1-06-2851\8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-2851

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15. novembril 2006 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik

Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm, tõlgi Tatjana Šibajeva juuresolekul

prokuröri

Eve Soostar

kaitsja

v.-adv. abi Urmas Simon osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 07.11.2006 kriminaalasja

H.G’i, isikukood xxxx, venelane, kodakondsuseta, haridus 5 klassi, elukoht

xxxx, ei õppinud enne kinnipidamist, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 197 lg 1 järgi 1 a vabadusekaotusega, 2) 27.06.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3; 197 lg 2 p 1,2; 139 lg 2 p 2,3

– 15 lg 2 järgi 3 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, 3) 17.05.2004 Tallinna

Linnakohtu poolt KarS § 114 p 5 järgi 10 a vangistusega, karistusaja alguseks loetud 22.08.2003, käesoleval ajal kannab Murru Vanglas nimetatud karistust, - süüdistustes KarS § 305, 275 järgi.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada H.G KarS § 305 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada H.G KarS § 275 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista H.G’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.05.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) aastat 9 (üheksa) kuud ja 6 päeva vangistust võrra ning H.G’i liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 6 päeva vangistust.

H.G’i karistuse kandmise alguseks lugeda 15.11.2006.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.G-lt (elukoht xxxx ,

viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tibar & Partnerid (asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) kasuks 3457.40 (kolm tuhat nelisada

2

viiskümmend seitse krooni ja 40 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 527.40 krooni)

krooni v.-adv. abi Urmas Simoni poolt määratud korras süüdistatava H.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.G-lt (elukoht xxxx , viibib

kinnipidamiskohas) menetluskuluna määratud kaitsjatele makstud tasu 6796.80 (kuus tuhat seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Kairi Kurisoo ja v.-adv. Mati Senkeli osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, v.-adv.

abi Urmas Simoni osavõtu eest kohtueelsest menetlusest ning kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista H.G-lt (elukoht xxxx , viibib

kinnipidamiskohas) menetluskuluna ekspertiisitasu 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) krooni riigituludesse.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUSED

H.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema Maardu Vanglas

asukohaga Vana-Narva mnt 17 Maardu linn karistust kandes edastas Tallinna

Linnakohtusse Liivalaia 24 Tallinnas kohtunik L P adresseeritud kirja, milline registreeriti Tallinna Linnakohtus 22.07.2004 ja milles H.G kasutab tema, Kirill Šeremeti, Dmitri Timokhini ja Aleksandr Kudrjavtsevi suhtes kriminaalasjas nr 1-

457/04 17.05.2004 süüdimõistva kohtuotsuse langetanud kohtunik L P suhtes vulgaarseid ja ebasündsaid väljendeid.

Samuti tema edastas Maardu Vanglast asukohaga Vana-Narva mnt 17 Maardu linn 01.11.2004 Tallinna Linnakohtusse Liivalaia 24 Tallinnas kohtunik L P adresseeritud kirja, milles H.G kasutab tema, Kirill Šeremeti, Dmitri Timokhini ja Aleksandr

Kudrjavtsevi suhtes kriminaalasjas nr 1-457/04 17.05.2004 süüdimõistva kohtuotsuse langetanud kohtunik L P suhtes vulgaarseid ja ebasündsaid väljendeid.

Samuti Murru Vanglas asukohaga Haapsalu mnt 11 Vasalemma vald Rummu Harjumaa karistust kandev H.G edastas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja Liivalaia

24 Tallinnas kohtunik L P adresseeritud kirja, mis 22.03.2006 registreeriti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas ja milles H.G kasutab tema, Kirill Šeremeti,

Dmitri Timokhini ja Aleksandr Kudrjavtsevi suhtes kriminaalasjas nr 1-457/04

3

17.05.2004 süüdimõistva kohtuotsuse langetanud kohtunik L P suhtes vulgaarseid ja ebasündsaid väljendeid.

Seega pani H.G toime kohtuniku solvamise, s.o. KarS § 305 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.G on kohtu alla antud süüdistatuna samuti selles, et tema koos Dmitri

Timokhiniga edastas 26.10.2004 Maardu Vanglast asukohaga Vana-Narva mnt 17

Maardu linn Põhja Ringkonnaprokuratuuri Tatari 39 Tallinnas ringkonnaprokurör Natalja Vesterile adresseeritud kirja, milles H.G ja Dmitri Timokhin kasutavad

nende, Kirill Šeremeti ja Aleksandr Kudrjavtsevi suhtes kriminaalasjas nr 1-457/04

kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtulikul uurimisel riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör N V suhtes vulgaarseid ja ebasündsaid väljendeid.

Seega pani H.G toime võimuesindaja solvamise, s.o. KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID

Süüdistatav H.G tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Süüdistatav H.G kinnitas, et tema mõte oli need kirjad kannatanutele kirjutada,

sest pika vangistuse tõttu oli ta üksi isoleerituna ühiskonnast. Süüdistatava H.G

ütlustest nähtub, et tema mõtles kirju kirjutades reaalselt, sest milleks nalja

teha, kui pärast tuleb kohus. Süüdistatava H.G sõnul kirjutas tema kirja

prokurör V , kuid Dmitri Timokhin luges seda ja pani oma allkirja alla. Süüdistatav

H.G tunnistas, et ta ei tahtnud nende kirjadega mitte midagi saavutada. Süüdistatava H.G sõnul ei ole tal midagi kaotada ja tema jaoks ei ole vahet

mitu kirja kirjutada. Süüdistatava H.G väitel lihtsalt kord tuleb aeg ja siis laheneb kõik iseenesest.

Kannatanu L P kinnitas kohtuistungil, et arutas Tallinna Linnakohtus kohtunikuna

kriminaalasja, kus H.G ja Dmitri Timokhinit süüdistati KarS § 114 järgi. Kannatanu L P ütlustest nähtub, et mõlemad sai süüdi mõistetud ja H.G sai 10

aastat vangistust. Kannatanu L P avaldas, et süüdistuses nimetatud kirjad saadeti kohtu kantseleisse tema nimele, kusjuures esimene kiri oli kirjutatud H.G ja Dmitri Timokhini poolt, teises kirjas oli H.G nimi ning kolmandas kirjas oli H.G ja veel kellegi nimi, kes on talle täiesti võõras. Kannatanu L P väitel on need kirjad olnud seotud alati mingi konkreetse sündmusega. Kannatanu L P kinnitas, et esimene kiri tuli siis, kui nad olid kätte saanud kohtuotsuse venekeelse tõlke ja tekkisid ilmselt ebameeldivad emotsioonid. Kannatanu L P väitel esimeses kirjas olid viidanud nad suhtlemiskeelule, mis neil omavahel oli kuni kohtuotsuseni. Kannatanu L P sõnul tuli teine kiri siis, kui oli ringkonnakohtu istung, kus jäeti otsus muutmata. Kannatanu L

P tunnistas, et kolmas kiri tuli siis, kui asi jõudis Rakvere kohtusse ja ilmselt neile

edastati süüdistusakt. Kannatanu L P väitel oli kirjades palju ebatsensuurseid

väljendeid, kõigis oli ähvardusi, lubati tappa ja teha muid koledaid asju, samuti oli viiteid prokurör V . Kannatanu L P kinnitas, et ta tundis ennast solvatuna. Kannatanu L

P ei pidanud eriti tõenäoliseks, et nad saavad neid ähvardusi ellu viia, sest neile on

mõistetud suhteliselt pikk karistus, aga ebameeldivust need tekitasid ja rikkusid hingerahu.

4 Kannatanu N V kinnitas kohtuistungil, et puutus süüdistatavatega kokku 2 aastat tagasi Tallinna Linnakohtu kohtuistungil ja ringkonnakohtu istungil. Kannatanu N V avaldas, et süüdistuses nimetatud kiri saadeti prokuratuuri kantseleisse tema nimele ja kantselei

kaudu sai ta kirja kätte. Kannatanu N V väitel oli kiri kirjutatud H.G ja

Dmitri Timokhini poolt, kuid käekirja järgi oli selle kirjutanud tema arvates H.G . Kannatanu Natalja V sõnul olid kirjas ähvardused ja ebatsensuursed väljendid. Kannatanu N V kinnitas, et ta tundis ennast kirja lugedes solvatuna. Kannatanu N V avaldas, et ta ei võtnud ähvardusi tõsiselt. Kannatanu N V tunnistas, et kiri, mis talle adresseeriti, oli ajendatud ringkonnakohtu otsusest, sest tema meelest oli seal kirjas ka see, et kohtunikud olid teinud otsuse just nii, kuidas kannatanud tahtsid.

Kohus avaldas kohtulikul uurimisel alljärgnevad kohtueelsel menetlusel kogutud tõendid: - kohtunik L P ning ringkonnaprokurör N V adresseeritud kirjad (I kd, tl 142 olevas kinnises ümbrikus); - Eesti Keele Instituudi keelelis-tähendusliku ekspertiisiakti (I kd, tl 59-60), mille uurimuslikus osas on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud kirjades

ei ole ühtegi korda mainitud nimepidi üks ega teine ekspertiisimääruses

nimetatud isik (kohtunik L P ja prokurör N V ), kuid kirjade sisust võib oletada, et kirjutajad adresseerivad oma sõnad kohtunikule ning prokurörile, kes on tegelenud H.G ja Dmitri Timokhini kriminaalasjaga. Ekspertiisiks

esitatud kirjad sisaldavad väga ränki ebatsensuurseid sõnu, mida tavalistes

üldkasutatavates sõnaraamatutes ei esine, neid ei ole isegi erialases argoosõnaraamatus, põhiliselt on argooleksikat, mida on kasutatud nii kaudseks

kui ka otseseks ähvardamiseks. Enamik lauseid sisaldavad ähvardavaid või solvavaid kõneelemente. Need väljendid annavad alust väita, et ähvardused on

suunatud nii isikutele, kes on seotud kirja autorite kriminaalmenetluse ja

karistustähtaja määramisega, kui ka isikule, kes nende arvates kaebas nad kohtusse. Kirjades on rohkesti madalkeelse ja vulgaarse märgendiga väljendeid ja sõnu, mis solvavad eriti naisisikut. - kohtunik L P adresseeritud kirja, mis 22.03.2006 registreeriti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas (II kd, tl 17); - asitõendi – eelpoolnimetatud kirja vaatluse protokolli 30.05.2006 (II kd, tl 20), millisest nähtub, et selle tekstis on kasutatud ebatsensuurseid väljendeid. - Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-457/04 17.05.2004 (II kd, tl 42-50) H.G, Kirill Šeremeti, Dmitri Timokhini ja Aleksandr

Kudrjavtsevi süüdimõistmise ja karistamise kohta KarS § 114 p 5 järgi. Süüdistatavat H.G karistati vangistusega 10 aastat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud

kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava H.G süü temale esitatud süüdistustes leidis täielikult tõendamist. Kohus tuvastas, et

süüdistatav H.G adresseeris kahel korral oma kirja Tallinna Linnakohtusse Liivalaia 24 Tallinnas kohtunik L P , ühel korral Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja Liivalaia 24 Tallinnas kohtunik L P ja ühel korral Põhja Ringkonnaprokuratuuri Tatari 39 Tallinnas ringkonnaprokurör N V . Kohtunik L P kuulus kohtunikuna Tallinna

Linnakohtu kohtukoosseisu, milline langetas 17.05.2004 kriminaalasjas nr 1-457/04 süüdistatava H.G suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, karistades teda KarS § 114

5

p 5 järgi 10 aastase vangistusega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Natalja Vester esindas kriminaalasjas nr 1-457/04 riiklikku süüdistust Tallinna

Linnakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus. Süüdistatava H.G poolt kannatanutele L P ja N V adresseeritud kirjades kasutatud väljendid on kohtu poolt tuvastatud ja kontrollitud, sealjuures on kohtu arvates tegemist äärmiselt vulgaarsete ja ebasündsate väljenditega, millised on oma sisult eriti naisisikuid solvavad.

KarS § 305 näeb ette vastutuse kohtu või kohtuniku laimamise või solvamise eest

seoses tema osalemisega õigusemõistmisel. KarS § 275 näeb ette vastutuse

võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatava H.G poolt toimepandud

kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 305 ja KarS § 275 järgi kvalifitseeritud. Süüdistatav H.G oma tegevusega kahjustas nii kohtuniku kui

ka prokuröri au ja väärikust. Ajend kohtuniku ja prokuröri kui võimuesindaja solvamiseks tulenes kummagi ametialasest tegevusest õigusemõistmisel. Süüdistatav

H.G ei leidnud muud väljundit oma pahameele avaldamiseks tema suhtes

langetatud kohtuotsuse suhtes kui vulgaarsete ja ebasündsate väljenditega kirjade kirjutamine ja nende adresseerimine kohtunikule ja prokurörile, kes tema arvates olid ebaobjektiivsed. Subjektiivsest küljest eeldavad vaadeldavad paragrahvid tahtlust kõigi süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes, kusjuures süüteokoosseisud on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav H.G

pani kuriteod toime otsese tahtlusega, sest ta mõtles kõike tõsiselt ja oli kirjade kirjutamisel järjekindel, saates viimase kirja kohtunikule veel siis, kui kriminaalasi oli juba kohtumenetluses. Kohus loeb süüdistatava H.G käitumises tuvastatuks nii

süüteokoosseisude objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ega leia õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava H.G karistust kergendab süü tunnistamine ja alaealisus (kaks kuriteoepisoodi KarS § 305 järgi ning KarS § 275 järgi

kvalifitseeritav kuritegu), tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava H.G isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat H.G on varem

kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures uued tahtlikud kuriteod pani ta toime

Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega nr 1-457/04 17.05.2004 KarS § 114 p 5 järgi mõistetud karistust kandes. Nimetatud asjaolu näitab seda, et vanglas karistust kandes ei ole süüdistatav H.G veel asunud paranemise teele. Süüdistatava H.G

suhtumist toimepandud kuritegudesse näitab kohtu arvates see, et süüdistatav H.G õigustas oma tegusid ega kahetsenud midagi. KarS § 305 näeb karistusena ette

rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse ning KarS § 275 näeb karistusena

samuti ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Kohtu arvates ei ole lähtuvalt eeltoodust süüdistatava H.G karistamine rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega põhjendatud ega otstarbekas. Kohus leiab, et süüdistatavat

H.G tuleb toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega, milline on KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristusena KarS § 305 sanktsiooni keskmises määras.

6

Viru Maakohus lõpetas oma määrusega 15.11.2006 kriminaalasjas nr 1-06-2851 menetluse Dmitri Timokhini osas tema süüdistuses KarS § 275 järgi KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus

Nooremreferent

I.Golubev