Legislator Case Law & Legislation
1-06-11064\3 AI generated

1-06-11064\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-06-11064\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-06-11064

Legislator headnote

AI generated

1-06-11064\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-06-11064

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievances substantiation of statutory violation substantive defects vat carousel fraud lack of standing of association severe personal hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-06-11064

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-11064 (06237300194)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Zinaida Vorošilova

Kriminaalasi ja J.J süüdistuses M.H KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatavad M.H - isikukood

XXXXXXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega;

elukoht: XXXXXXXX; töötab abitöölisena ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud:

1) 31.10.1997.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 197 lg

2 p 2 järgi rahatrahviga 2200 krooni;

2) 21.09.2005.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 203 ja

KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 6-kuulise vangistusega;

(vabanes 21.03.2006.a.); korduvalt karistatud

väärtegude eest (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld;

J.J - isikukood XXXXXX,

kodakondsuseta; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX;

töötab abitöölisena ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud 21.09.2005.a Harju Maakohtu otsusega KarS §

199 lg 2 p 7 järgi - 2 kuud vangistust (ära kantud

Tallinna arestimajas); tõkend – elukohast lahkumise keeld

2

Kaitsja

vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. M.H KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust .

KarS § 74 18-kuulise alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.H

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud . KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata M.H-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. J.J KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust .

KarS § 73 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.J (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Välja mõista kuriteoga tekitatud kahju M.H-lt ja J.J-ilt solidaarselt katteks: - 3 400 (kolm tuhat nelisada) krooni R J’i kasuks (Sampo Pank arve nr. 335042930007); - K V kasuks (Hansapank arve nr 1101343461). 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni

4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777): - M.H-lt ekspertiisitasu krooni ja määratud kaitsjale 460 (nelisada kuuskümmend) makstav tasu 1 243,45 kr (üks tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja 45 senti);

- J.J-ilt ekspertiisitasu krooni ja määratud kaitsjale 460 (nelisada kuuskümmend) makstav tasu 1 795, 65 kr (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis krooni ja 65 senti)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

3

SÜÜDISTUS.

M.H ja J.J-i süüdistatakse selles, nad et 19.09.2005.a kella 06.30 paiku

XXXXXXX, isikute grupis, võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid R J kasvuhoonesse ja varastasid sealt kurke maksumusega 100 krooni; talu

krundilt varastasid 200-liitrise vaadi maksumusega 300 krooni; 20 metalltoru (pikkusega 6 meetrit) maksumusega 3000 krooni, kokku R. J vara summas 3 400 krooni.

Samuti nemad 19.09.2005.a XXXXXXX, isikute grupis, võõra vallasasja äravõtmise ja selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid kuuri ja varastasid K V kuuluvad 2 atra maksumusega 800 krooni, metallist 200-liitrise vaadi maksumusega 300 krooni, kokku K. V vara summas 1 100 krooni.

A. Rõžkov 23.02.2006.a kell 17.10 XXXXX võõra vallasasja äravõtmise ja selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil purustas aknaklaasi ja tungis elumajja, pani kilekotti kaks purki majoneesi (28 kr), ühe purgi kurke (10 kr), kolm muna (3 kr), 2 paari dressipükse (300 kr), 5 triiksärki (125 kr), pintsaku (50 kr); 2 tekikotti (240 kr), kolm aluslina (300 kr). Kokku püüdis J.J ära viia J S kuuluvat vara summas , kuid peeti korteris 1 056 krooni kinni.

Oma tegevusega panid M.H ja J.J toime

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Süüdistatavad M.H ja J.J tunnistasid end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetsesid toimepandut; nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Nende kaitsja R. Lumiste pidas süüdistusi põhjendatuks ja leidsid, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et M.H ja J.J-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu R J kuriteoteate protokolliga (tl. 3-4); tema ütlustega eeluurimisel (tl. 14- 15) ja selgitustega kohtuistungil; - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl.5 - 13); - ekspertiisiaktiga nr IV – 0059-05/6919, 02.12.2005.a ja sellele lisatud fototabelitega (tl. 17- 18; 20-27); - kannatanu K V kuriteoteate protokolliga (tl.39 - 40); tema ütlustega eeluurimisel (tl. 59 – 50) ja selgitustega kohtuistungil; - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl. 41 - 48); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga XXXXXX (tl. 91 - 92); - asitõendite (varastada püütud asjade) vaatlusprotokolliga (tl. 93);

- kannatanu J S ütlustega eeluurimisel (tl. 96 – 99) ja tema selgitustega kohtuistungil ning kannatanu allkirjaga asjade tagasisaamise kohta; - süüdistatava M.H enda ütlustega eeluurimisel (tl. 64 - 66); - süüdistatava J.J-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 71 - 73; 116 - 118).

4 Kannatanu J. S loobus kohtuistungil oma tsiviilhagist seoses lõhutud aknaga.

R. J ja K. V hagidele süüdistatavad vastuväiteid ei esitanud, kohus leiab, et need on põhjendatud ning tekitatud kahju tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt.

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et nii M.H kui ka J.J-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada . KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

Karistuse mõistmisel ja J.J-i süüst. Karistust kergendava lähtub kohus M.H

asjaoluna arvestab kohus nende süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid ning leiab, et M.H

tuleb karistada vangistusega tingimisi, andes ta katseajaks (18 kuud)

kriminaalhooldaja järelevalve alla. J.J-i peab kohus samuti võimalikuks karistada vangistusega tingimisi (katseaeg 3 aastat), kuid kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid, kuna tal puudub kindel elukohta ja tuba M.H venna majas kasutab ta ajutiselt, samuti on tal enda ütluste kohaselt vormistamisel dokumendid ning eesmärk on elama asuda Venemaale oma abikaasa juurde.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades aga süüdlaste varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest (sundraha näol) KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik