiendavad dokumendid.

Siis hakkasime kauba saatedokumente Venemaalt välja nõudma. Ii kohta selgus, et selline firma on registreeritud Peterburis, kaup aga saadeti Murmanskisse. 13.09.2004 istungil on kohtualune KSseletanud, et on puutunud kokku firmaga WIsel moel, et ostis selle firma kas 1997. või 1998. aastal oma sugulaselt. Oli plaanis logistika teenust osutama hakata, kuid siiski müüs ta omandatud firma edasi transiidiäriga tegelevale Albert VA , kellega tutvus Äriregistris. Firma müüs ta edasi, kuna plaan tegelda logistikaga luhtus ning ta soovis raha tagasi saada.

Ajal, kui toimus firmade ümberregistreerimine äriregistrisse, aitas ta umbkaudu kümnel inimesel kontrollida, kas kõik vajalikud paberid vastavad äriseadustikule. AAk ohtus KSka hiljem mitmel korral. Et sellist isikut ei eksisteeri registrites, selle kohta ei osanud KSmidagi öelda. Sel päeval, kui vormistati firma ümber, juhtus, et ei saanud mingitel põhjustel pangas kasutajat ümber registreerida ja KSjäi edasi pangas selle firma kasutajaks. Kuigi pangadokumentides jäi ta edasi kasutajaks, ta seda reaalselt ei teinud, vaatamata sellele, et juriidiliselt oli tal seda arvet võimalik kasutada küll.

Pärast seda, kui ta andis ostu-müügiga asjad üle, ei ole ta teinud selle firma nimel tehinguid. Tal on see paberil kirjas, et arve jäetakse tema kasutada. Teiste ütlusi oskab ta kommenteerida nii, et kuna tema olin seotud firmaga WI, siis on süü tema peale ajamine kõige lihtsam. Oma seotust firmaga WI ei ole KSkunagi eitanud.

05.10.2005. a istungil on tunnistajana ülekuulatud KM kinnitanud, et ta töötas Tallinna Tolliinspektuuris ja Vanasadamas tolliinspektorina. Tema tööülesanneteks oli tollidokumentide vormistamine ja kauba pisteline kontroll. Sadamas töötas tunnistaja mõlemal suunal, nii siseneval kui väljuval Eesti-Soome tollipiiril. Pisteliselt kontrolliti tollis ka käsipagasina Soome viidavat kaupa. Dokumentideks olid eksportja importdeklaratsioonid. Kd 2 lk 166 oleva dokumendi kohta kinnitas tunnistaja, et see dokument on tema poolt koostatud. Pärast tolli ja

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

piiripunkti läbimist pidi kaup inimesega minema laevale. Isiklikult ei ole tunnistaja juures olnud, kui nimetatud kaup koos selle viijaga laevale läks. Tunnistaja ülesandeks oli tollidokumentatsiooni kontrollimine. Tema ülesannete hulka ei kuulunud reisijate käsipagasis või nende autodes selle kontrollimine, kas kaup, mis oli deklaratsioonil näidatud, ka tegelikult üle piiri läks. Pisteline kontroll oli soovituslik. Füüsiliselt ei jõutud kõike kontrollida.

Kohtuistungil 16.02.2005 on tunnistaja AK kinnitanud, et ta töötas 1998.a. suveni AS PCT juhatuse esimehena, kuni novembrini 1998.a. oli arendusdirektor. Indrek Reimann oli hulgimüügiosakonnas sisseostja ja tegeles kaupade sisseostmisega. Tunnistajal mingeid pretensioone Indrek Reimanni vastu ei ole. Otsest tööalast kokkupuudet tal Indrek Reimanniga ei olnud. Lepingust Venemaa firmaga I tunnistaja varem midagi ei teadnud, vaid kuulis sellest alles kohtus. Sellel lepingul (kd 2, lk 133-136) ei ole tema allkirja. Tunnistaja kinnitas, et ta ei tea, kes on tema nimelt lepingule alla kirjutanud.

Tehingust selle firmaga kuulis tunnistaja alles kohtus. Ettevõtte struktuur oli auditeeritud, osakonna tegevus toimus osakonna juhataja alluvuses. Indrek Reimanni osakonna juhataja oli LA. Tunnistaja ütles, et tema ei oska kirjeldada selle osakonna tööd, see tegeles sisseostmisega ja hulgimüügiga, samuti ei teadnud tunnistaja, kas see osakond tegeles impordi ja ekspordiga. Tunnistaja HK, kes oli AS PCT juhatuse liige sügisel 1998, kinnitas, et AS PCT maksuprobleemidest ei olnud ta kuulnud. Firma kuukäive aastal 1998 võis olla 16 miljonit.

Tollideklaratsioonidega tegeles IS. Tunnistaja LA ütles, et tema poolt ei ole viseeritud kõik AS PCT arved. Juhatuses oli kokkulepe, et juhatuse liikmete poolt viseeritakse arved, mis lähevad raamatupidamisse ning see pidi tähendama, et arve on läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Keegi firmas viseerimisel sse ei süvenenud, vähemalt tema mitte. Ta ei ole kuulnud firmast I ja temaga sõlmitud lepingust. Suvel-sügisel 1998.a. tema teada mingeid tehinguid Venemaaga ei tehtud. Reeglina Indrek Reimann ei sõlminud lepingut teise firmaga, mis oleks olnud firmale kohustuslik.

Teatas, et ei volitanud Indrek Reimanni sõlmima vene firmadega lepinguid. Firmas toimiti ka nii, et impordi ja ekspordiga tegeles sama isik. Ei olnud välistatud ka, et ostujuht tegeles müügiga. Eesmärk oli kasumi teenimine, kes selle majja tõi polnud tähtis. Selleks võis olla koristaja, raamatupidaja jt. Selles polnud midagi imelikku kui asi osteti sisse ja müümisel tõi see kasumit. Tunnistaja MV kinnitas kohtus, et hulgimüüki maksti päris tihti sularahas. Ta ei mäletanud peast kui palju maksti sularahas. Ekspordideklaratsioonid sai ta tollideklarant IS käest.

Kontrollis arveid ja tollitemplit sellel, mis näitas, et kaup on piiri ületanud. Raamatupidaja ei käinud laos ega kontrollinud kauba reaalset käivet. Lao inventuure teostati. 30.06. lõppes majandusaasta, siis tehti kindlasti laoinventuur. 1998.a. kohta ei osanud öelda, millal tehti inventuur, see pidi olema kas 30.06. või 01.07. 1999.a. ta enam ei töötanud seal. Keegi juhatuse liikmetest pidi arved viseerima, mida ei olnud raamatupidamise eeskirjades, arvas, et see oli kirjutamata reegel. Ei mäletanud nimetatud 3 firma arveid. Tunnistaja ei osanud vastata, miks ei ole juhatuse liikmete allkirju kõigil l, kuid teatas, et raamatupidamine aktsepteeris ka arveid, millel puudusid juhatuse liikmete allkirjad.

Ekspordiarved esitati koos tollideklaratsioonidega. Need arved oli koostanud Indrek Reimann. Tollideklaratsioonid oli koostanud IS. AS PCT müüs kaupa Iile, aga maksis keegi teine, kelle nime tunnistaja ei mäletanud. Ülekannetega hakkas tulema summasid. Teine firma kandis üle, kolmas isik täitis kohustusi, PCT sai raha kätte. Indrek Reimann võis tegeleda nii ostu kui ka müügiga. Iiga seoses firmasiseselt mingeid probleeme ei olnud. Ost-müük oli normaalne tegevus, eriti ekspordi arendamine. Tehingule 13 miljoni suuruses summas Vene firmaga keegi vastu ei olnud.

Tunnistaja IS kinnitas, et tollideklarandina oli tema kohustus kauba deklareerimine, kuid isiklikult deklareeritud kaupa üle ei vaadanud. Laomees kontrollis kauba reaalset olemasolu. Transiidina kasutati Soomet kauba transpordil Venemaale. Liival tollilaos tehti eeldeklaratsioon, misjärel tolliinspektor ei pidanud kaupa vaatama ning andis piiri ületamiseks tolli numbri. Polnud vahet, kas kaup läheb Soome või Venemaale. Kaubaarve oli küllaldane tõendamaks kauba tollieksporti.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Tunnistaja RP, kes töötas AS PCT laojuhatajana. Kauba väljaandmiseks oli vajalik kas saateleht või arve. Need tulid reeglina müügiosakonnast. Konkreetsete firmade nimesid, kes kauba tõid, tunnistaja ei mäletanud. Kui kaup toodi lattu, siis tunnistaja võttis selle vastu, vaatas dokumente, saatelehti, tollideklaratsioone. Kui kaupa väljastas, siis kontrollis samuti dokumente. Kauba arvestust laos pidas raamatupidamine. Tunnistaja RLkinnitas kohtus, et 1999.a. töötas tollis vaneminspektorina, kellele kuulus tolli ümarpitsat. Pitsati numbrit tunnistaja ei mäletanud, kuid arvas, et tema kasutuses olnud pitsati number võis olla 150, ja seda kasutas tema ainuisikuliselt.

Pitsateid oli kaks, üks kandiline, teine ümmargune. Füüsiliselt tollitöötaja kauba olemasolu ei kontrollinud, sest see oli võimatu. Kauba dokumendid tulid piirile elektrooniliselt. Soome kaudu läks kaupa ka Venemaale, see ei olnud keelatud. Templijäljend Tollipiirist välja lubatud tähendas, et kaup on riigist välja läinud. Tunnistaja O Š on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et kohtualustest tunneb Kaupo Survat. Üks tunnistaja tuttav rääkis temale, et talle pakuti avada firmat, tema ei tahtvat, aga selle eest makstakse raha. Tuttav pakkus, et kui tunnistaja tahab, siis helistagu.

Tunnistaja ostiski firma Kaupo Survalt. Firma ost vormistati Tallinnas notari juures. Firma nimi oli E . Arved avati Hansapangas ja Ühispangas. Firma käis käest kätte. Tunnistajale ei räägitud firma majandustegevusest midagi. Samuti ei antud talle firma pitsatit. Allkirjaõigus OÜ E nimelt vormistatud dokumentidel oli ainult tunnistajal. Hiljem kuulis uurija käest, et tema allkirja tehti järgi. Tunnistaja ei andnud kellelegi volitust firma juhtimiseks. Uurija juures võeti temalt allkirjanäidiseid, misjärel talle öeldi, et need isikud, kes tegelesid firma tegemisega, võltsisid tema allkirja.

Firma avamise eest sai tunnistaja 1500 krooni. Pangas anti ka magnetkaart, mis jäi KSkätte. Alles siis, kui oli vaja firma sulgeda või teise isiku nimele ümber vormistada, kohtus ta uuesti Kaupo Survaga. Järgmiseks selle firma omanikuks oli Ilmari-nimeline isik. Firma juhatuse liikmena ja omanikuna ei ole mind millekski volitatud. Tunnistaja kinnitas, et notari juurest tulles 20.11.1998.a. suundus ta Kaupo Survaga Hansapanka. Notariaalse ostu-müügilepingu andis ta Kaupo Survale. Kontrollaktist ja ettekirjutustest ei teadnud tunnistaja midagi.

Rohkem firmasid tunnistaja nimele ei ole vormistatud. Tunnistaja PK on kohtus kinnitanud, et üks härrasmees, kelle nime ta ei mäleta, palus mitu aastat tagasi temal mingisugustele firma paberitele allkirja, mille andmise eest sai tunnistaja 200 krooni. See võis aset leida 1990-ndatel aastatel. Tunnistaja ütles, et ettevõtlusega ei ole ta kunagi tegelnud. Pärast seda kui tunnistajale esitati vaatamiseks OÜ Z dokumente (kd 1 lk 59-63) kinnitas tunnistaja, et see ei ole tema käekiri, küll aga võib neil olla tema allkiri. OÜ-st Z kuulis ta kohtus esimest korda.

Tunnistaja ütles, et tema allkiri on selline, mida saab igaüks järgi teha. Kinnitas, et tühjadele tšekkidele kirjutas alla kogu raamatu ulatuses ja mõlemale poolele. Esimesel korral kirjutas ta kõikidele tühjadele tšekkidele alla, mille eest sai JS 200 krooni. Arveid selle firma nimelt ei ole ta allkirjastanud. Tunnistaja ütles, et tema võttis Hansapanga kontoris, mis asus Koplis, firma pangakaardi välja küll, aga andis selle Jaagule. Kõige eest kokku sai ta 200 krooni, mis oli tema jaoks suur raha. JS tegi tunnistaja passist koopia ise.

Pangakonto avamise järel andis tunnistaja kõik dokumendid Jaak Sepa kätte. Firma pitsatit tunnistaja enda kätte ei saanud. Firma omanikuna ja juhatuse liikmena ta ei tegutsenud, raamatupidamist ei avanud ja arveldust ei pidanud. Maksuamet otseselt võlgade pärast mind taga otsinud ei ole, kuid Maksuameti esindaja tuli tunnistaja juurde koju. Firmast ta ei ole dividende saanud. Tunnistaja ütles, et ta ei ole kellegi nimel mitte kellelegi midagi maha müünud. Ka ei ole ta andnud volikirja OÜ Z nimel tegutsemiseks.

Tsiviilhageja esindaja RP ütles, et tsiviilhagi summa on 2 549 374 krooni. Tutvudes kriminaalasja materjalidega kujunes tunnistajal selline arvamus, et arvutimälude eksporti ei olegi toimunud. Tsiviilkostja peaks olema Indrek Reimann. KSvastu tsiviilhageja esindajal nõuet ei ole. Maksuamet on teinud ettekirjutuse, mille kohaselt on pankrotimenetluses esitatud võlanõue

4 258 957 krooni, millise nõude üks osa oli tagastamata käibemaks summas 1 820 511,60 krooni, mille moodustas kahju tekitamine tehingutega. Põhjendamatu varalise kohustuse tekitamine firmale oli kahjunõude sisuks.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Indrek Reimann kinnitas kohtus, et ta jääb kõigi tema poolt kriminaalasjas antud ütluste juurde ja lubab kohtul neid kasutada. KSkinnitas kohtus, et ta jääb kõigi tema poolt kriminaalasjas antud ütluste juurde ja lubab kohtul neid kasutada.

22.02.2005 kohtuistungil tunnistaja AKA kinnitas, et oli alates 20. detsembrist 1998 AS PCT juhataja. Reaalset tegevust alustas tunnistaja 13.01.1999.a. Firma tegeles arvutite, arvutiosade hulgija jaemüügiga. Usutavasti asutati firma AK`i poolt. Tunnistaja kuulus firma juhatusse. Juhatuses oli tunnistaja üksinda. Juhatusele allus nõukogu. Tunnistajal oli õigus alla kirjutada lepingutele. LA tõenäoliselt võis samuti lepingutele alla kirjutada. Indrek Reimannil oli allkirjaõigus tollisuhtlemislepingutele, kõikidele dokumentidele, mis puudutasid igapäevaseid ekspordi-impordialast tegevust. Olid ostu-müügilepingud, millele kirjutas alla keegi teine. Kuidas toimus see enne tunnistaja firmasse tulekut, ta ei teadnud. Indrek Reimann oli firmas samaaegselt ostujuht, müügijuht kui ka impordijuht. See kõik oli võimalik firma kasumi nimel. Sageli puudus kauba ostmisel konkreetne leping, kui tegemist ei olnud raamlepinguga. 1998. aastal tunnistaja juhatuses ei olnud. Firma ostis põhiliselt välismaalt. Igapäevases kõnepruugis nimetati Indrek Reimanni ostujuhiks. Tal oli õigus alla kirjutada igapäevastele dokumentidele, sh tollidokumentidele. Tunnistaja ei osanud öelda, kes koostas ostujuhi ametijuhendi, kuid teadis, et ostuja müügijuhi ametijuhend käsitleb ühte ja sama ametijuhendit, millist ametit pidas Indrek Reimann. Teadmata, kas Indrek Reimannil oli kirjalik või suuline volitus, arvas tunnistaja, et tehinguid, mis puudutavad välispartneritega partnerluslepinguid või mis iganes tehinguid, mille rahaline väärtus ulatub miljonitesse kroonidesse, ei saanud AS-is PCT toimuda ilma põhiomaniku AK`i teadmata ja korralduseta. Maksu-ja Tolliameti arvamuse ümberlükkamiseks püüdis AS PCT leida infot ja tõendeid, põhiliselt Venemaalt. Indrek Reimanni ülesanne oli tollideklaratsioonide vormistamine. Tal ei saanud olla mingeid erikorraldusi, kuna ta tegeles tolliga, siis ta tegeles nii ostu kui ka müügiga, kuid müügi eest ta ei vastutanud. Maksu-ja Tolliametiga suhtlemise eest vastutas firmas pearaamatupidaja MV. Juhatuse esindaja või juhataja vastutas siis kui ei olnud igapäevane tegevus Maksu-ja Tolliametiga. Igapäevaseid deklaratsioone Maksuametile esitas pearaamatupidaja.

Tunnistaja IS kinnitas, et ta olnud firma E juhatuse esimees, kuid saanud selle eest 500 krooni. Firma sai ta oma tuttavalt O Š . Vormistamine toimus notari juures. Firma E majandustegevusest tunnistaja midagi ei teadnud.

Tunnistaja O Š ütles, et tema, ISja KSkäisid kolmekesi Tallinnas, Vabaduse väljaku lähedal notari juures. Teda võttis KSkaasa selleks, et tunnistaja müüks firma IS, mida tunnistaja ka tegi. Kas IS sai selle tehingu eest midagi, O Š ei teadnud.

Tunnistaja JT kinnitas, et töötas OÜ-s A LC firmade müügi büroos. Firma A LC tegeles valmisfirmade müügiga. Tunnistaja JS kinnitas, et firma Z nimi ei ütle temale midagi ning ta ei ole ostnud ja pole müünud firmat. Tunnistaja MR ütles kohtus, et ta töötas AS-is PCT 1996-1998 müügijuhina. Kd 2 lk 137-138 kviitungitel sularaha vastuvõtmise kohta AS-ile PCT firmalt I on tunnistaja allkiri, kuigi ta ei olnud selles täiesti kindel. Ta kinnitas, et ei ole kuulnud firmast I ei ole ta kuulnud, sest see oli ekspordiga tegelev ettevõte. Tunnistaja ütles, et ta ei tea kolme miljoni krooni summa saabumisest AS-i PCT septembris 1998. Ta oli kindel, et kolme miljoni krooni puhul allkirjastas tšekid hiljem, kuid pidas samas võimalikuks, et tema allkirjad kolme miljoni krooni maksmist kajastavatel tšekkidel on võltsitud. Puudujääke ei ole aastatel 1998-1999 raamatupidamise andmetel avastatud.

Kohus uuris kriminaaltoimikusse kogutud tõendeid ning avaldas järgmised toimikumaterjalid:

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

1. köide: lk 1-72: kriminaalasja algatamise ja menetlusse võtmise määrus, 15.09.99.a.; saatekiri, 13.09.99.a.; maksuameti avaldus kriminaalasja algatamiseks, 30.08.99.a.;päring AS-ile PCT , 15.11.99.a. ja vastus; õiend kriminaalasjast nr.99221000148, 06.01.04.a.; PCT AS pearaamat; Ostujuhi ametijuhend (Indrek Reimann); Impordijuhi ametijuhend (Indrek Reimann); Indrek Reimanni töölepingud nr.24-U ja nr.24-2; Arho Anttila seletuskiri, 08.09.99.a.; ZOÜ arved (lk 39-47, üheksa arvet, millel on OÜ Z juhatuse liikme P. K allkiri); Hansapanga vastuskiri, 22.10.99.a., lisad, dokumendid konto avamiseks ja OÜ Zkonto väljatrükk; Hansapanga vastus, 10.01.00.a. ja tšekkide koopiad (lk 59-63, mille alusel on PKsaanud Hanapangast ajavahemikul 16.09.1998 kuni 29.09.1998 kokku 3 555 000 krooni sularahas; päring Äriregistrisse (lk 64-65), millest nähtub, et OÜ Zjuhatuse liikmed on olnud PKja JT, ettevõte on tegutsenud 16.12.1997 kuni 03.10.2000, sundlõpetatud; Tallinna Maksuameti vastus (lk 66), 13.02.01.a., lisa OÜ Zkontrollakt (lk 67-72), 11.12.00.a. nr. 32-13/115, millega tuvastati riigieelarvesse vähem tasutud käibemaksu summas 1 919 054 krooni perioodil 1998 kuni juuni 2000, lk 77-128 fotode äratundmise protokoll 28.03.00.a. ja fotode tabelid, kus PKon ära tundnud Jaak Sepa; AS PCT raamatupidamise siseeeskirjad; OÜ F arved AS-ile PCT; Hansapanga tõend, 01.10.99.a., lisad OÜ F konto avamise dokumendid ja pangakonto väljatrükk (lk 85-128). lk 129-130 tunnistaja JD ülekuulamisprotokoll 25.10.99.a. lk 133-136 tunnistaja JD ülekuulamisprotokoll 17.01.00.a. ja 15.02.00.a. lk 137-139 fotode järgi äratundmisprotokoll 15.02.00.a. ja fototabel. lk 144-145 tunnistaja KSülekuulamisprotokoll 17.03.00.a. lk 146-147 vastastamise protokoll 17.03.00.a. lk 150-160 päring AS-ile PP, 14.02.00.a. ja vastus; päring Äriregistrisse, 17.12.03.a. millest nähtub, et OÜ F eksisteeris 21.05.1998 kuni 26.10.2000, sundlõpetatud; Maksuameti vastus, 20.12.00.a. ja OÜ F kontrollakt, 27.10.02.a, millega tuvastati perioodil 1998 kuni aprill 2000 riigieelarvesse vähem tasutud käibemaksu summas 1 348 600 krooni.

2. köide: lk 1-29 OÜ E arved AS-le PCT nr.37-39, 3.12.-05.12.98.a, nr.42-45, 08.12.-12.12.98.a., nr. 1012, 03.01.99, nr. 1014, 04.01.99, nr. 1016, 04.01.99, nr. 1020, 05.01.99, nr. 1021, 10.01.99, nr. 1024, 15.01.99.a.; OÜ E dokumendid pangakonto avamiseks, millest nähtub, et juhatuse liige oli Õie Suurmaa, kes on osaühingut volitanud esindama OŠi; OÜ E Hansapanga konto väljatrükk; osa ostumüügi leping, 20.11.98.a.; volikiri Õie Suurmaale, 20.11.98.a (Õie Suurmaa müüs osaühingu OŠile); OÜ E osaniku otsus, 20.11.98.a Õie Suurmaa tagasikutsumise kohta juhatuse liikmest; osa ostumüügi leping, 11.03.99.a. (mil OŠ müüs osaühingu edasi IS); lk 32-33 tunnistaja OŠi ülekuulamisprotokoll; lk 34-38 fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 13.01.11.a. ja fototabelid, kus OŠ on ära tundnud fotol nr 6 oleva mehe, keda ta teadis kui Indrekut; lk 39-44 tunnistaja OŠ ülekuulamisprotokoll 18.02.00.a.; vastastamise protokoll 22.02.00.a. ja 23.12.03.a; lk 47-65 võrdlusmaterjali võtmise määrus, 01.02.00.a. ja protokoll 01.02.00.a.; võrdlusmaterjali võtmise määrus, 31.01.00.a. ja protokoll 01.02.00.a; võrdlusmaterjali võtmise määrus, 01.02.00.a. ja protokoll 01.02.00.a.; ekspertiisi määramise määrus, 01.02.00.a.; nõue Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusele, 03.02.00.a. ja vastus ekspertiisiakt, 09.02.00.a.;Äriregistri päring, mille kohaselt OÜ E eksisteeris 21.10.1998 kuni 08.11.2000, sundlõpetatud; Maksuameti kiri, 22.12.00.a. ja kontrollakt, 27.10.00.a, millest nähtub, et perioodil 1998 kuni aprill 2000 tasus äriettevõte riigieelarvesse vähem 1 318 339 krooni käibemaksu; lk 66-68 tunnistaja KSülekuulamisprotokoll 11.01.00.a. ja 01.02.00.a. lk 69-129 Hansapanga tõend Maksuametile, 19.08.99.a., lisad; WI Hansapanga konto väljatrükk; Interpol vastus, nr. 2-4.5-10/4473, 26.06.00.a.; päring Hansapanka, 13.12.99.a. ja vastus, 29.12.99.a.; võrdlusmaterjali võtmise määrus ja pr. 21.01.00.a., 31.12.00.a. ja 01.02.00.a.; nõue Tallinna Küberneetika Instituuti, 07.02.00.a.; ekspertiisimäärus, 07.02.00.a.;

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

foneetikaekspertiisiakt, 07.02.00.a, kus ekspert on pidanud väga tõenäoliseks, et telefonipanga ülekanded WIarveldusarvelt AS PCT arveldusarvele on teostanud Kaupo Surva; lk 133-205: partnerluse leping inglise keeles, PCT EX nr. 980013 ja lepingu tõlge (lk 133-136); PCT kassa sissetuleku kviitungid (kassapidajana vastu võtnud M. R ), kus I Ltd on maksnud sularaha vastavalt le AS-le PCT , kokku summas 3 036 635,70 krooni; Tolliameti kiri Maksuametile, 16.07.99.a.; kaubadeklaratsioonid (33 tk) ja arved (33 tk), kõik koopiatena.

3. köide: lk 1-81 kaupade eksport, tabel, mis näitab kaupade eksporti AS-st PCT Venemaale perioodil 12.10.1998 kuni 27.12.1998; päring Tolliameti järelkontrolli osakonda, 21.12.99 ja vastus, 23.12.99.a.; Soome Tollivalitsuse kiri, 11.03.99.a. ja tõlge eesti keelde; Riigi Tolliameti kiri ja tõlge, 06.07.99.a.; Tollikontrolli materjalid; päring TNT AS-ile, 21.10.99.a. ja vastus; päring Piirivalveametile, 21.10.99.a. ja vastus; Interpoli vastus, 25.01.00.a.; AS PCT käibedeklaratsioonid ja käibemaksu aruanded (lk 30-46, deklaratsioonide koostaja on olnud pearaamatupidaja MV);

Maksuameti kontrollakt, 22.08.00.a, millega tuvastati, et AS XXL.EE (kuni 10.11.1999 AS PCT) on jaanuarist 1998 kuni detsembrini 1999 riigieelarvesse tasunud käibemaksu vähem 2 409 358 krooni; Maksuameti ettekirjutus AS-le XXL.EE, 27.10.00.a.; Maksuameti nõudeavaldus AS XXL.EE pankrotimenetluses; Tallinna Halduskohtu 07.03.2002.a. kohtuotsus. Sellest on näha, et Tallinna Halduskohus vaatas 20.02.2002 istungil läbi AS XXL.EE (registrikood 10040414), ajavahemikul 14.06.1996 kuni 10.11.1999 ärinimega AS PCT, lühendatult AS PCT) kaebuse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 27.10.2000 ettekirjutuse nr 10-13/1799 tühistamise nõudes.

Vaidlustatud ettekirjutuse nr 10-13/1799 (27.10.1999) kohaselt kohustati kaebajat tasuma käibemaksu summas 2 409 358 krooni, millele lisandusid intressid, kuna kaebaja oli rikkunud käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) § 10 p 1, 2, 4, mille järgi registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu KMS §-s 13 nimetatud määra järgi, arvutama §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa ning tasuma käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks.

Ettekirjutuse kohaselt ei saa kaupade müüki summas 13 385 322 krooni, mida kaebaja deklareeris maksustamisperioodidel jaanuarist novembrini 1998 käibedeklaratsioonides 0% määraga maksustatava käibena (ekspordina), käsitleda ekspordina KMS mõistes. Seda seisukohta põhistas Maksuamet asjaoluga, et müüdud kaubad ei ole Tolliameti andmete kohaselt deklareeritud impordina sihtriigis ega ületanud Eesti piiri. Kuna nimetatud kaupade müük ei olnud kaebaja raamatupidamise arvestuses annulleeritud ning kaupu ei tagastatud, järeldas Maksuamet, et kaubad müüdi Eestis ja toimunud oli 18% maksumääraga maksustatav käive.

Tallinna Halduskohtu 07.03.2002 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsusest tulenevalt KMS §28 lg 5 kohaselt kauba või teenuse eksport tõendatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras. Kauba ja teenuse ekspordi tõendamise kord on kehtestatud rahandusministri 24.09.1996 määrusega nr 73. Ekspordi tõendamise korra p 6 nähtub, et kauba eksport tõendatakse üldjuhul kauba müüja poolt väljastatud arvega ja ekspordi kaubadeklaratsiooniga, millel on piiritolliasutuse märge kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt. Ekspordi tõendamise korra p 25 sätestab, et Maksuameti või Tolliameti vaidluses maksukohustuslasega kauba ekspordi toimumise üle loetakse kauba ekspordi toimumise tõendiks kauba sisseveo registreerimist tõendav dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kuhu kaup maksukohustuslase andmetel Eestist vahetult saadeti.

Nimetatud dokumendi hankimiseks pöördub välisriigi tolliasutuse poole Tolliamet. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja (1998.a. nimega AS PCT, lühendatult AS PCT) deklareeris 1998.a. 33 korral 0% määraga maksustatavat käivet (eksporti). Deklareeritavaks kaubaks olid arvutidetailid (mälud, keskmäluseadmed, arvuti osad ja lisaseadmed). Kauba ostjana oli kaubadeklaratsioonides märgitud XXX asuv firma I Ltd Deklaratsioonidest nähtub, et väidetavalt Venemaale eksporditud kaup oli käsipagasis ja kaup lähetati laevadega “Georg Ots” ja “Fantaasia”.

Tallinna Halduskohtu 07.03.2002 otsuse kohaselt viitega Helsinki Tolliameti 06.07.1999 kirjale Tallinnas laevadega “Georg Ots” ja “Fantaasia”

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

lähetatud ja ekspordiks deklareeritud käsipagasi Soome jõudmise kohta ei ole leitud ühtegi tõendit, samuti ei leidu ühtegi märget selle kohta, et kaubad oleksid Soomest transiidina edasi saadetud. Kohus on osundanud Vene Föderatsiooni Loode Tollivalitsuse 15.02.1999 kirjale, millest nähtub, et firma I Ltd ei ole Murmanski tollis välismajandustegevuse subjektina registreeritud. Loode Tollivalitsuse täiendavas 18.03.1999 kirjas märgitakse, et firma I registreerimise kohta puuduvad nii Riikliku Maksuameti Murmanski oblasti osakonnal kui ka Murmanski linna Administratsioonil andmed. Samuti puuduvad tollivalitsusel andmed XXXpaiknevate organisatsioonide kohta, mille juhiks või asutajaks on V.P.K . Kohtuotsuses on kirjas, et eksporti peab tõendama kaebaja. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kummutaks Maksuameti väite, et 1998.a. jaanuarist kuni novembrini ei toimunud eksporti Venemaale. MKS §22 lg 4 kohaselt maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. KMS §10 kohaselt on registreeritud maksukohustuslane kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu KMS §-s 13 nimetatud määra järgi, s.o. 18%, arvutama §-s

18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa ning tasuma käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. KMS §12 lg 1 kohaselt on maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, v.a. käibemaks. KMS §13 lg 1 sätestab, et käibemaksu määr on 18 % KMS §12 sätestatud maksustatavast väärtusest, v.a. juhtudel, mis on sätestatud KMS §13 lg 2, 3 ja 31. KMS §12 lg 2 sätestab kaupade ja teenuste ekspordi korral käibemaksu määraks 0%. See tähendab, et sisuliselt kaupade ja teenuste müügihinnale käibemaksu ei lisandu, vaid lubatakse rakendada käibemaksumäära 0%. Kaebaja rakendas käibemaksumäära 0%, deklareerides käibedeklaratsioonides 0% määraga maksustatava käibe real vastavatel maksustamisperioodidel kokku 13 385 322 krooni. Antud real deklareeritav summa ei sisalda käibemaksu, vaid kajastab maksustatava käibe maksustatavat väärtust. Kaupade müümisel Eesti territooriumil lisandub kaupade müügihinnale käibemaks määras 18%, mida kaebaja pole rakendanud, mistõttu rikuti KMS sätestatud käibemaksu arvutamise korda, realiseerides lõpptarbijatele kaupa, mis ei ole läinud ekspordiks käibemaksumääraga 0%. Asjaolu, et kaup müüdi Eesti territooriumil, ilmnevat ka kaebusest endast, kuna kaebaja ise märkis kaebuses, et “Käibemaks sisaldus müüdud kaupade hinnas…”;

Tallinna Linnakohtu 02.05.2002.a. kohtuotsus AS XXL.EE (registrikood XXX s.o. AS PCT eelkäija) pankroti väljakuulutamiseks, 22.04.02.a.; Äriregistri päring, 17.12.03.a.; päring Tallinna Tolliinspektuuri, 30.12.03.a.; päring Piirivalveametile, 18.12.03 ja Põhja Piirivalvepiirkonna vastus 22.12.2003, millest selgub, et reisijate käsipagasi vastavuse kontrollimist tollideklaratsioonis toodule piirivalve ei teosta; käsipagasit kontrollitakse piirivalve poolt isiku kinnipidamisel ning vastava korralduse olemasolul; lk 105 tunnistaja AGülekuulamisprotokoll 05.01.04.a. lk 109-110 tunnistaja KMülekuulamisprotokoll 22.12.99.a. lk 121-124 tunnistaja KS ülekuulamisprotokoll 19.10.99.a., 05.11.99.a. lk 130-133 süüdistatavana vastutusele võtmise määrus, 27.12.99.a.(Indrek Reimann) lk 138 Indrek Reimanni iseloomustus, 20.12.1999.a. lk 140-141 KS kahtlustatavaks tunnistamise määrus, 23.02.00.a. kriminaalasjas nr. 99231000327; lk 143 tõkendina vahi alla võtmise määrus, 23.02.00.a; lk 153-154 ekspertiisiakti tutvustamise protokoll 01.03.00.a; lk 155-157 eeluurimise lõpuleviiduks tunnistamise ja süüdistatava KS kriminaaltoimiku nr 99231000327 (kus Kaupo Survat süüdistati selles, et ta proovis OÜ K poolt mittetoimunud ekspordi eest käibemaksu välja petta materjalidega tutvustamise protokoll, 03.03.00.a. (lk 155); taotluse rahuldamata jätmise määrus, 03.03.00.a. (lk 156); KS iseloomustus (lk 157); lk 159 tunnistaja MS ülekuulamise protokoll.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

4. köide: lk 34-44 (26.01.2000 kohtuistungi protokoll); lk 84-93 (03.03.2000 kohtuistungi protokoll); lk 95-98 (maksukonsultant JK poolt 05.03.2000 koostatud arvamus kriminaalasja nr 99221000148 süüdistuskokkuvõttes esitatud järelduste kohta); lk 99-119 (AS PCT põhikiri ja nõukogu koosoleku protokollid); lk 121-126 (06.03.2000 kohtuistungi protokoll); lk 135-138 (Tallinna Linnakohtu registriosakonna 21.03.2000 teatis, millest nähtub, et OÜ Zjuhatuse liige alates 16.12.1997 oli JT ning alates 23.04.1998 PK; OÜ F juhatuse liige alates 21.05.1998 oli E N ning alates 21.08.1998 JD; OÜ E juhatuse liige alates 21.10.1998 oli Õ S alates 10.12.1998 OŠ ja alates 07.04.1999 I S ); lk 154-155 (Peterburi Registripalati teatis, selle tõlge); lk 158-164 (03.04.2000 kohtuistungi protokoll); lk 166 (04.04.2000 kohtuistungi protokoll); lk 167-170 (Tallinna Linnakohtu 04.04.2000 määrus kriminaalasja saatmise kohta täiendavale kohtueelsele uurimisele); lk 173-176 (kohtualuse Indrek Reimanni kaitsja erikaebus); lk 187-189 (Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2000 määrus, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 04.04.2000 määrus).

5. köide: lk 1-23 protokoll tsiviilhagi esitamise õiguse selgitamise kohta, 21.12.99.a.; Maksuameti tsiviilhagejaks tunnistamise avaldus kriminaalasjas nr. 99221000148, 22.12.99.a. ja volikiri; tsiviilhagejaks tunnistamise määrus, 23.12.99.a.; tsiviilkostjaks tunnistamise määrus, 23.12.99.a.; kriminaalasjas nr. 99221000148 kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus 28.12.1999 seoses kolme Vene Föderatsiooni tolli impordideklaratsiooni (nr 04900/10128/000471, nr 04900/25128/000536 ja nr 04900/25128/000537) esitamisega. Uurija on asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi seaduste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas impordideklaratsioon on Vene Föderatsiooni seaduste kohaselt ametlik dokument; kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus 30.12.1999 (lk 8) nende Tallinna Tolliinsektuuri tolliinspektorite suhtes, kes lõid AS PCT poolt arvutimälude ekspordideklaratsioonidele templijäljendi „Tollist välja lubatud“. Inspektoriteks olid määruse kohaselt RL, KM, LK, RK; analoogiline kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus 29.02.2000 (lk 66) nende Tallinna Tolliinsektuuri tolliinspektorite suhtes, kes lõid AS PCT

poolt arvutimälude ekspordideklaratsioonidele templijäljendi „Tollist välja lubatud“. Inspektoriteks olid määruse kohaselt RL, LK, RK, V L ja S S ; Nii 30.12.1999 kui 29.02.2000 määruse sisu on identne. Nimelt ei ole ülekuulamistel selgunud, et nimetatud tolliinspektorid pidanuks kontrollima seda, kas deklareeritud kaup koos kauba deklareerijaga ka reaalselt laevale läheb. Samuti on määruses kirjas, et käsipagasiga oli võimalik linna tagasi pöörduda ilma laeva peale minemata; süüdistuskokkuvõte kriminaalasjas nr. 99221000148, 13.01.2000.a. (lk 12-24); Tallinna Prokuratuuri kaaskiri 29.05.2000 Keskkriminaalpolitseile kriminaalasja nr 99221000148 täiendavaks eeluurimiseks saatmise kohta (lk 25); 27.12.1999 koostatud kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus OÜ Z , OÜ F , OÜ E ja WIkohta raamatupidamise ebarahuldava korraldamise, käibedeklaratsioonide mitteesitamise ja käibemaksu mittemaksmisega seoses (lk 27); süüdistuskokkuvõte kriminaalasjas nr 99231000327 SH ja KSsüüdistusasjas (lk 67-78) ja selle kriminaalasja prokuröri poolt täiendavale eeluurimisele saatmise määrus (lk 79-83); lk 87-89 kriminaalasja nr. 00221000001 materjalide eraldamise määrus, 17.01.00.a.; kriminaalasja nr. 00221000001 algatamise määrus, 18.01.00.a.; süüdistatava JD täiendava ülekuulamise protokoll 17.03.2000.a;

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

lk 90-95 Tallinna Psühhiaatriahaigla akt nr. 136, 29.03.00.a.; JD süüdistatavana vastutusele võtmise määrus, 18.02.00.a., tõkendi kohaldamise määrus ja allkiri, 18.02.00.a.; süüdistatava JD ülekuulamise protokoll 18.02.00.a; lk 108 kriminaalasjade nr 00221000006 ja nr 99231000327 ühendamise määrus (13.05.2000); lk 109 kriminaalasjade nr 00221000006 ja nr 99221000148 ühendamise määrus (15.05.2000); lk 152 kriminaalasjade nr 00221000001 ja nr 99221000148 ühendamise määrus (02.09.2003); lk 157 KSsuhtes 14.02.2000.a. keeldumise määrus, kuid määrusest ei selgu, millise kuriteo kohta see otsustus on tehtud; lk 159 KSsuhtes 14.02.2000.a. keeldumise määruse tühistamise määrus; lk 160 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus KSosas kaasaaitamises S H käibemaksukelmuse katsele; lk 161-182 JD osas 08.01.2004.a. kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus; JSosas 08.01.2004.a. kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus; PK suhtes kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrus; Maksuameti 23.12.1999.a. tsiviilhagejaks tunnistamise määruse tühistamise määrus, kus uurija on kirjutanud, et tsiviilhagejaks kriminaalasjas saab olla ainult AS XXL.EE; protokoll AS XXL. EE(pankrotis) pankrotihaldurile tsiviilhagi esitamise õiguse selgitamiseks; AS XXL.EE (pankrotis) tsiviilhagi, tsiviilhagejaks tunnistamise määrus; Indrek Reimannile 08.01.2004.a. süüdistus KrK § 141¹ lg 3 p 1 järgi; Indrek Reimanni tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta; lk 184 Indrek Reimanni karistatuse õiend; lk 185-189 KS süüdistus 08.01.2004.a.; lk 192-196 KS karistatuse õiend; KS iseloomustus; lk 208-241 süüdistuskokkuvõte 16.01.2004.a.

6. köide: Lk 41 11.05.2004.a kohtuistungi protokoll; Lk 66-73 10.09.2004.a kohtuistungi protokoll; Lk 78-83 13.09.2004.a kohtuistungi protokoll; Lk 157-158 registriandmete väljatrükk AS XXL.EE kohta; Lk 162-167 16.02.2005. a kohtuistungi protokoll; Lk 178-181 22.02.2005. a kohtuistungi protokoll; Lk 197-199 15.03.2005. a kohtuistungi protokoll; Lk 209-221 süüdistuse muutmine (21.04.2005. a); Lk 222 21.04.2005. a kohtuistungi protokoll; Lk 238 Indrek Selg nimemuutmistunnistus; Lk 239-240 01.09.2005. a kohtuistungi protokoll; Lk 253-254 Maksuja Tolliameti käskkiri 01.07.2005 nr 270-p; Lk 255 Tallinna Linnakohtu 02.05.2002.a kohtuotsuse koopia. Kohtuotsusega kuulutati välja AS. XXL.EE pankrot ja pankrotihalduriks tunnistati RP; Lk 257 Tallinna Linnakohtu 25.03.2002. a kohtumääruse koopia. Määrusega algatati AS XXL.EE pankrotimenetlus; Lk 258 Tallinna Linnakohtu 21.06.2002. a kohtumääruse koopia. Määrusega kinnitati AS XXL.EE võlausaldajate 30.05.2002. a üldkoosoleku otsus, millega otsustati lõpetada AS XXL.EE ja alustada likvideerimismenetlust; Lk 259- 264 Tallinna Linnakohtu 18.06.2003 kohtumääruse koopia. Määrusega on kinnitatud pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti nõue on tunnustatud summas 2 310 452 krooni; Lk 261-264 Tallinna Linnakohtu 17.02.2004 kohtumääruse koopia. Määrusega lõpetati AS XXL.EE pankrotimenetlus. Lõpparuanne kinnitati. Lõpparuande kohaselt oli pankrotimenetluses jäänud väljamaksmata kaitstud nõudena muu hulgas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti nõue summas 4 258 957 krooni, mis oli III rahuldamisjärgus olev nõue) ja 2 310 452 krooni, mis

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

oli V rahuldamisjärgus olev nõue, p 4.8 kohaselt kriminaalasjas nr 99221000148 oli esitatud tsiviilhagi summas 2 549 374 krooni; Lk 265-267 05.10.2005. a kohtukohtuistungi protokoll; Lk 275 22.11.2005. a kohtuistungi protokoll; Lk 288 akt nr 6/2 13.02.2006. a (arvutimälu fotokoopia); Lk 289 asitõend (mälupulk); Lk 290-294 13.02.2006 kohtuistungi protokoll; Lk 296-297 14. 03.2006 kohtuistungi protokoll, Lk 302 volikiri

Riikliku süüdistaja seisukohad

Prokurör leidis, et kohtuliku uurimise tulemusena on tuvastatud Indrek Reimanni süü temale esitatud süüdistuses täielikult järgmiselt: Lepingu vormistamine, saamine ning esitamine, le maksmine ning enammakstud käibemaksu taotlemise organiseerimine Indrek Reimanni poolt seisnes selles, et 20.08.1998.a Tallinnas, Järvevana tee 9, AS PCT ruumides, eesmärgiga luua alus ekspordi koostamiseks, koostas ta ostumüügi lepingu AS PCT ja Vene Föderatsioonis aadressil XXX tegelikult mitteeksisteeriva ettevõtte I Ltd vahel ja lepingut allkirjastades märkis Indrek Reimann, olemata ise AS PCT juhatuse liige, lepingu kehtivuse kinnitamiseks AS PCT poolt allakirjutanud isikuks AS PCT juhatuse esimehe AK, kinnitas lepingu AS PCT pitsatiga ja allkirjastas lepingu AS PCT poolt ise. Ajavahemikul 18.09.1998.a kuni 15.01.1999.a esitas Indrek Reimann raamatupidamisele 6 arvet OÜ Z poolt kogusummas 3 547 752,6 krooni, 13 arvet OÜ E poolt kogusummas 5 819 414 krooni ja 20 arvet OÜ F poolt 8 189 546. Summa kokku on 17 556 712.6 krooni. Vastavalt esitatud le maksis AS PCT OÜ-le Z , OÜ-le E ja OÜ-le F raha ning esitas oma invoice arved I Ltd-le. Vahe oli väljamakstud ja I Ltd eest ning väidetavalt OÜ-lt Z sularahas ning WIarvelduskontolt ülekannetega saadud rahasummade vahel:

• OÜ Z : 511 117 krooni;

• OÜ F : 1 179 864 krooni;

• OÜ E : 858 393 krooni; kokku : 2 549 374 krooni. Indrek Reimanni poolt esitatud ning teiste dokumentide alusel arvestas raamatupidaja MV, uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsioonides käibemaksu, kuhu arvestas OÜ-le Z , OÜ-le E ja OÜ-le F (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest) koos käibemaksuga makstud summad. AS PCT poolt esitatud deklaratsioonide alusel maksti Maksuameti poolt enammakstud käibemaksu eest tagasi kokku 2 038 257 krooni. Kriminaalasjas on tõendatud, et dokumentide järgi PCT poolt teostatud eksport oli fiktiivne ja seda järgnevatel põhjustel:

• Kaup osteti varifirmade käest , kellel ei olnud juhatust, kaupa, kontorit ega tegelikku käivet;

• Kaup müüdi maha samasugusele varifirmale, kes kunagi ei asunud Murmanskis;

• Raha ostetud ja müüdud arvuti varuosade ja arvutimälude ringles “karusellskeemis”;

• Raha saabumist ega väljumist ei ole fikseeritud Soomes. Need tunnused otseselt osutavad sellele, et tegemist ei ole kunagi olnud nn tavalise majandustegevusega. Asjaolude ja tõendite analüüsi tulemusena ei ole võimalik järeldada, et toimus arvutimälude reaalne ost-müük. Prokurör oli seisukohal, et füüsiliselt ei asunud kaup kunagi PCT laos, kuid isegi siis, kui see kaup oleks läbinud selle firma lao, ei tähendanuks, et toimus reaalne majandustegevus. Kaup, täpsemalt üks kott kaubaga (arvutimäludega), võis liikuda marsruudil Mihhaili-nimeline isik – AS PCT ladu - jälle Mihhaili-nimeline isik - toll -sadam samahästi,

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

kui liikus sellises ringskeemis raha. Selliselt toimus puudujäägi varjamine ning Maksuametilt enammakstud käibemakse väljapetmine. Tekitatud dokumentide kogum pidi obligatoorselt põhjustama ja põhjustaski enammakstud käibemaksu tagastamise Maksuametile esitatud deklaratsioonide alusel. Lisaks deklaratsioonidele olid koostatud invoice arved ning saatelehed, kus kauba saajaks oli märgitud I Ltd. Maksuametilt vara, st raha pettuse teel saamine ei ole hõlmatud firmast riisumise kosseisuga. Olemasolevate tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et AS PCT juhatus või raamatupidaja teadsid, et käive oli fiktiivne ning sellest tulenevalt fiktiivsed olid kõik dokumendid, mille alusel arvestati välja tagastamisele kuuluv käibemaks. Viimane välistab AS PCT juhatuse liikmete süüdistamise maksukuriteo toimepanemises. Asjaolusid nende kogumis hinnates leidis riiklik süüdistaja, et mõeldav on esitada ning kontrollida kaht peamist versiooni: Esimene versioon: Mihhaili-nimeline isik pakkus Indrek Reimannile tehingu, müüs kolme erineva firma poolt AS PST -le kauba ca 17 miljoni väärtusega ning kasutas Indrek Reimanni abi niiöelda “pimedana”. Sellisel juhul, tulenevalt Indrek Reimanni ametikohustustest ning ametijuhendist tegemist on tema käitumises esinenud raske ja süülise hoolimatusega, mis tooks kaasa süüdistuse ametialase lohakuse eest. Teine versioon ehk süüdistuse versioon: Indrek Reimann, olles ametiisik ja vastutades sisseostu, lao ja tollideklaratsioonide koostamise eest, sai võimaluse riisuda “suure tehingu “ teostamise ettekäändel firmast ligikaudu kaks ja pool miljonit krooni, mis oli vahe ostu ja müügi vahel. Need rahad võeti tuvastamata isikute poolt OÜ Z , OÜ E ja OÜ F lt välja ning nimelt see raha oligi “kuritegelik saak” Kuna tänu sellele tekkis firmas puudujääk, siis selle puudujäägi katmiseks esitas Indrek Reimann AS-le PST sisult samad dokumendid, milliste abil lavastas ta ärisuhete olemasolu firmaga I, mille tulemusena arvestati ja kajastati deklaratsioonides tagastamisele kuuluv käibemaks, mis ka tagastati Maksuameti poolt AS-le PST . Prokurör asus seisukohale, et eeltoodud faktid on tõendatud ja teadaolevate asjaolude pinnalt ei ole võimalik järeldada, et Indrek Reimann tegutses teadmatuses ning seega ilma tahtluseta. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist nii objektiivne kui subjektiivne kuriteokoosseis ja seda järgmistel põhjustel:

• AS PST tavaline töökord ei näinud üldse ette, et ostujuht tegeleb samuti müügiga. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud see siiski täielikult välistatud. Samas ei suudetud kriminaalasjas tõendada, et see oli tavaline praktika ning Indrek Reimann tegeles nii ostuga kui müügiga, st väljus oma ametijuhendiga pandud ülesannete ja volituste raamidest. Seega tegu oli tema erakorralise tegevusega, mis väljus tema tavapärase pädevuse piirest.

• Indrek Reimann ei olnud pädev kirjutama juhatuse liikme ja AS PST nimel lepingutele alla, kuid on seda siiski teinud. Vaidlust selle üle, et lepingule kirjutas nimelt Indrek Reimann, omamata vastavat pädevust, asjas ei ole.

• Imekombel Indrek Reimann on ainuke inimene, kes kinnitab täpselt, et nägi kõnealuseid arvutimälusid ja varuosi isiklikult. Kõik teised kaubaga kokkupuutunud isikud seda kaupa kas ei mäleta, või annavad üldist laadi kirjelduse: “töötasin laos, sain ja väljastasin kaupu”. Puuduvad vähimadki materiaalsed jäljed teadmatusse kadunud kaubast. Vaatamata sellele, et mängus oli kaks miljonit krooni, ei suutnud AS PST tõendada maksumenetluse käigus Maksuametile ega endale, et see kaup oli kunagi tema käsutusesvalduses ning et seda eksporditi Venemaale.

• Isegi kui võtta aluseks Indrek Reimanni enda versiooni, siis ei ole tema tegevus vaadeldav ja aktsepteeritav vahendustegevusena. Vahendaja ostab kaupa müüjalt ja müüb seda ostjale. Kuna Indrek Reimanni sõnade kohaselt tegelikuks müüjaks kui ostjaks oligi Mihhaili-nimeline isik, siis tegemist on näilise tehinguga. Maksukorralduse seaduse kohaselt küll maksustatakse kõiki tehinguid, kaasaarvatud teeseldud, näilikke jne tehinguid, kuid nende tehingutest tulenev maksusoodustus, antud juhul null % määraga käibemaksu algul arvestamine ja hiljem mahaarvestamine on iseenesestmõistetavalt

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

keelatud. Ostu-müügi alal professionaalselt tegutsev Indrek Reimann ei võinud prokuröri arvates saada sellest teisiti aru.

• Indrek Reimanni kinnitusel ei ole ta kontakteerunud kellegagi peale Mihhaili-nimelise isiku. Samuti ei võtnud ta selle isiku passi andmeid, ei teinud koopiat isikut tõendavast dokumendist. Tehingu teostamine ca 17 miljoni maksumusega ilma, et oleks Indrek Reimannile selge, kellega on tegemist, ei ole tõenäoline ning Indrek Reimanni ütlused selles osas ei saa prokuröri seisukohalt olla tõsiselt võetavad. Prokuröri arvates ei ole Indrek Reimann isiklikult näinudki ühtki müüjat Mihhaili-nimelise isiku poolt, kuigi isegi tema sõnade järgi ei esitanud see isik talle volitusi, et tegutseda nende firmade nimelt. Toimikus olemasoleva tõendi kohaselt ei viibinud need firmad ka oma juriidilisel aadressil Olümpia Keskuse hoones.

• Indrek Reimanni kinnitusel oli vahendaja vajalik seepärast, et müüjal ei olnud õigust müüja kaupu Venemaa turgudele. Samas ei tekkinud temal küsimust: kes on siis selline müüja ja miks nende all mõeldakse just OÜ Z , OÜ E ja OÜ F ? Indrek Reimann pidi teadma, et kui müüja ning nende ettevõtete juhatus ei ole üks ja sama Mihhaili-nimeline isik, siis tegemist on variettevõtetega, milliseid reeglina ei kasutada tavapärases ning ausas majandustegevuses. Lihtsalt niisama, eesmärgiga teenida teatud protsendi tehingu väärtusest, ei hakka ükski ärimees ajama asju kahtlaste varifirmadega, seades oma firma ülimalt riskantsesse situatsiooni nii maksustamise kui teiste firmade poolt võimalike pretensioonide mõttes. Eriti kahtlaseks muutub see “vahendusoperatsioon“, kui süveneda tunnistajate, PCT AS firma töötajate, ütlustesse, mille kohaselt peeti Venemaa suunda äritegevuseks riskantseks ja seepärast välditi võimalusel Venemaa firmadega suhtlemist.

• Samuti ei ole Indrek Reimann tema väitel kontrollinud, kas kaup läks füüsiliselt välismaale või mitte, saates kauba väärtusega kolm miljonit krooni temale sisuliselt tundmatu isikuga kaasa. Ei ole mõeldav, et tehing väärtusega umbes 17 miljonit krooni teostatakse niiviisi isiku poolt, kes ei ole sellel alal amatöör.

• Samuti on tõendatud asjaolu, et kaup ei saabunudki Soome poolele ning Soomest ka välja ei ole läinud. Miks lasti saatmise riigiks valiti just Soome, mitte Venemaa, on seletatav sellega, et Soome ja Eesti vahel ei eksisteerinud tol ajal piiri, kus oleks kauba olemasolu ning selle nomenklatuuri (saatedokumentidele vastavust) ilmtingimata täpipealt kontrollitud. Samas on üldiselt teada asjaolu, et idanaabriga piir on seni nn “lukus” ja kontroll piiril on märksa tõhusam kui Euroopa-siseselt.

• Tehingu iseloomust, st tähendab nn vahendamisest kuidagi ei tulene, et kaup pidi füüsiliselt saabuma lattu. Kui müüja ei saanud müüa kaupa maha Venemaale, kuid sai seda teha siseriiklikult, siis ei olnud majanduslikku mõtet selles, et kaupa toimetada reaalselt lattu ja sealt väljastada. Majandustegevuses valitseb reeglina olukord, mille kohaselt vahendaja võtab kauba üle alles siis, kui lõplik ostja ei peaks mingil põhjusel teadma, kelle poole see maha müüdi. Antud juhul nii müüjat kui ostjat esindas üks ja sama isik, seepärast kauba lattu toimetamine oli mõttetu ning prokuröri arvates tekkis mõte versioonina kauba lattu toimetamisest tunduvalt hiljem, ainult probleemide kerkimisel. Sellist väidet kinnitab ka raha vastuvõtmine tehingus OÜ-ga Z , millises raha kassasisssetuliku ordereid vormistati kuid hiljem, paludes kirjutada alla kassa sissetuleku orderitele inimest, kes ise tehingust osa ei võtnud.

• Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et raha ringles ringskeemis ehk nn karusellis. Kontode väljatrükkidest on näha, et kui AS PCT poolt kanti raha OÜ E ja OÜ F le, kandsid viimased need rahad otse offshore ettevõttele WILtd ning sealt uuesti AS AS PCT kontole. Sellest analüüsist on prokurör järeldanud, et on küllaldane alus süüdistada Indrek Reimanni ametialases lohakuses, kuid nende asjaolude kogumis, in corpore, korraga esinemine, viitab ilmselgelt Indrek Reimannil kuritegeliku tahtluse olemasolule. Rahaliste vahendite firmast väljaviimine tahtlikult, fiktiivse dokumentatsiooni alusel, ongi riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel KrK § 1411 mõistes.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Tõendite hindamisel lähtus prokurör mitte ainult tõendite loogilisest seotusest, vaid samuti kainest mõistusest ning oma kodanikuarusaamast ja inimese võimest eristada kuritegelikku käitumist eksimusest. KSsüüdistuse luges prokurör tõendatuks, sest KStegevuse kohta on tõendatu, et nn petuskeemis osalenud firmad, st OÜ E ja OÜ F , samuti WIon töötanud tema täieliku kontrolli all. See on tõendatud tunnistaja Šavõrini ütlustega, kohtus avaldatud JD ütlustega ning hääleekspertiisiga, mille kohaselt WIarve tegelikuks korraldajaks, kasutajaks ja käsutajaks oli Kaupo Surva.

Kaupa Surva seletused teda käsutanud ja ärakasutanud isikute kohta on paljasõnalised ning ei ole tõsiseltvõetavad. Tunnistaja Šavõrini ütlustest ning tunnistaja Dolgovski ütlustest selgub, et KStegutses ise, esitles ennast vale nime all ning seega oli ise variisikute käsutaja ning firmade kontode korraldaja. Kaupa Surva varem antud ütlused eeluurimisel ja kohtus tõenditeks, et offshore firma WItemale ei olnud kaugeltki võõras. On selge, et ilma tema kontrolli all olevate firmade poolt fiktiivsete esimeseta ja hiljem Ii eest WIpoolt maksmiseta ei oleks võimalik ka Indrek Reimanni poolt riisumine majanduslike operatsioonide kattevarjus AS-st PCT .

Samuti ei oleks võimalik taotleda käibemaksu tagastamist Maksuametilt, pettes siinkohal AS-st PCT raamatupidajat ning juhatust. Seega aineline kaasaaitamine Indrek Reimannile riisumise puhul, mille käigus peteti AS-st PCT ca kaks miljonit krooni ning osavõtt viisilises kelmuses, mille käigus peteti Maksuametilt AS PCT kasuks ca kaks miljonit ja pool miljonit krooni, on aset leidnud. Juhul kui Indrek Reimann oleks AS-s PCT juhatuse liige, siis oleks vaieldamatult tema tegevuses maksupettuse koosseis. Ent Indrek Reimann ei ole olnud juhatuse liige ning käesoleva kriminaalasja raames ei ole tõendatud, et kasvõi üks AS-s PCT juhatuse liige oli Indrek Reimanni kuritegelikust tegevusest teadlik või seda heaks kiitnud.

Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 sõnastuse järgi ettenähtud kuriteo subjektiks võis olla ainult deklaratsiooni esitamise kohustust omav isik ehk teisisõnu juhatuse liige. Juhul kui Indrek Reimann oleks kuriteo toimepanemise ajal olnud nn “outsider” ning esitanud AS-le PCT valedokumente rikastumise eesmärgil, mille tulemusena tekitati firmale põhjendamatult maksukohustust, siis oleks tegu kelmusega. (RK 15.09.2005.a. otsus nr 3-1-1- 75-05 Vassili Trofimovi ja Boriss Lillmanni süüdistusasjas). Ent Indrek Reimann ei olnud “outsider” ehk kõrvaline isik, vaid firma töötaja, kel oli ametiseisund ja ametikoht KrK § 160 mõistes.

Indrek Reimanni tegevus firmas on vaadeldav kelmusena ehk vara või varalise kasu saamisena pettuse teel, kuid selline tegevus, st firma raamatupidaja ning juhtkonna eksitusse viimine varalise kasu saamise eesmärgil ongi riisumine. Tulenevalt RK 15.09.2005.a otsusest nr 3-1-1- 76-05 V. K süüdistusasjas ametiseisundi kuritarvitamine ning kelmus kuritegude ideaalkogumit ei moodusta (p14) . Seega tulebki Indrek Reimanni tegevus kvalifitseerida KrK § 1411 lg 1 järgi. Samasugune tegevus on kriminaalkorras karistatav ka KarS § 289 alusel. Käesoleva kriminaalasja raames toimepandud teine kuritegu on kelmus, mille käigus esitati AS- le PCT kaudu Maksuametile valed andmed ning saadi tagasi “eksportkäibemaks”.

Oma sisult Indrek Reimanni ja samuti KSpoolt teostatu on Karistusseadustiku mõistes maksupettus. Peale selle langeb kuritegelik käitumine, täpsemalt fiktiivsete tekitamine ja AS-le PCT raamatupidamisele esitamine kokku nii kelmuses kui ametialases kuritarvitamises. Indrek Reimanni poolt KSkaasaaitamisel riisumine on tõendamist leidnud, samal ajal tuleb nende käitumist lisaks riisumisele ametiseisundi kuritarvitamise teel vaadelda prokuröri arvates ka kelmusena ja seda järgneval põhjusel:

• Käitumine, mis on suunatud kuriteo varjamisele, väljub üldjuhul kuritegeliku käitumise piirdest välja. Antud juhul väljub Indrek Reimanni käitumine KrK § 1411 järgi ettenähtud kuriteo koosseisu raamest. Selline käitumine ei ole üldjuhul karistatav, va

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

juhtumeid, kui see iseenesest moodustab eraldivõetuna kuriteo koosseisu ka riivab mõnda teist õigushüve. (RK 3-1-1-39-05 p.15)

• Juhul kui Indrek Reimanni ning tema kaasosaliste käitumine oleks AS-st PCT raha riisumisel kvalifitseeritav kelmusena, siis oleks mõeldav ka Maksuameti AS PCT raamatupidaja kaudu eksitusse viimist käsitleda kui kelmust konkretiseerimata tahtlusega (dolus eventualis), kus kuritegeliku käitumise primaarne eesmärk on kasu saamine ja sekundaarne ükskõik kelle petmine ja kellele tahes varalise kahju tekitamine. Ent ülaltoodud põhjustel , st kelmuse ja ametialase kuritarvitamise ideaalkogumi välistamise tõttu, on selline kvalifikatsioon vaieldav. Samas oleks ebaõiglane ning seadusega vastuolus jätta Indrek Reimanni ja KS süüdistusest välja ilmselgelt kuritegelik käitumine.

• Indrek Reimanni ja KS käitumist Maksuametilt käibemaksu väljapetmise osas ei ole võimalik kvalifitseerida maksualase kuriteo paragrahvi järgi, sest ükski neist ei ole olnud KrK § 1481 (14.12.1994.a redaktsioonis) erisubjektiks. Erisubjekt pidi olema maksudeklaratsioonide esitamise ja nende tegelikele asjaoludele vastavuse eest vastutav isik, kelleks üldreeglina on juhatuse liige. Samas enne KrK 09.05.2000.a. redaktsiooni kehtimahakkamist kvalifitseeriti need teod KrK § 143 järgi kui kelmust.

• Süüdlastele kahe erineva kuriteo inkrimineerimisel lähtus prokurör kõigepealt arusaamast, et riisumine on materiaalne koosseis ja selle obligatoorseks tunnuseks kahju tekitamine sellele isikule, kelle suhtes on süüdlasel ametiseisund ja kellele tekitakse kahju. Maksuametile AS PCT raamatupidaja kaudu valeandmete esitamisega taotleti mitte kahju tekitamist Maksuametile AS-le PCT , vaid hoopis riisumisega juba tekitatud kahju osaliselt heastamist. Riisumise ja Indrek Reimanni poolt ametialase kuritarvitamise varjamine ja Maksuametile kahju tekitamine on antud juhul teisejärgulised ehk sekundaarsed tagajärjed. Pealegi ei olnud Indrek Reimannil ametiseisundit Maksuameti suhtes ning samuti ei olnud ta kohustatud isik KrK § 1481 mõistes.

• Samuti on tähtis arvestada sellega, et käesoleval ajal kehtiv maksupettuse Karistusseadustuku paragrahvi 386 sanktsioon ei hõlma KrK § 1411 ja KarS § 289 järgi ettenähtud sanktsiooni. Kelmuse riisumisest eristamisel ja piiritlemisel märkis prokurör järgmist: Kelmuse koosseis eeldab esiteks pettust ehk eksitusse viimist, teise isiku tahtlikku eksitamist, teiseks varalise kasu saamist selle pettusega põhjuslikus seoses. Riisumine ja kelmus antud juhul langevad kokku ja võiksid moodustada kuritegude ideaalkonkurentsi üksnes osas, millises tekitati kelmuse jaoks vajalikke dokumente ning esitati neid AS PCT raamatupidajale. Sama käitumine on vaadeldav ametialase kuritarvitamisena KrK § 161 (üldkoosseis), KrK § 1411 (riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel) ja kehtiva KarS § 289 järgi. Seega on selline käitumine endiselt ning jätkuvalt kriminaalkorras karistatav kui ametialane kuritarvitamine, mis tõi kaasa kannatanule olulise varalise kahju tekitamise. Kuritarvitamisega ning riisumisega ei ole hõlmatud Maksuametile valedokumentide esitamine ning sealt käibemaksu tagastamise saavutamine vahendliku täideviimise vormis Indrek Reimanni poolt KSkaasaitamisel. Seega moodustavad riisumine ja kelmus antud juhul kuritegude reaalkogumi. Prokurör rõhutas, et kuigi ühtib arvuliselt AS–le PCT tekitatud kahju Maksuametilt väljapetetud summaga, tegemist ei ole ühe objektiga ning antud punktis analoogiat eelpooltoodud RK otsusega nr 3-1-1-75-05 ei ole, kuna tegu ei ole maksukohustusega, või topelt maksustamisega, vaid ettevõtte põhjendamatult rikastumisega Eesti Vabariigile Maksuameti kaudu tekitatud kahju arvel. Kriminaalasja raames süüdistati Indrek Reimanni maksupettuses KrK § 143 lg 2 p 11 järgi 2000. aastal. 2004.a jaanuaris saadeti kriminaalasi pärast täiendava uurimise läbiviimist taas kohtusse. Indrek Reimanni süüdistati riisumises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ning Kaupo Survat sellele kaasaaitamises. Prokurör muutis kohtus süüdistust aprillis 2005 ja leidis, et tegemist ei ole uue süüdistuse esitamisega vaid vana süüdistuse täpsustamisega. Kohtualuste käitumisele ei lisatud

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

ühtegi uut episoodi, vaid piiritletud üht käitumise episoodi teisest käitumisest, mis oli suunatud riisumisele, käitumisest, mis oli suunatud Maksuametist käibemaksu väljapetmisele ning seega tegemist on muudetud, mitte uue süüdistusega. Tsiviilhagi palus prokurör jätta kriminaalasjas läbi vaatamata, mis tähendab, et tsiviilhagi tuleks vaadata läbi tsiviilkohtumenetluses. Prokurör palus tunnistada Indrek Reimann KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista temale karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti palus prokurör tunnistada Indrek Reimann KrK § 143 lg 2 p 1 ja p 11 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista temale karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel palus prokurör mõista Indrek Reimannile liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Prokurör palus tunnistada KSKrK § 1411 ja § 17 lg 6 järgi süüdi ja mõista karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti palus prokurör tunnistada KSKrK § 143 lg 2 p 1 ja p 11 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi ning mõista temale karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel palus prokurör mõista Kaupo Survale liitkaristus kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista kolm aastat vangistust.

KarS § 49 alusel palus prokurör keelata Indrek Reimannil ja Kaupo Surval töötada juhtival ning materiaalselt vastutaval ametikohal kolme aasta jooksul.

Kaitsjate seisukohad

Indrek Reimanni kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei vasta KrMK nõuetele, Indrek Reimanni poolt riisumise ega kelmuse toimepanek ei ole tõendatud ning tema tegevuses puudub kuriteokoosseis, mistõttu ta tuleb kaitsja arvates õigeks mõista. Kaitsja põhjendas oma seisukohta järgmiselt: KrMK § 121 sätestab, et süüdistatavana vastutusele võtmise määruses märgitakse muu hulgas kuriteo toimepanemise aeg, koht ja muud asjaolud. Süüdistus peab olema konkreetne, et tagada süüdistatava kaitseõigus (s.o. konkreetsed väited, millele vastu vaielda). Antud asjas esitatud kirjeldatakse süüdistatava väidetavat käitumist, kuid süüdistusest ei tulene, kas ja kuidas Indrek Reimann väidetavalt riisutud raha omastas. Seega on süüdistus ebakonkreetne ja rikub süüdistatava kaitseõigust. Kaitsja leidis, et igati põhjendatud on antud asjas analüüsida tõendeid tsiviilõigusest lähtuvalt, kuivõrd Indrek Reimanni süüdistatakse riisumise ja kelmuse toimepanekus fiktiivsete ostumüügi tehingute sõlmimise teel. Kaitsja arvates kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu ei oleks süüdistuse aluseks olevaid tehinguid toimunud. Antud juhul on tõsikindlalt tuvastatud vaid, et Indrek Reimann leppis kokku arvutimälude ostus OÜ-telt Z , F ja E nind sõlmis samade osade ostu-müügi lepingu Venemaa firmaga I. Alusetu on süüdistuses toodud väide, nagu eelviidatud Eesti firmad ei oleks AS-le PCT arvutiosasid müünud. Indrek Reimanni ja teiste PCT töötajate vastupidised ütlused on ümber lükkamata. Alusetu on süüdistuse väide selle kohta, et Venemaal ei eksisteeri firmat I. Kriminaalasja materjalide hulgas on õiend selle kohta, et taoline firma eksisteerib. Meelevaldne on süüdistuse väide, et firma I Ltd. näol on tegemist fiktiivse ettevõttega. Asjaolu, et Murmanski tollis ei ole registreeritud viidatud tollideklaratsioone või deklaratsioonil viidatud aaderessil Murmanskis ei ole registreeritud nimetatud firmat, ei tee firmat ennast olematuks.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Juba ainuüksi kriminaalasja materjalide hulgas olevalt PCT ja I Ltd. vahelise lepingu ostja pitsati jäljendilt võib välja lugeda, et tegemist on St. Peterburgi firmaga. Kaitsjale teadaolevalt ei keela ükski õigusakt tellimast kaupa mitte linna, kus ta on registreeritud, vaid teise asustatud punkti, kus tal võib olla äritegevus. Igal juhul on see aga kriminaalasjas tõendamata. Isegi juhul kui I Ltd. esindaja jättis Soomes ja/või Venemaal tollis vormistamata maaletoodud kauba, ei saa see kuidagi mõjuda Indrek Reimanni õigustele või kohustustele.

Vara riisumise objektiivse külje kohustuslikuks tunnuseks on võõra vara pööramine enda omandisse. Süüdistusest ei tulene, et Indrek Reimann oleks võõrast vara pööranud enda omandisse. Süüdistaja peab tõendama süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Ühelgi juhul ei ole tõendite leidmine süü puudumise osas kohtualuse või kaitse ülesanne. Kaitsja leidis, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, millised lükkaksid ümber kohtualuse väited selle kohta, et sõlmiti vaid tehingud ülalloetletud Eesti äriühingute ja Vene firmaga I.

Veelgi enam, isegi süüdistuse tekstist ei ilmne, millest tulenevad süüdistuse väited. Süüdistus ei või põhineda mingitel oletustel ja kahtlustel. Tallinna Linnakohtu määrusega 04.04.2000.a. saadeti kriminaalasi Indrek Reimanni’i süüdistuses KrK § 143 lg 2 p11 järgi täiendavale kohtueelsele uurimisele. Kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele saatmisel juhindus kohus KrMK §-st 219 lg 1. Kohus leidis siis, et toimikus olevate materjalide põhjal ei olnud asjas võimalik teha süüdismõistvat otsust. KrMK § 219 lg1 kohaselt teeb kohus motiveeritud määruse kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise kohta, kui kohtulikul arutamisel avastatakse eeluurimisvõi juurdlusmaterjalide puudulikkus, mida ei ole võimalik täiendada kohtulikul uurimisel, või KrMK sätete rikkumine kohtueelsel uurimisel, mis takistab kriminaalasja kohtulikku arutamist.

Antud juhul leidis kohus, et kriminaalasja täiendavale eeluurimisel saatmise tingib eeluurimismaterjalide puudulikkus, mida ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada. Määruse motiivide kohaselt tingisid kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele saatmise alljärgnevad kohtueelse uurimise puudused, mida kohtu arvates ei olnud võimalik kõrvaldada kohtulikul uurimisel. Nii tuleb määruse motiivide kohaselt täiendaval kohtueelsel uurimisel selgitadatada, kas ja mil moel on osaühingute Z , F ja E raamatupidamises kajastatud arvutimälude ost-müük, et selgitada, kas süüdistuse väide antud osaühingute fiktiivsusest on tegelikkusele vastav.

Samuti tuleb määruse kohaselt selgitada, kas sooviti petta raha välja Maksuametilt või AS-lt PCT . Määrusest selgub samuti, et osade antud kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate suhtes on algatatud kriminaalasjad. Kohtu arvates ei olnud võimalik antud kriminaalasjas teha otsust, omamata informatsiooni selle kohta, mida on välja selgitatud nende kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Kuivõrd kohtualune ja osad tunnistajad on seotud sama asustatud punktiga, on alust arvata, et nad on seotud. Kohus leidis samuti, et kuivõrd isikutele, kes on antud asjas tunnistajad, on teises kriminaalasjas esitatud süüdistus, ei olnud neid võimalik nende kaitseõigust rikkumata antud asjas täiendavalt tunnistajana üle kuulata.

Määruse motiivide kohaselt tuli täiendavalt üle kuulata tollitöötajad ning ekspordi toimumise päeval tööl olnud piirivalvetöötajad. Kohtu järelduste kohaselt tuli kriminaalasi täiendavale kohtueelsele uurimisele saata ka seetõttu, et on vajalik võtta seisukoht AS PCT juhtivtöötajate kriminaalvastutuse osas.

Kaitsja leidis, et kohtumäärus on faktiliselt täitmata ning Indrek Reimannile on esitatud sisuliselt sama süüdistus, millist on kohtus prokuröri poolt meelevaldselt täiendatud. Kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise järgselt nn. fiktiivseks nimetatud äriühingute osas ei ole leitud midagi uut.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Kaitsjale teadaolevalt eesti õiguspraktika ei tunne terminit “fiktiivne”, kuid millist keelendit rahvakeeles kasutatakse teeseldud, varjatud või näiliku tehingu (TsÜS § 69, 70) iseloomustamiseks. Juriidiline isik (äriühing), antud juhul osaühing, ei saa aga ühelgi juhul olla “fiktiivne”. Äriühing kas eksisteerib või mitte, ta ei saa olla teeseldud, varjatud või näilik. Samuti ei saa “fiktiivsust” kuidagi tõendada mingi tehingu raamatupidamises kajastamise või kajastamata jätmise teel. Raamatupidamises fikseeritakse lihtsalt äriühingu käive, tulud, kulud jm. andmed, kuid mingi tehingu raamatupidamises fikseerimata jätmine ei tee ühelgi juhul olematuks, tühiseks või kehtetuks tehingut ennast ega muuda äriühingut “fiktiivseks”.

Raamatupidamise ebarahuldava korraldamise eest võivad vastutust kanda osaühingute tippjuhid ja/või raamatupidamise korraldamise eest vastutavad isikud (KrK § 1484), kuid sellel ei ole mingit seost käesoleva kriminaalasjaga. Meelevaldselt leitakse süüdistuses, et Indrek Reimann pani toime kuriteod koos Kaupo Survaga. Nimeatud asjaolu kohta puuduvad asjas igasugused tõendid. Mõlemad kohtualused kinnitavad, et pole teineteist kunagi näinud ega tunne. Asjas puuduvad vastupidised tõendid. Piirivalveja tollitöötajate osas ei ole leitud midagi uut ning uued tõendid selles osas puuduvad.

Teisi AS PCT töötajaid ei ole vastutusele võetud. Samas tuleb kaitsja arvates tähelepanu pöörata tunnistaja U. A (hilisem PCT juhataja) ütlustele, et ilma firma juhataja A. K ’ i nõusolekuta ei toimunud firmas midagi (s.o. kindlasti ei sõlmitud ühtegi selles mahus tehingut, mille sõlmimises Indrek Reimanni süüdistatakse). KrK § 1411 ja 143 ettenähtud kuritegu saab toime panna otsese tahtlusega, s.o. süüdlane soovib kelmuse teel riisuda tema suhtes võõrast vara ja teeb selleks teatud tegusid, et petta kannatanut. Tuvastamata on, et Indrek Reimann oleks midagi säärast teinud.

Asjaolu, et politsei ei ole suutnud tuvastada I Ltd. esindaja isikut, ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Vara riisumise objektiivse külje kohustuslikuks tunnuseks on võõra vara pööramine enda omandisse. Süüdistuse kohaselt tasuti väidetavalt riisutud summa juriidilisele isikule - AS-le PCT . AÕS §- st 6 lg 1 tulenevalt kuulub juriidilise isiku vara sellele juriidilisele isikule. AÕS § 6 lg 2 kohaselt juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Indrek Reimann ei olnud AS PCT aktsiate omanik.

Seega, isegi õigusteoreetiliselt on kaitsja arvates väär kvalifitseerida kelmusena tegusid, kus väidetavale süüdlasele võõrast vara, varalist õigust või muud kasu pettuse teel üle ei anta. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, millised lükkaksid ümber kohtualuse väited selle kohta, et sõlmiti vaid tehingud ülalloetletud Eesti äriühingute ja Vene firmaga I ning liikusid nii kaup kui ka raha. Süüdistuse järgi heidetakse Indrek Reimannile ette, et ta sõlmis lepingu Iiga, olemata seejuures PCT juhatuse liige.

Süüdistus on jätnud tähelepanuta, et ametijuhendi kohaselt oli tal õigus esindada AS-i PCT ilma erilise volikirjata ega pidanudki seega olema volituse saamiseks juhatuse liige. Kehtinud Tolliseaduse § 27 kohaselt oli tollivormistus korrektne ning Indrek Reimann ei olnud kohustatud ega saanudki kontrollida ostja poolt kauba tollivormistamist saajariigis. Kohtualusel puudus reaalne võimalus riigi kelmitamiseks, sest:

• Indrek Reimann ei olnud käibemaksukohustuslane (selleks oli AS PCT) ning seetõttu ei saanud ta riiki (Maksuametit) petta;

• Indrek Reimann ei täitnud käibedeklaratsioone ega teinud taotlusi käibemaksu tagastamiseks;

• Indrek Reimannil puudus objektiivne võimalus otsustada nii käibemaksu tagastamise taotlemist kui ka seda kas taoline taotlus rahuldatakse või mitte;

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

• samuti puudus Indrek Reimannil võimalus teada, kas käibemaksu tagastamise korral tasutakse see PCT-le või kaetakse muude maksude (näiteks üksikisiku tulumaks vm) arvel. Kelmuse objektiivse külje hulka kuulub kellegi petmine (s.o. vara saamine pettuse teel). Süüdistuses puuduvad andmed selle kohta, keda Indrek Reimann siis pettis. Jääb arusaamatuks ning on ka süüdistuses väljendamata, kes oli kannatanu. Süüdistuse tekstist võib jääda mulje, et kannatanuks oli M. Vacker, kuid samas ei ole M. Vacker kannatanuks tunnistatud. Süüdistuse üheks põhiteesiks on väide, et käibemaksu pettusega tekitatud kahju seisnes kauba ekspordi mittetoimumise eest käibemaksu alusetus tagastamises. Tees on olemuslikult väär. Käibemaksuseaduse § 20 lg1 kohaselt kuulub enammakstud käibemaks tagastamisele, kui maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase poolt samal perioodil kaupade soetamisel makstud käibemaksu summast. Seega isegi kui lähtuda süüdistuse väitest, et eksporttehingud tegelikult ei toimunud, ei toimunud järelikult ka vastavat käivet (Käibemaksuseaduse § 3 lg 1 p 1), samas on antud situatsioonis aga käibemaksu tagastamise aluseks kaupade soetamisel enamtasutud käibemaks. Järelikult on maksuhalduril võimalus eeldada, et AS-le PCT kaupu müünud juriidiliste isikute poolt kuulub tasumisele käibemaks nende maksustavalt käibelt, seda muidugi eeldusel, et neil omakorda on maksutatavalt käibelt arvestatud käibemaks suurem kaupade soetamisel tasutud käibemaksust. Igal juhul on põhjendamatu, et väidetava käibemaksu mittelaekumise eest peaks kriminaalkorras vastutama Indrek Reimann. Süüdistuse põhitees on sisustatud alljärgnevate Indrek Reimannile süüks arvatavate toimingutega:

10.1.koostas 20.08.1998.a.ostu-müügi lepingu AS PCT ja mitteeksisteeriva Vene Föderatsiooni firma I vahel . Juba lepingu pealkirjast nähtub, et tegu ei ole ostu-müügilepinguga. Ostja poolt allkirjastati leping 28.augustil, mitte aga 20. augustil, nagu on ekslikult väidetud. Seejuures allkirjastati ostja poolt leping mitte Eestis, mistõttu on asjasse puutumatu tõend, et ostja esindaja piiriületamist ei ole fikseeritud. 10.2.edastas OÜ Z , OÜ F ja OÜ E müügiarved raamatupidamisele.

Väide, et kauba müüjad on reaalselt mittetegutsevad, on arusaamatu, tõendamata ning Indrek Reimanni vastutusele mitte mõju avaldav. Kõik viidatud äriühingud on registreeritud nii äriregistris, kui ka registreeritud käibemaksukohustuslased. Süüdistus on teinud järelduse asjaolust, et ehkki arved olid nimetatud äriühingute juhatajad küll pangas avanud aga seega ei saanud keegi mingeid arveid koostada, on arusaamatu ning vastuoluline väide ega ole seetõttu käsitatav kohtualust süüstava asjaoluna. Oletuslik ning tõendamata väide, et kauba müünud äriühingu tegevuses on väidetavad minetused, ei anna alust selle eest vastutavaks teha kohtualust. Kauba ostmisel müügi edastamine raamatupidamisele kuuluski kohtualuse otseste tööülesannete hulka. Hoopis müügi mitteesitamisega oleks Indrek Reimann rikkunud õigusakte.Väide, et kaupa reaalselt ei eksisteerinud ei ole tõendatud - vastupidi, kauba reaalset eksisteerimist ning selle koguste ja nimetuste vastavust müügi ga kinnitab nii kauba lattu võtnud laojuhataja RPkui kohtualune kui ka muud asjas kogutud tõendid (sh edasised kauba ekspordideklaratsioonid), tõendatud on ka tasumine osaliselt sularahas (kohtualuse ütlused, tunnistajad Gubar, Vacker jt. ütlused, kirjalikud tõendid). 10.3.koostas ja allkirjastas eesmärgiga luua maksuameti ametnikes väärkujutlus tegelikest asjaoludest 33 arvet Vene Föderatsiooni fiktiivsele ettevõttele I. Meelevaldne on süüdistuse väide, et firma I Ltd. näol on tegemist fiktiivse ettevõttega (pealegi jääb arusaamatuks milline ettevõte on fiktiivne). Asjaolu, et Murmanski tollis ei ole registreeritud viidatud tollideklaratsioone või deklaratsioonil viidatud aaderessil Murmanskis ei

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

ole registreeritud nimetatud firmat, ei tee firmat ennast olematuks. Juba ainuüksi kriminaalasja materjalide hulgas olevalt PCT ja I Ltd. vahelise lepingu ostja pitsati jäljendilt võib välja lugeda, et tegemist on Peterburi firmaga. Kaitsjale teadaolevalt ei keela ükski õigusakt tellimast kaupa mitte linna, kus ta on registreeritud, vaid teise asustatud punkti, kus tal võib olla äritegevus. Igal juhul on see aga kriminaalasjas tõendamata. Isegi juhul kui I Ltd. esindaja jättis Soomes ja/või Venemaal tollis vormistamata maaletoodud kauba ei saa see kuidagi mõjuda Indrek Reimanni õigustele või kohustustele.

Asjaolu, et politsei ei ole suutnud tuvastada I Ltd esindaja isikut, ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. 10.4. esitas tollideklaratsioonid tollipunkti ning edastas need seejärel AS PCT raamatupidamisele Ühegi tõendiga ei ole ümber lükatud kohtualuse väited, et tolliga tegeles ostja esindaja (Mihhaili-nimeline isik). Käibemaksuseaduse § lg tulenevalt on kauba ekspordi tõendiks ekspordi kaubadeklaratsioon vastavate tollitemplitega, täpsemalt piiritolliasutuse märge kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt. Samas on Indrek Reimannile esitatud süüdistus üles ehitatud just eelkõige välisriigi tolliasutuste teatistel.

Tõendite vastuolu korral tuleb lähtuda kriminaalmenetluses süütuse presumptsioonist. Kõigi eeluurimisel ülekuulatud tollitöötajate ütlused on nagu ühe stambiga löödud tempel deklaratsioonil “Tollist välja lubatud” kinnitab küll fakti, et kaup on tollist välja lubatud, kuid esiteks suure töökoormuse tõttu ning teiseks asjaolu tõttu, et piirivalvekontroll asub kaugel (!?) on võimatu kontrollida, et kaup on laevale läinud. Nimetatud ütlustest on uurija teinud paraku ainuvõimaliku (seejuures sisult alusetu ning kriminaalmenetluses tõendamisprintsiipidega otseses vastuolus oleva) järelduse, et järelikult on Indrek Reiman süüdi.

Kas Indrek Reimann peab seetõttu võetama kriminaalvastutusele ning mõistetama süüdi kriminaalkuriteos, et tollitöötajatel on suur töökoormus ja piirivalvepunkt asub nendest kaugel? Või on siiski alus ning võimalus eeldada, et toll ja piirivalve teevad oma tööd korrektselt ning vastavalt seaduses sätestatule? Kas on õigus toetuda seadusele sh Käibemaksuseaduse §-le 28 lg 5, mille kohaselt loetakse kauba eksport tõendatuks tolli templiga ekspordi kaubadeklaratsioonil? Jah. Kas toll üldse vastutab oma toimingute eest? Jah, vastutab küll: tolliseaduse § 27 lg 1 kohaselt lubatakse kaup eksportida pärast tollile kaubadeklaratsiooni ja nõutavate lisadokumentide esitamist ning teiste tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsuste täitmist.

Tolliseaduse § 27 lg 2 kohaselt algab tollivormistus kauba ekspordiks kaubadeklaratsiooni esitamisega eksportööri asukohajärgsele tolliasutusele ja lõpeb tolli poolt märkuse tegemisega kaubadeklaratsioonile kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt tollipiiri ületamisel. Tolliformaalsus on defineeritud Tolliseaduse § 1 p 13 - toimingud, mida tuleb kauba valdajal, deklarandil või muul asjassepuutuval isikul ja tollil teha selleks, et täita käesolevat seadust ja teisi õigusakte,mille täitmise eest vastutab toll ning mis on kehtestatud isikute kontrollimiseks tollipiiril, ja pagasi, kauba ning transpordivahendi vormistamiseks nende sisse-, väljavõi transiitveol;

Tolliseaduse § 1 p 15 kohaselt on tollikontroll - meetmed nende seaduste ja teiste õigusaktide täitmise tagamiseks, mille rakendamise eest vastutab toll; Tolliseaduse § 1 p 16 kohaselt on tollikontrolli tsoon - tolliterritooriumi osa, kus kaubale võib rakendada kõiki tollikontrolli meetmeid; Tolliseaduse § 1 p 17 kohaselt on tolliläbivaatus - tolli poolt korraldatav inspekteerimine selleks, et kontrollida, kas tollile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele; Tolliseaduse § 1 p 19 kohaselt on tolliprotseduur - tolli poolt tollikontrollile allutatud kaubale rakendatav menetlus;

Tolliseaduse § 1 p 23 kohaselt on tollivormistus - tolliformaalsuste täitmine selleks, et anda kaubale väljaveoluba; Tolliseaduse § 22 sätestab tolli järelevalve kauba liikumisel: lg.1 p.4 kohaselt on kaup tolli järelevalve all eksportimisel - tollile kontrolliks esitatud kaubadeklaratsiooni aktsepteerimisest tollis kuni kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamiseni;

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Tolliseaduse § 38 lg 1 kohaselt korraldab toll kauba tolliläbivaatust, kontrollimaks, kas kauba nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad kaubadeklaratsioonis esitatud andmetele. Politsei ja süüdistaja peavad tõendama süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, ühelgi juhul ei ole tõendite leidmine süü puudumise osas kohtualuse või kaitse ülesanne. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, millised lükkaksid ümber kohtualuse väited selle kohta, et sõlmiti vaid tehingud ülalloetletud Eesti äriühingute ja Vene firmaga I, liikusid nii kaup kui raha. Eeltoodu alusel kaitsja leidis, et Indrek Reimanni tegevuses puudub kuriteokoosseis, süüdistus rajaneb tõendamata oletustel, et kohtualune on toime pannud talle inkrimineeritavad kuriteod, kõrvaldamata on kahtlused, tõendamata on kahju tekitamine kohtualuse poolt, mistõttu juhindudes KrMK § 5 lg 1 p 2 nig § 268 lg 4 kaitsja palus Indrek Reimann talle esitatud süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 143 lg 2 p 11 järgi õigeks mõista.

KSkaitsja osundas, et esitatud varasemates süüdistustes ja ka viimases kohtuistungil KrMK §

215 lg 2 korras esitatud süüdistuses ei ole KSennast süüdi tunnistanud. KSon tähendatud kriminaalasjas andnud tõendina käsitletavaid ütlusi tema korduvatel tunnistajana ülekuulamistel hoiatatuna kriminaalvastutusest teadvalt valeütluse andmise eest ja andnud ütlusi temale teadaolevate asjaolude mahus ja ulatuses, mida ta peab tema teadval osalemisel faktiliselt asetleidnuks. KSkuulub kohtulikule õigeksmõistmisele temale esitatud süüdistuse tõendamatuse ja esitatud süüdistuses tema tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Süüdistuse mittevastavus seaduse (KrMK §121) nõuetele ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine ja protsessinormide rikkumine.

• puudub kuriteona käsitatava teo(tegude) toimepanemise aeg, koht, ja teised tähtsusega asjaolud;

• süüdistuse oletuslik motiveering - süüdistuse tõendatud seotamatus isikute tasandil kaaskohtualusele inkrimineerituga;

• olemasoleva võimaliku süüstava tõendusmaterjali meelevaldne grupeerimine ja objektiivsete kõrvaldamatute kahtluste absoluutne tõlgendamine kohtualuse kahjuks. 2.Süüdistuses kirjeldatud kohtualuse süüline käitumine jätab lahtikirjutamatuteks kõik mõeldavad seosed kuritegelike eesmärkide saavutamiseks väidetavalt KrK § 17 lg 6 korras toimepandud tegudes, aga ka väidetud rahaliste vahendite riisumises üldse ja osalemises rahaliste vahendite riisumises kelmuse vormis. Süüdistuses on jäetud igasuguse tähelepanuta inkrimineeritu subjektiivse külje elementaarsed elemendid – puutumus üldse kaaskohtualuse võimalike tegudega, aga ka äriühingutega üldse, milliste kasuks süüdistuse kohaselt kohtualune on tegusid toime pannud. 3.Esitatud süüdistus oma olemuses välistab igasuguse võimaluse inkrimineeritud tegude toimepanemiseks otsese tahtlusega, meie arvates ei ole inkrimineeritu toimepandav isegi mitte kaudse tahtluse vormis. Esitatud süüdistuse puuded on sellised, millised välistavad süüdistusest tema ebakonkreetsuses tõttu kohtualuse ühese ja adekvaatse arusaamise ja on hinnatavad ründena kohtualuse kaitseõigusele.

4. Karistusseadustiku § 22 (KrK § 17) on süüteost osavõtjad kihutaja ja kaasaaitaja, aga ka vähetähtis ei ole, et KaRS § 20 järgi on süüteo toimepanijateks täideviija ja osavõtja, samal ajal on meie arvates kelmuse toimepanemine välistatud kaudse tahtluse vormis toimepandud intellektuaalse võltsinguga. Riigikohus on Reimannitanud (3-1-1-97-04), et teovalitsemisteooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime süüteo objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Järelikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Kriminaalkoodeksi mõttes kuriteo ettevalmistamises ja organiseerimises osalenud isikuid võib vaadelda kaastäideviijatena.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Kellena ülaltoodu tähenduses ja esitatud süüdistuse mahus peaks kohus käsitama kohtualust Kaupo Survat, jääb arusaamatuks isegi süüdistuse esitanule, mis juba iseenes välistab KSigasuguse seotuse temale inkrimineeritud kuritegeliku käitumisega.

5. Igasuguses vormis vara riisumise objektiivse külje kohustuslikuks tunnuseks on võõra vara või varalise õiguse pööramine enda omandisse. Süüdistusest tähendatut ei ilmne – isegi selliselt arusaadavat süüditust ei ole esitatud (vt. ja vrdl. – soodusolukorra loomine – tundmatu äriühingu kasuks enammakstud käibemaksu väljapetmine). Süüdistus peab süüdimõistva kohtulahendi eeltingimusena tõendama asjaolusid, millistel süüdistus põhineb ja peab ka need kohtule arusaadavas ja seadusega lubatud vormis ja korras esitama.

Kaitsja on veendunud, et ülaltoodust lähtudes ei saa kuidagi lugeda tegelikkusele mittevastavaks KStunnistajana antud ütlusi arutatava kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kohtuliku menetluse käigus. Kehtiv seadus hindab tõendina nii tunnistaja kui ka kohtualuse antud ütlusi, ainult tunnistaja on reeglina hoiatatud teadvalt valetunnistuse andmise eest, ja kui kohtuistungil kohtualusena seletuse andmisest loobunud KSon kinnitanud, et jääb oma varasemalt tunnistajana antud ütluste juurde, siis on tema tunnistajana antud ütlused käsitatavad laitmatu tõendina kriminaalasjas.

Asjas tunnistajatena ülekuulatud terve rea „riiulifirmade“ omanike ütlustesse tuleks suhtuda arvestatava kriitikaga, kuna vastupidiste seletuste korral oleks olnud eeluurimisorganil alust neile kriminaalsüüdistuse esitamiseks kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, millise arvamuse tõelevastavust kinnitavad ilmekalt kriminaaltoimikus olevad menetluse lõpetamise ja keeldumise määrused. Vaieldamatult ei saa süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olev süüdistus põhineda mingitel ainult süüdistajale teadaolevatel oletustel, kahtlustel ja kontruktsioonidel.

Asjas on olulise tähtsusega protsessuaalne dokument – seadusjõus olev Tallinna Linnakohtu 4.aprilli 2000.a. määrus kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele saatmise kohta. Kohus leidis, et kriminaalasja materjalid välistavad süüdimõistva kohtuotsuse langetamise. Käesolevaks ajaks on viidatud kohtumääruse täitmise tulemina esitatud täiendatud, täpsustatud ja muudetud süüdistused, on suurendatud süüdistatavate hulka, kuid peamine igas kriminaalasjas, esitatud süüdistust põhistavate tõendite kogumine, kogutud tõendite süstematiseerimine ja hindamine, on jäänud vaatamata kõigele tegemata.

Asjas mingisuguseid uusi tõendeid ei ole kogutud, millised oleksid võimaldanud lugeda Linnakohtu määruse täidetuks. Ilmselt ei ole ka eeluurimisorgani ette sellist ülesannet seatud, vastasel korral ei oleks olnud tarvidust kohtuistungitel korduvalt süüdistuse korrigeerimiseks ja arvestatavaid segadusi tsiviilhagiga üldse ja eriti riisutu väärtuse määaramisega eriti. Samal ajal tuleb aga kogu tsiviilhagiga seonduvasse suhtuda süüdistusel piisava tõsidusega, sest riisutu ja tekitatud varakahju määratlemine on vaieldamatuks koosseisuliseks tunnuseks kogu kriminaalasjas ja asi ei saa süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel piirduda tõdemusega tsiviilhagi jätmiseks läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Kokkuvõtvalt leidis KSkaitsja, et süüdistus ei ole arusaadav ja tõendatud, KStunnistajana asjas antud ütlused ei ole millegagi ümberlükatavad, puuduvad igasugused tõendid KSükskõik millisele tegutsemisele koos kaaskohtualuse Indrek Reimanniga, aga ka PCT huvides, puuduvad tõendid KSobjektiivselt võimaliku tegutsemise kohta PCT huvides ja riigile kahju tekitamiseks, ei ole tõendatud varalise kasu saamine KSpoolt ja sellise võimaluse eksisteerimine esitatud süüdistuse kontekstis üldse. Süüdistuse ülesandeks tsiviliseeritud ja demokraatlikes riikides on tõendada süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid.

Süüdistatav ja tema kaitsja ei ole koormatud kohustusega otsida, leida ja esitada süüdistatava süü puudumise kohta tõendeid. Küll aga kuuluvad kõik lahendamata kahtlused lahendamisele eranditult süüdlase kasuks, millest tulenevalt ja juhindudes KrMK § 5 lg 1 p 2 ja 268 lg 4 kaitsja palus KStemale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohtu seisukoht

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

1. 16.07.1999 esitas Tolliamet Maksuametile kirja (kd 2, lk 139), milles ekspordi järelkontrolli käigus tekkis kahtlus, et AS PCT poolt deklareeritud kaubad ei jõudnud sihtkohta. Tehti järelepärimine Soome tollivõimudele, kes vastasid eitavalt päringus mainitud kaupade jõudmise kohta Soome ning Venemaa Loodepiirkonna Tollivõimudele, kes andsid vastuse, kust selgus, et kauba saajana märgitud firma pole osaline väliskaubandustegevuses ja maksuametis pole registreeritud. AS-lt PCT küsiti tõendusmaterjale ekspordi tõestamiseks. Selleks esitati kolm Venemaa importdeklaratsiooni, mida pole Murmanski tollis vormistatud. Nendest asjaoludest lähtuvalt leidis Tolliamet, et on alust arvata, et AS PCT ei ole 33 eksportdeklaratsiooniga 13 071 376 krooni väärtuses kaupa Venemaale saatnud. Esitatu põhjal esitas Maksuamet 30.08.1999 avalduse (kd 1, lk 3) Politseiametile. Leitakse, et kaup pole Soome ega Murmanskisse jõudnud, kuid ettevõtte käibedeklaratsioonides on need summad kajastatud. Esitati seisukoht, et juhul kui eksporti ei toimunud, on riigile tekitatud kahju 2 352 848 krooni ning paluti algatada kriminaalasi. Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Veljo Aleksandrov saatis oma 13.09.1999 kaaskirjaga (kd 1, lk 2) materjalid kriminaalasja algatamiseks Krk § 1481 lg 7 tunnustel AS PCT juhataja AKsuhtes. Kriminaalasi algatati Keskkriminaalpolitsei määrusega 15.09.1999 (kd 1, lk 1) KrK § 143 lg 2 p11 tunnustel. Kuigi Keskkriminaalpolitsei leidis, nagu nähtub eeltoodust, et AS PCT juhataja ja juhatuse liikme AKsuhtes tuleb algatada kriminaalasi, siis toimikust ei nähtu, et uurimine oleks andnud tema tegevusele õiguslikku hinnangut, seda isegi mitte täiendava kohtueelse uurimise käigus.

2. Kriminaalasjas on süüdistaja leidnud, et mõlemale kohtualusele inkrimineeritud süütegude allikaks on tegelikkuses mitteasetleidnud, seega fiktiivne kaupade eksport Eestist Soome kaudu Venemaal asuvasse firmasse I Ltd. Kriminaaltoimikusse on eeluurimisel võetud Tolliameti arhiivi koopiad 33 arvest, millede koopiate vastavus originaalile on tõestamata (välja arvatud, lk 151), ja nende juurdekuuluvatest ekspordi kaubadeklaratsioonidest (kd 2, lk 140-205). Nimetatud deklaratsioonide koopiate vastavus originaalile on tõestamata lk 166, 168, 170, 172, 174, 176, 178, 180, 182, 184. Kohus asub seisukohale, et originaalist tõestamata koopiad ei ole vaadeldavad usaldusväärse tõendina süü tuvastamisel. Kriminaalasja juurde ei ole lisatud asitõendina ühtegi originaaldokumenti, mis võiksid asendada eelpoolnimetatud valguskoopiaid. Kriminaalasjas kogutava tõendi juures on oluline selle sisu ja vorm, mis, üht teisele eelistamata, koos peavad moodustama üheseltmõistetava terviku. Ka ei nähtu kriminaalasja materjalidest ülalnimetatud ja kaubadeklaratsioonide hankimise moodus, st tõendite kogumise viis.

3. Nendest deklaratsioonidest nähtub, et USA päritolu arvutidetailid (lisaseadmed, mälud) on saadetud AS PCT poolt Venemaale I Ltd-le (aadress Murmanskis, Lesnaja 43). Deklaratsioonidest selgub, et kaup on läbinud Eesti tollikontrolli. Seda kinnitavad Tallinna Tolliinspektuuri vastavad pitserid koos tolliinspektori allkirjaga. Kõik deklaratsioonid on täitnud IS, kes oli deklarandi, PCT i volitatud isik tollivormistamistel ning võttis kohtu arvates sellega seoses vastutuse kauba vastavuse eest deklaratsioonile. Kohus on seisukohal, et juhul kui tegemist oleks olnud fiktiivse ekspordiga, st kaupa reaalselt deklareerimiseks ei olnud olemas, pidanuks õiguskuuleka kodanikuna ISsellest informeerima õiguskaitseorganeid ning uurimine tuvastama tema ja PCT juhtide rolli Indrek Reimannile inkrimineeritud pettuses, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.1996 määrusega nr 205 kinnitatud tollivormistuse korra punktile 15, deklarant, st PCT juhatus, vastutab väljaveetava kauba vastavuse eest kaubadeklaratsioonil märgitule ning kinnitab oma volitatud esindaja, antud juhul IS, allkirjaga kaubadeklaratsioonil. Vastavalt eksporttehingute tegemise ajal kehtinud Tolliseaduse § 15 lg 2 mõttele oli deklarant kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest kohustatud esitama deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni tollile, mis tähendab deklarandi isikliku kohalviibimise nõuet tollivormistuse juures koos kaubaga. See tähendab, et kohtu arvates

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

pidi ISolema koos AS PCT kaubaga tollis kohal. Seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda ISütlustesse kohtus 16.02.2005. a istungil, kus ta väitis, et isiklikult ta deklareeritud kaupa üle ei vaadanud. Kohtu arvates ei anna see ütlus veel alust järelduseks, et kaupa reaalselt olemas ei olnud ja et kauba eksporti tegelikkuses ei toimunud.

4. Olgugi, et täiendavale kohtueelsele uurimisele saatmise üks vajadusi oli võtta seisukoht PCT juhatuse ja tema liikmete kriminaalvastutuse osas, selgitamaks välja, kas ja millisel määral olid nad teadlikud käibemaksu väljapetmisest ja kuidas olid toimunuga seotud, tuleb nentida, et täiendav uurimine selles osas ja ka teistes punktides on olnud puudulik. Lisatud materjalid ei anna uurimisele uut kvaliteeti ning peamine, süüdistust põhistavate tõendite kogumine, kogutud tõendite süstematiseerimine ja hindamine, on jäänud tegemata. Süüdistaja on leidnud, et AS Z lt, OÜ F ilt ja OÜ E ilt, kaupade ostu firmadelt tegelikkuses ei toimunud. Toimikus toodud AS Zja OÜ F i st AS PCT ile (kd 1, lk 39- 47, 94-107) nähtub, et arved on aktsepteeritud, st nende õigsust on kontrollitud, juhatuse liikme LAi poolt viseeritud ning juhatuse liige, pearaamatupidaja MV on ülekande teostanud. Seega on AS PCT juhatus arve aktsepteerimisega ka tehingud nende firmadega heaks kiitnud. Kohtu arvates on väheusutav, et ilma juhatuse liikme(te) otsustuseta ja tegevuseta saanuksid mistahes tehingud firmas toimuda. Ei ole tõenäoline, et saades ükskõik millise arve, need ka meelevaldselt aktsepteeriti ja maksti välja, vaevumata vähimalgi määral süüvima päritolusse ja teostamata kontrolli arve alusel saadava kauba üle. AS PCT pearaamatupidaja, kes oli juhatuse liige, seega juhatuse teadmisel, on toimunud ka OÜ E poolt esitatud kauba aktsepteerimine ja nende väljamaksmine (kd 2, lk 1-13). Toimikust ei nähtu, et AS PCT oleks pöördunud õiguskaitseorganite poole kuriteoavaldusega ettevõttele kahju tekitamise pärast. Indrek Reimanni süüdistatakse KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi (s.o. AS PCT vara riisumises 15.09.1998 kuni 20.01.1999 suures ulatuses, s.o. summas 2 549 374 krooni) ja Kaupo Survat sellisele kuriteole kaasaaitamises (KrK § 17 lg 6 ja KrK § 1411 lg 3 p 1). Kohtu arvates puuduvad Indrek Reimanni ja KSkäitumises nii riisumise kui kelmuse subjektiivne koosseis. Nii eksportkui ka kaubahanketehingute heakskiitmisega pidi kohtu arvates AS PCT juhatus oma liikmete kaudu võtma endale täieliku vastutuse firma majandustegevuse õigsuse eest. Süüdistaja on asunud aga seisukohale, et olemasolevate tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et AS PCT juhatus ning raamatupidaja oleksid teadnud, et käive oli fiktiivne ning see välistab juhatuse liikmete süüdistamise maksukuriteo toimepanemises.

5. Usutav ei ole juhatuse liikme LAi ütlus 29.12.2003 (kd 3, lk 91-92), millised kohus 16.02.2005 istungil avaldas. Nimelt on tunnistaja väitnud, et firmad Z , F , E on temale täiesti tundmatud. Kohtu arvates on ebareaalne, kui juhatuse liige aktsepteerib ilma oma vastutust tunnetamata arveid suurtes summades firmadelt, kellest ta pole kuulnud. Seetõttu ei saa nõustuda süüdistajaga selles, et just kohtualused tekitasid kahju AS-le PCT väidetavalt suures ulatuses, hindamata sealjuures juhatuse liikmete tegevust. Ükski endast vähegi lugupidav firma ei laseks kahjustada enda mainet taolisel moel. Samuti ei ole kohtu arvates võimalik, et ettevõtte juhatus, seega juhtkond, ei teadnud või ei saanud teada, mida tema töötaja (Indrek Reimann) teeb. Juhatuse liige MV on 16.02.2005 istungil tunnistanud, et oli teadlik ekspordist Venemaale, Iile ja tehingule suuruses 13 miljonit „keegi“ vastu ei olnud. Uurimine aga pole tuvastanud neid isikuid juhatusest, kes tehingu heaks kiitsid. Tunnistaja AKA, kes oli alates 20.12.1998 AS PCT juhataja, kinnitas 22.02.2005 kohtuistungil, et tehingud, mille väärtus ulatub miljonitesse kroonidesse, ei saanud firmas toimuda ilma põhiomaniku AK´i teadmata ja korralduseta. Samas on AK 20.09.1999 ülekuulamisel (kd 3, lk 85-86) antud ütlustes, milliste juurde ta jäi ta 16.02.2005 istungil, et ta isegi täpselt ei mäleta, millal ta oli AS PCT i esimees, mis on kohtu meelest ebatõenäoline, nagu ka tema vastus küsimusele, kas ta tegeles tegevjuhtimisega, mille kohta AKväitis, et see on ebamäärane mõiste ja ta ei oska sellele vastata.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

6. Juhatuse teadmisel, st enammakstud käibemaksu taotleja, AS PCT , allkirjaõigusliku esindaja, pearaamatupidaja-juhatuse liige MV, on esitanud Maksuametile käibedeklaratsioonid (kd 3, lk 44-45) taotlusega enammakstud käibemaksu tagastamiseks. Nimetatud deklaratsioonide esitamisega võttis allakirjutanud allkirjaõiguslik isik ka vastutuse deklareeritud andmete õigsuse eest. Samas on aga süüdistaja asunud muudetud süüdistuses paljasõnaliselt seisukohale, et MV on esitanud käibedeklaratsioone pelgalt uskumise alusel. Seda järeldust ei toeta mitte ükski objektiivne tõend. Kohtule tekitab põhjendatud kahtlusi selline lähenemine, kui suure firma pearaamatupidaja sooritab firma nimel väga suuri rahalisi tehinguid pelgalt uskumise alusel ning seejärel selle uskumise alusel taotleb Maksuametilt käibemaksu tagastamist, mis süüdistuse järgi oli põhjendamata. Ilma raamatupidaja vastava tegevuseta ei oleks maksuamet ju PCT ile käibemaksu tagastanud. Siinjuures kerkib veelkord küsimus tol ajal AS PCT i juhtinud isikute rollist ja vastutusest. Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 alusel on äriühingu juht vastutav äriühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise ning õigsuse eest.

7. Kriminaalasjas on süüdistaja väitnud, et tegelikkuses näidatud arvutimälusid ei eksisteerinud ja neid ei eksporditud. Kohus selle väitega ei saa nõustuda. Süüdistuse väide on oletuslik ega ole kohtulikul uurimisel leidnud vastuvaidlematult kinnitust. Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et kõik teised kaubaga kokkupuutunud isikud, va Indrek Reimann, kas kaupa ei mäleta või annavad üldist laadi kirjelduse „töötasin laos, sain ja väljastasin kaupa“. Prokuröri arvates puuduvad vähimadki materiaalsed jäljed teadmatusse kadunud kaubast. Seetõttu leiabki kohus, et puudub võimalus nõustuda süüdistusega, kes selliste järelduste põhjal, st ilma tõenditeta, soovib näidata, et kaupa ei eksisteerinud.

8. Kohtu arvates tolliinspektor, kinnitades Tolliameti nimel eksportkaubadeklaratsioonid, tõendabki sellega deklareeritava ja lähetatava kauba olemasolu. Eksporttehingu ajal kehtinud Tolliseaduse § 33 lg 1 sätestab, et kaup lubatakse eksportida pärast tollile kaubadeklaratsiooni ja nõutavate lisadokumentide esitamist ning tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsuste täitmist. Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et tollivormistus algab kauba ekspordiks kaubadeklaratsiooni esitamisega tollile ja lõpeb tolliasutuse märke tegemisega kaubadeklaratsioonile kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et tolliinspektor ei oleks AS PCT i deklareeritud kaupa kontrollinud ning ei ole ka tõendeid, mis annaks kohtule põhjendatud aluse arvata, et tollitöötajad ei täitnud oma tööalaseid kohustusi just AS PCT i poolt vahendatud kauba osas. Nõustuda saab Indrek Reimanni kaitsja seisukohaga selles, et tolliametnike ütlused, tempel Tollist välja lubatud deklaratsioonil kinnitab küll fakti, et kaup on tollist välja lubatud, kuid suure töökoormuse tõttu ning asjaolu tõttu, et piirivalvekontroll asub kaugel, on võimatu kontrollida, kas kaup on laevale läinud on uurija teinud paraku ainuvõimaliku, seejuures sisult alusetu ning tõendamisprintsiipidega vastuolus oleva järelduse, et järelikult on Indrek Reimann süüdi. Tolliseaduse § 27 lg 1 kohaselt on kaup tolli järelevalve all tolliterritooriumile toimetamisest kuni kaubale tollikäsitlusviisi kohaldamiseni. Väide, et kaupa ei olnudki või et kaup ei läinudki tollipiirist edasi, on väheusutav, veenvalt tõendamata ja samaaegselt tolli tööd kompromiteeriv, sest eeltoodud sätte kohaselt peab kaup tolli järelevalve all alati reaalselt olemas olema. Tolliinspektorite võimalikku seotust väidetava fiktiivse kaupade ekspordiga ei ole vaatamata kohtu juhistele, täiendavalt uuritud. Eelpool kirjeldatud tõenditest nähtub (kd 5, lk 8, 66), et tolliinspektorite osas on keeldutud kriminaalasja algatamisest seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Samas ei selgu nendest määrustest üldse, milliseid KrK eriosa paragrahvi või paragrahve ehk kuriteokoosseise on uurija silmas pidanud. Ei nähtu, milliste sündmuste või tolliinspektorite tegude või tegevusetuse suhtes on keeldutud kriminaalasja algatamisest. Tolliinspektor kui ametiisiku (KrK § 160 mõttes), ametialaste kohustuste hulka kuulus kohtu arvates kaubadeklaratsioonidel

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

märgitud kauba vastavuse kontrollimine tegelikkusega vastavalt Tolliseadusele. Juhul kui jääda süüdistuse arvamuse juurde ekspordi fiktiivsusest, siis saab tõdeda, et oma ametialaste kohustuste täitmata jätmisega on tolliametnikud teinud võimalikuks fiktiivse ekspordi, mille tulemina tekkis raske tagajärg riigi huvidele, sest Maksuamet tagastas käibemaksu. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks AS PCT järelevalveõiguslikule riigiasutusele (tolliametile) esitanud ebaõigeid andmeid deklareeritava kauba osas, mis on iseseisev süüteokoosseis. Kauba reaalset saabumist ja väljaandmist AS PCT laost on kohtus kinnitanud ka laojuhataja RP.

9. Tolliseaduse § 65 lg 1 esitab tollieeskirjade rikkumiste osas kohtu arvates ammendava loetelu. Esitatud süüdistusest ei nähtu, millist TS § 65 rikkumist tuleb süüks arvata kohtualustele. Süüdistaja on samas korduvalt väitnud, et inkrimineeritavat riisumist varjas Indrek Reimann fiktiivsete eksporttehingutega, et tõendada selliselt arvutiosade eksporti ja saada tagasi enammakstud käibemaks, kasutades selleks ära KSpoolt loodud soodusolukorda.

10. Peatudes süüdistaja järeldusel, mille kohaselt ülalkirjeldatud kaubadeklaratsioonidel nimetatud ja Venemaale lähetatud kaup ei ole kunagi Soome ja Venemaale jõudnud, peab kohus vajalikuks vaadelda lähemalt taolise seisukoha kujunemise aluseid. Toimiku kd 3, lk 7-15 nähtub, et Tolliamet pöördus 11.03.1999.a. Soome Tollivalitsuse poole arvutiosade ekspordi kohta ja sai vastuseks, et mingeid tõendeid kaupade Soome saabumise ja transiidi kohta ei leitud. Vastavasisuline päring saadeti 06.01.1999. a. ka Venemaa Loodepiirkonna Tollivalitsusele (kd 3, lk 12, küsimus nr 2), kuid vastust impordi kohta vastuskirjas ei antud ( kd 3, lk 14-15), olgugi, et Eesti Tolliamet esitas küsimuse 26 (18.09.1998-21.11.1998) PCT arve kohta.

Otsest vastust selle kohta, kas andmeid nimetatud kohta Venemaa Loodepiirkonna Tollivalitsusel on või ei ole, kirjast ei selgu. Vastavale küsimusele Vene tollivõimud ei vasta ei 15.02.1999 faksis (kd 3, lk 15, millel puudub Tolliameti registreerimisnumber) ega 18.03.1999 faksis (kd 3, lk 14). Teatatakse vaid, et firmat I Ltd kui „osalejat väliskaubandustegevuses Murmanski tollis ei ole registreeritud“ ja „Murmanski linna ja oblasti maksuinspektsioonis andmeid I Ltd registreerimise kohta ei ole“. Kohtu arvates on ekslik järeldada, et kui välisriigi toll andmeid ei esita või neid ei oma, siis eksporditud kaupa ka reaalselt ei eksisteeri.

Taoline järeldus on subjektiivne. Kohtule ei ole üksikasjaliselt teada nimetatud riikide tolliregulatsiooni, firmade registreerimise ja maksustamise põhimõtted ja normatiivsed aktid. Tõsikindlate faktide puudumises selles, et eksportööri poolt teele saadetud kaup ei ole süüdistuse kohaselt jõudnud sihtpunkti, ei saa süüdistada kohtualust, sest uurimine ei ole tuvastanud, et Indrek Reimann oleks seotud kauba deklareerimisega nii Eesti, Soome kui ka Venemaa tollis. Peale selle tekitab küsimusi veel Vene Föderatsiooni Loodepiirkonna Tollipiirkonna Tollivalitsuse 03.06.1999 vastuskiri (kd 3, lk 18) Tallinna Tolliinspektuuri kirjale (kd 3, lk16-17), millega esitati järelepärimine kolme AS PCT deklaratsiooni (kd 3, lk 19-21) kohta kauba tarnimiseks Iile, mis samuti Venemaa tollile edastati.

Nimelt väidab Vene tolliteenistus, et neid deklaratsioone pole Murmanski tollis registreeritud. Samas on nimetatud deklaratsioonidel Murmanski tolli templijäljendid koos loaga kauba väljumiseks tollist. Templi jäljendil on nähtav ka tolliinspektori number. Sellest saab järeldada vaid seda, et Venemaa tollis ei ole olnud deklaratsioonide registreerimine süsteemne või et tegemist on võltsinguga. Keskkriminaalpolitsei on andnud välja 28.12.1999 kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse (kd 5, lk 7), milles märgitakse, et kriminaalasja materjalidest nähtub, et ülalnimetatud kolme importdeklaratsiooni võltsimine ja kasutamine saab olla suunatud Vene Föderatsiooni ametlike dokumentide usaldusväärsuse, kui kuriteo objekti, vastu ja seega ei kuulu ruumiliselt kohaldamisele Eesti Kriminaalkoodeks.

Seega asub uurimine seisukohale, et tegemist on võltsinguga, jättes märkimata millistele konkreetsetele faktidele, tõenditele niisugune arusaam rajaneb. Toimikust ei nähtu, et Vene tollivõimud oleksid kinnitanud, et tegemist on võltsinguga. Samas on nimetatud deklaratsioonide koopiate õigsust

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

kinnitanud Tallinna Tolliinspektuur, kuigi toimikusse on paigutatud koopia koopiast, mille õigsust pole keegi kinnitanud. Samuti nähtub AS PCT tollideklarandi ISseletusest (kd 3, lk 23), et firmal on esinenud probleeme Venemaalt eksportdeklaratsioonide kolmandate lehtede tagasisaamisega. Kohtu hinnangul ei saa süüdistada kohtualust selles, kui kohtueelsel uurimisel ei ole leitud ühtegi tõendit ega märget selle kohta, et kaubad oleksid Soomest transiidina edasi saadetud.

11. Süüdistuste kohaselt ekspordi mittetoimumise üks põhiargumente on, et kauba saajat I Ltd tegelikult Venemaal ei eksisteerinud, mistõttu eksporttehinguid tuleb pidada fiktiivseteks. Süüdistuse sellekohase väitega ei saa üheselt nõustuda, sest Peterburi Registripalati kirjast (kd 4, lk 154) nähtub, et I Ltd on registreeritud 13.07.1997, registrinumber 71839, Peterburis, juhataja AA, kes on allkirjastanud ka lepingu AS PCT iga. Ettevõtte faktilise asukoha kohta Peterburi Registripalatil teave puudub. Seega ei saa välistada, et nimetatud ettevõttel võis olla filiaale, ladusid, kontoreid, esindajaid jne ka teistes Venemaa piirkondades. Kriminaaltoimikus (kd 3, lk 29) on Keskkriminaalpolitsei Interpol Eesti RKB kiri, milles teatatakse, et Interpolt Moskva andmeil ei ole Murmanskis sellist aadressi nagu Lesnaja 43 (s.o. kauba saaja aadress). Selle kirja sisu ei ole üheselt mõistetav: kas Murmanskis puudub Lesnaja tänav või sellel tänaval olev maja nr 43 või on maja nr 43 näol tegemist muu objektiga (so mitte firmaga I)? Internetiportaal www.mirkart.ru/murmansk annab vastuse, et Murmanskis eksisteerib Lesnaja tänav linna Pervomaiski rajooni Abram-Mõsi mikrorajoonis. Seda, et tegemist on Peterburis registreeritud firmaga, on näha ka AS PCT iga sõlmitud lepingul olevast pitsati jäljendist (kd 2, lk 134). Nõustuda saab Indrek Reimanni kaitsja seisukohaga, et teadaolevalt ei keela ükski õigusakt tellimast kaupa mitte linna, kus firma on registreeritud, vaid teise asustatud punkti, kus tal võib olla äritegevus. Ka nende poolt kauba mitteregistreerimises ei saa süüstada kohtualust. Kohus leiab, et süüdistaja väide, et kauba saajaks oli tegelikkuses mitteeksisteeriv ettevõtte, on veenvalt tõendamata.

12. Köitest 2, lk 133-136 nähtub, et AS PCT ja I Ltd on augustis 1998 sõlminud koostöölepingu, milles on lepitud kokku kauba tarnetingimustes, õigustes ja kohustustes. Ii nimel on lepingule alla kirjutanud AA ja AS PCT nimel AK´i asemel Indrek Reimann. Oma allkirja lepingul ei ole Indrek Reimann ka eitanud, kuigi pidas valeks, et ta ei olnud lepingule enda nime trükkinud, samas leidis, et teatud õigus oli temal lepingule alla kirjutada, sest rahalisi kohustusi leping AS PCT ile ei toonud. Süüdistaja on leidnud, et AS PCT tavaline töökord ei näinud üldse ette, et ostujuht tegeleb samuti müügiga. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud see süüdistaja arvates täielikult välistatud. Samas ei suudetud prokuröri arvates kriminaalasjas tõendada, et see oli tavaline praktika ning Indrek Reimann tegeles nii ostu kui müügiga, st väljus volituse raamidest ja pädevuse piiridest. Milline oli aga AS PCT tavaline töökord prokuröri arvates, süüdistusest ei selgu. Kohtu arvates näitavad tõendid, et taoliste järelduste tegemine on põhjendamata. Pigem osundavad tõendid sellele, et juhtimine firmas oli süsteemitu ning töötajad täitsid ülesandeid, mis olid hetkel firmale vajalikud. Nii kinnitas 06.03.2000 istungil juhatuse esimees RP, et juhatuse koosolekuid praktiliselt ei toimunud. Juhatuse liige LAväitis 10.09.2004 istungil, et firma struktuur oli üksnes paberil. 16.02.2005 istungil seletas LA, et firmas toimiti ka nii, et impordi ja ekspordiga tegeles sama isik. Ei olnud välistatud, et ostujuht tegeles müügiga. Eesmärk oli kasum, kes selle majja tõi, polnud oluline (koristaja, raamatupidaja jne). Seda, et Indrek Reimann tegeles nii impordi kui ekspordiga kinnitasid oma tunnistustes tolli deklarant IS, juhatuse liige MV, firma konsultant Märt Viitas, firma nõukogu esimees Vello Vensel, firma juhataja Arho KA. Et Indrek Reimann ekspordiga ei tegelenud või tunnistaja seda ei teadnud, väitsid juhataja AK, juhatuse esimees RP, laojuhataja MR. Need asjaolud näitavad, et siingi puuduvad üheselt mõistetavad ja ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Indrek Reimann oleks tegelenud eksporttegevusega omaalgatuslikult ja tema tegevus eraettevõttes, kus eesmärgiks on kasu saamine, väljus ilmtingimata tema

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

pädevuse piiridest. Lepingute jm dokumentide allakirjutamiseks puudusid kindlad protseduurireeglid ning seegi asjaolu ei luba teha kohtul üheseid järeldusi kas Indrek Reimannil oli õigus lepingut allkirjastada. AS PCT juhataja AKväitis 10.09.2004 istungil, et allkirjaõigus osakonna töötajatel sõltus lepingu iseloomust, kui oli lihtne ühekordne müük, siis ei pidanud allkirja andma juhatuse liige. Samuti tõdes ta, et ei olnud midagi ebaharilikku, kui firmas üks isik tegeles ka nende ülesannetega, mida ta ametijuhendi järgi ei pidanud tegema.

13. Kui nõustuda süüdistusega, siis omakorda kohus ei saa nõustuda kriminaalasjas koostatud menetluse osalise lõpetamise määrustega OÜ Z , F ja E juhtide suhtes. Teovõimeline isik, kes omandab firma notariaalse tehinguga, pidi aru andma oma õigustest ja kohustustest ning tajuma oma vastutuse ulatust. Kriminaalasjas puuduvad tõendid sellest, et need isikud juhul, kui nad oleksid aru saanud tehtud tehingute ebaseaduslikkusest, pöördunuks avaldusega õiguskaitse organite poole, mistõttu ei ole ka aktsepteeritav nende isikute osas kriminaalmenetluse lõpetamine juhul kui süüdistaja jäi endiselt seisukohale, et Indrek Reimann ja KSon süüdi kelmuses. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et OÜ Z , F ja E juhid, kes olid nimetatud äriühingute osad omandanud, oleksid kunagi taotlenud vastavate tehingute kehtetuks tunnistamist või tühistamist mõnel Tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel. Nõustuda saab Indrek Reimanni kaitsja seisukohaga, et juriidiline isik (äriühing), antud juhul osaühing iseenesest ei saa olla fiktiivne, so teeseldud, näilik või varjatud. Kohus nõustub siinjuures ka KSkaitsja seisukohaga, et tunnistajana ülekuulatud ülalnimetatud firmade omanike ütlustesse tuleks suhtuda arvestatava kriitikaga, kuna vastupidiste seletuste korral oleks olnud eeluurimisorganil alust neile kriminaalsüüdistuse esitamiseks kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Samuti nõustub kohus KSkaitsja seisukohtadega selles, et süüdistus peab süüdimõistva kohtulahendi eeltingimusena tõendama asjaolusid, millistel süüdistus põhineb ja peab ka need kohtule arusaadavas ja seadusega lubatud vormis ja korras esitama. Sellest tulenevalt pole alust seada kahtluse alla või hinnata tegelikkusele mittevastavaks KSpoolt samas kriminaalasjas tunnistajana antud ütlusi kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtuliku uurimise käigus. Firma majandustegevuse dokumenteerimise ei anna kohtu arvates alust järeldada sellest nende fiktiivsust. On enesestmõistetav, et firma asjaajamise korrektsus ja toimuva majandustegevuse kajastamise eelduseks saab olla firma juhi majanduslik mõtteviis, kogemus, oskus ja distsiplineeritus, samuti vajalikul määral õigusaktide tundmine. Selle puudumise põhjusi tuleb kohtu arvates otsida firma juhtidest.

14. Riiklik süüdistaja on väitnud, et AS PCT ei suutnud maksumenetluse käigus tõendada Maksuametile ega endale, et kaup kunagi üldse tema valduses oli ning et seda eksporditi Venemaale. See asjaolu on süüdistaja arvates veenvalt tõendatud maksumenetluses tehtud ja jõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega (haldusasi nr 3-43/02), mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde (kd 3, lk 62-67). Kohus ei pea sellist suhtumist õigeks. Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-120-03 ja 3-1-1-123-03 on öeldud, et maksukuritegude uurimisel on küll tõenditena kasutatavad ka maksumenetluses kogutud tõendid (samuti maksuotsus või halduskohtu otsus), kuid selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides. Seoses haldusasjaga nr 3- 43/02 peab kohus vajalikuks osundada veel, et mistahes käitumist või toimingut tuleb analüüsida, reguleerida ja õiguslikult hinnata nende aktide ja sätete kohaselt, mis kehtisid vastava toimingu või käitumise ajal. On üldteada, et regulatsioon saab tuleneda reguleeritava suhte ajal kehtinud õigusaktist. Seepärast pöördub kohus selle normatiivmaterjali poole, mis kehtis septembrist detsembrini 1998, mil AS PCT vahendas kaupade eksporti Venemaa firmale I. 25.08.1993 vastu võetud käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) § 28 (Seaduse rakendamine) lg 5 kohaselt kauba eksport tõendatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras. Vastavalt KMS § 28 lg 5 andis rahandusminister 24.09.1996 välja määruse nr 73, mille p 1.5 kinnitati „Teenuse

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

ekspordi loetelu ning kauba ja teenuse ekspordi tõendamise kord“ (edaspidi siin: Kord). Korra II osa p 4 konstateerib, et nimetatud kauba ja teenuse ekspordi tõendamise kord on kehtestatud KMS § 28 lg 5 alusel Korra II osa p 5 sätestas, et kaupade eksport peab olema tõendatud kas ekspordi kaubadeklaratsiooniga, millel on piiritolliasutuse märge kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt, või juhul, kui kaup on paigutatud tollilattu ekspordi ootele, impordi kaubadeklaratsiooniga, millel on ekspordiks ettenähtud kauba tolliladustamise kohta vastav märge. Korra p 6 sätestas, kuidas tõendatakse teenuse eksporti. Nimetatud Korra p 5 tunnistati kehtetuks rahandusministri 29.12.1999 määrusega nr 117 (jõustus 01.01.2000) „Kaupade ja muu vara impordi käibemaksust vabastamise tingimuste ja korra kinnitamine ning rahandusministri määruste muutmine“. Viimatinimetatud määruse p 6.3 tunnistas rahandusministri 24.09.1996 määrusega nr 73 kinnitatud Korra punkti 5 kehtetuks ning muutis punkti 6, sõnastades selle järgmiselt: „Kauba või teenuse eksport tõendatakse üldjuhul järgmiste dokumentidega: p 2) kauba müüja poolt väljastatud arve; p 3) ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on piiritolliasutuse märge kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt; p 4) dokument kauba saajale üleandmise kohta (üleandmisakt või kaubaveo saatedokument, millel on märge kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta)

15. Seega ei kehtinud vaidlusaluste eksporttehingute ajal viimatinimetatud p 6, vaid Korra punkt 5, mis on kohtu arvates käesolevas kriminaalasjas ekspordi toimumise tõendamiseks kohaldatav. Korra p 25 kehtestati samuti alles eelpoolnimetatud rahandusministri 29.12.1999 määrusega nr 117 (jõustus 01.01.2000) „Kaupade ja muu vara impordi käibemaksust vabastamise tingimuste ja korra kinnitamine ning rahandusministri määruste muutmine“, täpsemalt selle p 10 kohaselt, ega saanud kuidagi olla rakendatav 1998. a. viimasel neljal kuul tehtud eksporttehingute puhul. Nimetatud 29.12.1999 määrusega kehtestatud ja alates 01.01.2000 jõustunud muudatusi (uut punkti

6 ja punkti 25, millele viidatakse Tallinna Halduskohtu 07.03.2002 otsuses) ei saanud kohtu arvates kuidagi rakendada tagasiulatuvalt tehingutele, mis tehti 1998. aastal, mil Korras oli üldse kokku 23 punkti.

16. Eksporttehingute ajal kehtinud KMS § 2 avab mõisted kaubad ja teenused. KMS § 2 p 2 kohaselt nimetatakse kaupadeks vallasasju, loomi, puisteaineid, vedelikke, gaase, elektrija soojusenergiat. Kinnisasjad ja laeva kinnistusraamatutesse kantud laevad, ehitised kui vallasasjad, raha ja väärtpaberid ei ole kaubad. KMS § 2 p 3 kohaselt teenused on kõik KMS § 2 p 2 hõlmamata, ettevõtluse korras osutatavad hüved, sealhulgas võõrandatavad õigused.

17. Kohtu arvates on kehtinud Korra p 5 kohaselt piisavalt tõendatud ekspordi toimumine. Ka varasem KMS § 28 lg 5 sõnastuses (enne Korra kehtestamist) oli öeldud, et kauba või teenuse eksport tõendatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras. Kauba ekspordi tõendamisel oli seejuures aluseks ekspordi kaubadeklaratsioon vastavate tollitemplitega. KMS § 28 lg 7 (välja antud Riigikogus 07.11.1996 vastu võetud „Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse“ § 1 p 8 alusel) tunnistati 17.11.1999 kehtetuks. KMS § 28 lg 7 sätestas, et Maksuameti või Tolliameti vaidluses maksukohuslasega kauba ekspordi või taasväljaveo toimumise üle loetakse kauba ekspordi või taasväljaveo toimumise tõendiks kauba sisseveo registreerimist tõendav dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kuhu kaup maksukohuslase andmetel Eestist vahetult saadeti.

18. Kohtu arvates on tõendatud, et kaup ületas nii tollikui riigipiiri. Kohtualuseid ei saa süüdistada käitumises, mida neile ei saanud süüks panna nende tegevuse ajal kehtinud õigusaktide valguses ning lähtuvalt asjaolust, et nad ei olnud seotud ei kauba deklareerimisega ega kauba liikumisest Eestist, Soome ja sealt Venemaale. Kui ei ole veenvalt, usaldusväärselt ja üheselt mõistetavalt tõendatud kohtualuse süü temale inkrimineeritavas kuriteo, siis tuleb ta õigeks mõista. Ühelegi kohtualusele ei saa panna

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

kohustust tõendada oma süüd või süü puudumist. Teiste sõnadega, kui puudub vastav süüteokoosseis, siis on kohtu arvates lubamatu isikut süüdi mõista tõsikindlate faktide aset täitvate oletuste alusel.

19. Juhul, kui süüdistaja väidab, et kauba eksport on olnud fiktiivne, pidid olema fiktiivsed ka tolliprotseduurid ning sellega seoses vastutusele võetud tollitöötajad. Vabariigi Valitsuse 30.07.1996. a. määrusega nr 205 kinnitatud „Tolliprotseduuride „eksport“ ja „taasväljavedu“ tollivormistuse kord“ (muudetud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1997. a. määrusega nr 238) kehtestas tolliformaalsuste läbiviimise korra. Selle määruse p 2 kohaselt kauba ekspordil esitatakse kaubadeklaratsiooni eksemplarid 1, 2 ja 3; p 7 kohaselt sama nimetusega kauba korduval väljaveol sama isiku poolt võib toll lubada kauba väljavedu saatedokumentide alusel.

Kaubadeklaratsiooni vormistamine nimetatud kaubale toimub saatedokumentide alusel pärast kauba väljavedu perioodiliselt, kuid mitte harvem kui üks kord kuus; p 9.1, 9.2, p 9.6, p 9.7, p 9.8 ja p 9.9 kohaselt ekspordi kohaldamisel viiakse tollivormistuse käigus üldjuhul läbi tolliformaalsused: kaubadeklaratsiooni ning selle juurde kuuluvate dokumentide esitamine tollile aktsepteerimiseks ning nende aktsepteerimine enne kauba väljavedu; kauba esitamine tolliläbivaatuseks ning kauba tolliläbivaatus; ekspordimaksude ja riigilõivu määramine ning sissenõudmine; tagatise esitamine tollile; tolli poolt eelnevalt aktsepteeritud kaubadeklaratsiooni ning kauba saatedokumentide esitamine piiritolliasutusele; kauba vabastamine; määruse p 12 kohaselt kaubadeklaratsioon loetakse tollidokumendiks pärast selle aktsepteerimist tolli poolt.

Aktsepteerimisel antakse kaubadeklaratsioonile number ja sisestatakse andmed deklaratsiooni kohta Tolliameti automatiseeritud infoja kontrollsüsteemi INFOTOLL. Kaubadeklaratsiooni eksemplaridele teeb tolliametnik märke deklaratsiooni aktsepteerimise kohta ning kinnitab seda allkirja, kuupäeva ja isikliku pitsati jäljendiga; p 13 kohaselt kaubadeklaratsiooni aktsepteerimisel jääb eksemplar 1 tolliasutusele, kus deklaratsioon aktsepteeriti, eksemplarid 2 ja 3 tagastatakse deklarandile; p 15 kohaselt deklarant vastutab kaubadeklaratsioonile märgitud andmete õigsuse eest ja väljaveetava kauba vastavuse eest kaubadeklaratsioonil märgitule ning kinnitab seda oma volitatud esindaja allkirjaga kaubadeklaratsioonil; p 16 kohaselt võib toll korraldada kauba tolliläbivaatust nii kaubadeklaratsioonide aktsepteerimisel kui ka tollipiiri ületamisel; p kohaselt registreeritakse piiritolliasutuses kauba tollipiiri ületamine Tolliameti automatiseeritud infoja kontrollsüsteemis INFOTOLL ja tehakse kaubadeklaratsiooni eksemplaridele 2 ja 3 ning kauba saatedokumentidele märge kauba vabastamise kohta tollijärelevalve alt; p 19 kohaselt, kui piiritolliasutuses kontrollimise käigus tuvastatakse väljaveoks deklareeritud kauba mittevastavus deklareeritule, siis kaupa üle tollipiiri ei lubata.

Nagu ilmneb refereeritava määruse punktist 20, alles siis, kui puudub piiriületuse märge või kaheldakse selle tõesuses, võib toll võtta ekspordi toimumise või mittetoimumise tõendiks vastavalt sisseveo registreerimise või sisseveo puudumise selle riigi tollis, kuhu kaup pidi Eestist vahetult saadetama. Osundatud punkt 20 koos Tolliameti jaanuarist märtsini 1999 tehtud eelpool nimetatud pöördumistega Soome ja Venemaa vastavatesse instantsidesse annab aluse tavatuks järelduseks: Eesti Tolliamet kahtles oma tolliinspektorite poolt kaubadeklaratsioonidele tehtud märke tõesuses.

Kriminaalasjast ei nähtu, et oleks teostatud uurimist, kontrollimaks Tolliameti töötajate tegevust kehtinud õigusaktide valguses.

20. Kohtu käsutuses ei ole kindlaid ja usutavaid tõendeid, mis üheselt kinnitaksid, et AS-i PCT poolt kauba eksport (33 eelpool osundatud kaubadeklaratsiooni alusel) ei toimunud. Kohus ei näe ühtki veenvat argumenti, miks peaks kohus eelistama Vene ja Soome ametivõimude kirju neile dokumentidele, mis olid aluseks kauba väljaviimisel Eestist (kaubadeklaratsioonid) ning aktsepteeritud Eesti tollis. Kauba deklareerimisega lõppes protseduur, mis peab eelnema kauba riigist väljatoimetamisele. Kohtualust ei saa süüdistada sellega seonduvalt ühegi õigusnormi rikkumises, sest piiri ületaja ei olnud

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

kohtualune ning tehingute tegemise või mittetegemise eest Soomes ja Venemaal tema ei saa vastutada.

21. Lisaks tollijärelevalvele eksisteerib ka piirivalve. Vastavalt Piirivalveseaduse § 4 lg 1 p 4 tõkestab piirivalve tolliterritooriumile kauba ebaseaduslikku väljatoimetamist tollipunktide ja –postide vahelisel tollipiiril, s.t. ka piirivalve korraldab teatud juhtudel tollijärelevalvet. Sama seaduse § 4 lg 2 p 4 kohaselt on piirivalve kohustuseks tõkestada tolliterritooriumile kauba ja muude väärtuste ebaseaduslikku sissevõi sealt väljatoimetamist tollipunktide vahelisel tollipiiril.

22. Kohus nõustub sellega, et isik on kohustatud esitama tollidokumendid deklareeritava kauba kohta omal initsiatiivil ning tollikontrollil ja piirijärelevalvel on kontrollifunktsioon. Riigikohus on sellele tähelepanu pööranud lahendites 3-1-1-70-01 ja 3-1-1-14-03. 1997. a. Tolliseaduse § 1 p 3 nägi ette, et deklareeritav kaup on kaup, mille kohta tuleb samas seaduses või teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel esitada tollideklaratsioon. Sama seaduse § 15 lg 1 sätestas, et kauba tolliterritooriumile või sellel väljatoimetamise loa saamiseks tuleb deklareeritav kaup tollis deklareerida. Selleks tuleb tollile kirjalikult või automaatse andmetöötluse süsteemi sidevahendite kaudu esitada tollideklaratsioon. §

15 lg 2 kohaselt pidi deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni tollile esitama deklarant või tema volitatud isik, mida ka antud juhul AS PCT poolt (ISisikus) tehti.

23. Kontrollinud kõiki eelpool kirjeldatud tõendeid, ei leidnud kohus Indrek Reimannile ja Kaupo Survale prokuröri poolt 21.04.2006 kohtus esitatud muudetud süüdistuses selliseid rikkumisi, mille toimepanemine lubaks neile inkrimineerida süüdistustes kirjeldatud delikti koosseisu. Kohus asub seisukohale, et käibemaksu tagasinõudmine AS PCT poolt oli õiguspärane, sest ekspordi toimumine tuleb lugeda tõendatuks ja kooskõlas Käibemaksuseadusega. KMS § 13 lg 2 p 1 kehtestas kaupade ja teenuste ekspordi puhul käibemaksu määraks 0 %.

24. Kohtu arvates ei ole asjas kogutud sellist usaldusväärsete tõendite kogumist, mille alusel saaks kindlalt väita, et Indrek Reimann ja KSon toime pannud kuriteod neile esitatud süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil. Samuti ei ole võimalik kriminaalasja uuesti saata täiendavale kohtueelsele uurimisele. Kohtu arvates ei täitnud kolm ja pool aastat väldanud täiendav uurimine oma eesmärki ja jättis kokkuvõttes kogumata süüdistusi põhistavad tõendid ja sisuliselt välja selgitamata need asjaolud, millele Tallinna Linnakohus oma 04.04.2000. a. määruses tähelepanu juhtis. Kriminaalasjas puuduvad selgepiirilised süütõendid, mis kinnitaksid, et Indrek Reimanni ja KStahe oleks suunatud isikute s pettuse teel võõra vara saamisele. KrK § 143 sätestatu kohaselt on kelmusena kvalifitseeritav võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamine pettuse teel. Seega eeldab teo kvalifitseerimine KrK § 143 järgi, et isik oleks kasutanud pettust ja oleks pettuse abil saanud varalist kasu. Kuna kohus ei nõustu ka Indrek Reimanni süüdistuse tõendatusega riisumises, ei saa kohus nõustuda ka riisumisele kaasaaitamisega, milline käitumine on inkrimineeritud Kaupo Survale, seda samuti usaldusväärsete tõendite kogumi puudumise tõttu. Nii KrK § 1411 kui § 143 on omakasulised varavastased kuriteod. Kriminaalasjas puudub kohtu arvates niisuguste usaldusväärsete tõendite kogum, mille alusel võiks kindlalt väita, et Indrek Reimann ja KSvõi neile lähedalseisvad (ehk kolmandad) isikud oleksid saanud neile inkrimineeritava kuritegeliku käitumise läbi varalist kasu.

25. Kohtu kohustus ei ole uusi tõendeid omaalgatuslikult koguda. Vastasel juhul täidaks kohus süüdistusfunktsiooni. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu 25.09.2006.a. lahendist 3-1-1-69-06. Analoogilist seisukohta väljendas Riigikohus ka 07.12.1999 lahendis 3-1-1- 80-99. Ei Indrek Reimannile ega Kaupo Survale esitatud süüdistustes ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mida nad oma käitumisega rikkusid. Seega jääb arusaamatuks, millised olid need ebaseaduslikud toimingud, millega tuleb sisustada kohtualuste poolt väidetavalt pettuse toimepanekut, s.o ebaseaduslikku ja seega teatud õigusnormide

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

vastast tegevust, aga samuti riisumist ametiseisundit kuritarvitades (Indrek Reimanni osas) ning sellisele tegevusele kaasaaitamist (KSosas). Kohus ei nõustu prokuröri poolt süüdistuses ja süüdistuskõnes väljaöeldud seisukohaga, et Indrek Reimanni ja KSebaseaduslik tegevus on üheselt mõistetav ja teistmoodi seda ei saagi tõlgendada. Riigikohtu viimatinimetatud lahendis (p 8) rõhutatud, et süüdistus peab olema konkretiseeritud. Kohus ei saa inkrimineeritavat tegusid omaalgatuslikult nõupidamistoas lahti mõtestada. Kuigi kriminaalmenetlus toimus Kriminaalmenetluse koodeksi sätete järgi, tuleb kohtul lähtuda samaaegselt kriminaalmenetluse üldisest mõttest. Kriminaalasja arutav kohus ei tohi asuda omal initsiatiivil süüdistuse sisu õiguslikult „parandama“, s.t. kohtuliku arutamise piiri saavad tuleneda süüdistusest.

26. Põhjalikum tutvumine kriminaaltoimiku materjalidega näitab, et kohtueelset menetlust ei ole läbi viidud süsteemipäraselt ja järjepidevalt. Mitmete kuude kestel pärast kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele saatmist ei ole peale eeluurimise pikendamise taotluste paigutatud toimikusse praktiliselt ühtki uut tõendit või dokumenti.

27. KrMK § 268 lg 2 kohaselt ei või süüdimõistev kohtuotsus rajaneda oletustel ja tehakse ainult tingimusel, kui kohtuliku arutamise käigus on tõendatud kohtualuse süü kuriteo toimepanemises.

28. Eeltoodud põhjustel ja uuritud kohtulikke tõendeid nende kogumis hinnates ning tuginedes oma siseveendumusele leidis kohus, et kohtualuste süü neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises ei ole veenvalt tõendatud ning Indrek Reimann ja KStuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Juhindudes KrMK § 260-263, § 268 lg 1, lg 4, § 269 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Indrek Reimann temale esitatud süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 ja KrK § 143 lg 2 p 1, 11 järgi õigeks mõista.

2. Tühistada Indrek Reimanni suhtes valitud tõkend allkiri elukohast mittelahkumiseks.

3. KStemale esitatud süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 1411 lg 3 p 1 ning KrK § 143 lg 2 p 1, 11 järgi õigeks mõista.

4. Tühistada KSsuhtes valitud tõkend allkiri elukohast mittelahkumiseks.

5. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

6. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, kusjuures apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest (s.o. 30.10.2006). Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

7. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtus 20.11.2006 alates kella 14:00-st.

Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

Raivo Einula Kohtunik