1-06-14730\5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-06-14730

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-14730 (06274000220) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi A. J. süüdistus kuriteos KarS § 263 p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Raudsepp Süüdistatav A. J., ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, põhiharidus, töötu, alaline elukoht XXX, ajutine elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 30. jaanuaril 2004.a. Saare Maakohtu poolt KarS § 199 lg2 p 4,8 ja 200 lg 1 järgi liitkaristuseks vangistus kaks aastat tingimisi 18 kuulise katseajaga; 2) 23. aprillil 2004.a. Saare Maakohtu poolt KarS § 199 lg2 p4,8 ja 25 lg2 alusel kaks (2) kuud vangistust, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus kaks (2) aastat üks (1) kuu ja kakskümmend (24) päeva; vabanes kinnipidamiskohast 21. aprillil 2006.a.; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld .

2

Kaitsja

Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A. J. kuriteos KarS § 263 p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa (9) kuud.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta A. J.’ le mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades A. J. katseajal käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 alusel kohustada A. J.t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et A. J.le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

A. J. anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla elukoha järgi.

Kohtuotsuse jõustumisel A. J. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista A. J.’lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696.

Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

3 Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Asjaolud ja menetluse käik

A. J. on antud kohtu alla süüdistatuna selles , et tema, olles alkoholijoobes, tungis ööl vastu 04.07.2006.a kella 24:00 paiku avalikus kohas, XXX asuva YYY hoone taga asuval muruplatsil teiste isikute juuresolekul ilma põhjuseta kallale alaealisele L.S.’ule (XXX); tiris teda juustest, paiskas kannatanu pikali ning lõi teda jõhkralt korduvalt jalgade ja rusikatega keha piirkonda, lõpetades peksmise teiste isikute sekkumise ja politseipatrulli saabumise tõttu. Peksmise tulemusena sai L.S. tervisekahjustusi ja tundis füüsilist valu. Taolise tegevusega häiris A. J. kõrvalseisvate kolmandate isikute rahu ja avalikku kindlustunnet. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises, mis oli toime pandud vägivallaga, pani A. J. toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku A. J. süüdistuses kuriteos KarS § 263 p1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. A. J. on antud kohtu alla kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A. J. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid A. J.’ le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus A. J.le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A. J.le karistuseks vangistust üheksa (9) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada A. J.t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks A. J. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

4

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav A.J., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et A. J. tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub A. J.’ lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik

5