4-06-167\9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

01. novembril 2006 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju; tõlk Marek Litnevski juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Andrus Reidi (tunnistus nr 971) ja Menetlusaluse isiku Martin Evert Vaatas 13.09.2006, 03.10.2006, 30.10.2006 avalikul kohtuistungil läbi Martin Evert kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar R. T 22.12.2005 otsuse väärteoasjas nr 2314,05,030330 tühistamiseks.

Otsuse kohaselt Martin Evert 13.11.2005 kell 18.40 ajal Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt, Saha-Loo ristist 1,5 km Narva poole juhtides sõidukit Chrysler XXX XXX ja kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees, mille tõttu sõitis otsa ohutuledega teel seisvale sõidukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A.K-le ning AS H L E-le. Rikkus LE § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. M.Evertile määrati karistuseks liiklusseaduse § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 3600 krooni ja liiklusseaduse § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Martin Evert vaidlustas 22.12.2005 otsuse väärteoasjas nr 2314,05,030330 paludes see tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et Audi juht rikkus LE § 146, 147, 145 ja 151 p5, 89 p 3 nõudeid. Temal ei olnud võimalik ette näha teise juhi poolt jämedat liiklusnõuete rikkumist.

Martin Evert andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kokkupõrke, kui sellise suutis ennetada. Reastus praktiliselt ümber, parempoolsesse sõiduritta ja lõi autot paremasse külge. AUDI numbriga XXX XXX seisis keset teed vasakus reas. Seisev auto oli pime laik sellel teel, ta oli täiesti nähtamatu. Audi seisis seal täiesti märgistamatult. AUDI seisis 13.11.2005 keset teed vasakus reas ja ei näidanud ei avariilise olukorra ega ka peatumise märke, mis peavad olema autost vähemalt 50 meetri kaugusel, juhul, kui auto on avariiline. Pole teostatud ekspertiisi. Ei näinud peale avariid, et AUDIl oleks põlenud ohutuled. Selle kohta tuleks teostada aku tehnilise ekspertiisi, sest kaebaja auto aku ei hoia suunatulesid töös üle 15 minuti. Kui politsei auto saabus 10-15 minuti pärast, olid ohutuled ennast välja lülitunud, aku ei hoidnud neid sees. Politsei auto lülitas sisse vilkurid, aga isegi politseiautole pidi 2-3 korda otsa sõitma tavaline auto. Lähituled valgustavad teed kuni 25 meetri kaugusele. Kaugtulesid ei tohtinud sisse lülitada, kuna olid vastutulevad sõidukid. Umbes 25 meetrit on auto pidurdustee, kui kiirus on 50 km/h, kui kiirus on 70-80 km/h, siis on pidurdusmaa suurem ja enamvähem võrdne auto kiirusega. Kui oleks sõitnud oma kiirusega, oleks olnud näha ohutuled ja ohukolmnurk, siis oleks suutnud seisma jääda 10 meetri kaugusel autost. Ohutuled võisid põleda nii, et neid ei olnud absoluutselt näha. Enne õnnetust tulid autod vastu. Kaebaja autol põlesid lähituled ja esituled näitasid üsna vähe ette. Pani enne seda, nädal aega varem autole alla uued talverehvid. Ei lülitanud kaugtulesid Väärteoasi nr. 4-06-167

2 üldse sisse, kuna oli sooritamas möödasõidu manöövrit vasakpoolsest reast paremas reas väga aeglaselt sõitvast autost. Kaebaja sõitis kiirusega 80 – 90 km/h. Kiirus oli valitud igal juhul arvestades seda teelõiku ja juhistaaži. Audit enne õnnetust ei näinud. Nägi 100 % et paremal ees midagi vilkus, sest avarii tuled on näha praktiliselt igas situatsioonis. AUDIt nägi alles siis kui te talle otsa sõitis, sest see oli määrdunud tume auto. Teelõigul, kus toimus avarii oli niivõrd pime, et midagi maha pillates tuli maha kummardada ja seda otsida. Vastassuund on seal eraldatud mururibaga. Audi oli tee peal, võib-olla ta oli vasaku rattaga muru peal. Kui üks auto seisab tee peal, siis teine auto ei mahu mööduma, ta peab parema rea peale reastuma.

Tunnistaja T. J andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt pühapäeva õhtu, kell võis olla peale kuut, aga enne kaheksat, sügisene aeg, pime, tuli Maardust Tallinna poole. Maardus on 70 km/h piirang, peale bussipeatust lõppeb piirang ära. Tuli teises reas ja tema ees sõitis üks AUDI, mis ei sõitnud lubatud kiirusega 90 km/h vaid väga oluliselt aeglasemalt. Andis talle tuledega märku, et ta takistab liiklust. Mingil hetkel jäi Audi vasakusse teeserva seisma. Audi sõitis nii aeglaselt, et see oli ohtlik. Pani põlema oma auto ohutuled, et tagasõitjad aru saaksid, et asi on ohtlik, et ees on väga aeglane sõiduk, see on väga kole teelõik. Audi juht jäi seisma, pani ohutuled põlema. Ei suutnud juhiga kontakti astuda, selle peale helistas politseisse, sest mees oli tunnistaja jaoks ebaadekvaatne. Tunnistaja parkis oma auto vasakule poole vasakusse ritta. Palus mehel oma autoga muru peale sõita, et ta oleks vähem tee peal ees. Audi üritas seda teha, aga suretas auto välja. Peale seda ei julgenud midagi teha, seal oli pime ja sadas ka midagi, kui ta oleks autot paremale poole sõites välja suretanud oleks asi eriti hull olnud. Politsei jõudis kohale 30 sekundit peale õnnetust. Peale politseisse helistamist parkis oma auto ringi paremale teeserva. Alates Jägala sillast on Peterburi maanteel sel ajal katkematu liiklus, mõlemad read olid täis. Esimest rida kasutati muuhulgas ka selleks, et aeglasemast teises reas sõitnud autodest mööda saada. Kui auto vasakule seisma jäi siis ta lülitas sisse ohutuled. Aga pärast seda üritas ta veel sõita ja auto suri välja. Tunnistaja ei fikseerinud kas ohutuled peale auto väljasuremist põlesid. Arvab, et ohutuled põlesid, kuna ei öelnud talle, et ta need põlema paneks. Tunnistaja end autol põlesdi ohutuled kogu aeg. AUDI seisma jäämise ja kokkupõrke vaheline aeg oli pigem 30 minutit kui 5 minutit. Ei julge öelda, et teised sõidukid vabalt möödusid, samal ajal ei blokeerinud AUDI seda rada nii, et liiklus märgatavalt oleks aeglustunud, aga nad pidid tegema väikese põike. Ei oska öelda kas auto paremad rattad olid asfaldi peal või pinnase peal. Seal ei ole teekatte märgistust teepeenral. Avariid ei näinud. Ei mäleta kas AUDIl jäid ohutuled põlema ka pärast avariid. Ohukolmnurgast juttu ei olnud.

Tunnistaja A. K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis töölt koju mööda Vana-Narva maanteed. Liiklus oli tihe. Ei jõudnud Maardusse ära keerata ja sõitis mööda teed edasi järgmise tagasipöörde kohani. Üks mees jõudis lähemale, hakkas tuledega vilgutama. Sõitis aeglaselt kuskil 66 km/h. See vilgutamine pimestas ja pidi peatuma, kuna ei näinu üldse tahavaate peeglitesse. Peatus eraldusriba ääres ja lülitas sisse ohutuled. Üks mees tuli juurde küsis mida, see mees ütles, et seisa siin. Umbes 20 minutit helistas ja pärast seda oli korraga tagant poolt löök ja keerutas autot. Maardust Tallinnani on kiiruse piirang 70 km/h. Seisis eraldusribal osaliselt. Auto oli siis osaliselt sõidurajal. Teistel autodel oli ruumi vabalt mööda sõita. Mööda sõitvad autod pidid ikka paremale võtma. Ohutuled põlesid kogu aeg, ka pärast kokkupõrget. Parem tagumine tuli ei põlenud, see oli puruks löödud. Teine tunnistaja palus tal vahepeal autot rohkem vasakule ajada. Natukene sõitis. Teine isik ei andnud talle üldse sõnaõigust. Tuul oli tugev, aga muidu oli selge ilm. Pime oli. Ohukolmnurka ei pannud, sest nähtavus oli hea, võis kuni kilomeetri kaugusele näha ja pealegi põlesid ohutuled. Teel valgustust ei olnud. Võimalik, et ei näinud kiirust lubavat märki.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Otsuses on antud hinnang mõlema juhi tegevusele. A. K ei ole käitunud liikluseeskirja vastaselt ja temal puudub süü õnnetuse põhjustamises. Sisuliselt oli tegemist sundpeatusega, ta sunniti joobekahtlusega peatuma kohas,

3 kus ei tohtinud. Ta on käitunud Liikluseeskirja nõuete kohaselt. LE § 87 lg 1 sätete järgi ta pani põlema ohutuled. Ohukolmnurga väljapanemise kohustust liikluseeskirja järgi tal ei olnud. Umbes poole tunni jooksul teised sõidukid möödusid Alexandr Khomutov sõidukist, aga kaebaja ei pannud vist seda sõidukit tähele.Seetõttu on kaebaja süü liiklusõnnetuse põhjustamises tõendatud. Palub tehtud otsus jõusse jätta.

Kohus uuris järgimisi kirjalikke tõendeid: Otsus väärteoasjas nr 2314,05,030330 (tl 2-3); Liiklusõnnetuse akt (tl 14-15); Liiklusõnnetuse skeem (tl 16-17); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 20); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 21); Skeem (tl 27); Fototabelid (tl 28-35); Väärteoprotokoll (tl 36); Vastulause (tl 39-40); õiend (tl 41); skeem (tl 93);

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

Liiklusõnnetuse puhul tuleb analüüsida ja anda hinnang mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi tegevusele, et kindlaks teha, kes on rikkunud liikluseeskirja nõudeid ja kas rikkumise ning liiklusõnnetuse vahel on põhjuslik seos,

Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle liiklusseaduse § 7417 lg1 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. M.Everti ütluste kohaselt seisis Audi kaherealise tee vasakus servas, osaliselt vasakus reas. Ohukolmurka välja pandud ei olnud ja tema Audil ohutulesid põlemas ei näinud. Sõitis kiirusega 80-90 km/h. Tunnistajad T.J ja A. K kinnitavad kaebaja ütlusi, et Audi oli peatunud eraldusribapoolsel sõiduteeäärel. Tunnistaja A. K kinnitas, et Audi oli pargitud osaliselt eraldusribal, osaliselt sõidurajal. Tunnistajate K ja J ütlustest nähtub, et teised autod pidid Audist möödumiseks tegema väikese kõrvalpõike paremale. Tunnistajad kinnitasid, et ohukolmnurka välja ei pandud. Erapooletu tunnistaja T.J ei oska täpselt öelda, kas kokkupõrke momendil Audil ohutuled põlesid, kuid arvab, et põlesid. Tunnistajate J. ja K ütlustest nähtub, et A.K lülitas Audil sisse ohutuled, kui ta esimest korda peatus. Pärast üritas ta veel sõita, kuid mootor suri välja. Seega ei ole välistatud võimalus, et pärast seda kui Audil mootor välja suri, ohutuled enam ei põlenud. Seega ei ole vastuvaidlematult ümberlükatud M.Everti väide, et Audil hetk enne kokkupõrget ohutuled ei põlenud. Tunnistajate A.K ja T.J ütlustest nähtub, et Audi peatumine vasakul eraldusribapoolsel teeserval ei olnud tingitud sõiduauto Audi tehnilisest seisundist ja oleks olnud võimalik sõita ka parempoolsesse teepeenrale. Seega ei olnud tegemist hädapeatunud sõidukiga. Liikluseeskirja § 145 kohaselt tuleb asulavälisel teel sõiduk peatada või parkida parempoolses teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Liikluseeskirja § 147 kohaselt ei tohi peatuda ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas. Liikluseeskirja § 151 p 13 kohaselt ei tohi peatuda eraldusribal ka selle katkestuskohas. Peatades auto eraldusribapoolsel sõiduteeäärel osaliselt eraldusribal ja osaliselt sõidurajal rikkus tunnistaja A. K liikluseeskirja § 145, 147 ja § 151 p3 ja oleks pidanud tegema kõik endast sõltuva, et teha selleks mitteettenähtud kohas pargitud auto kaasliiklejatele nähtavaks.

4 Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu, et liikluskorraldusvahendiga oleks olnud lubatud peatuda eraldusribapoolsel sõiduteeäärel Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt, Saha-Loo ristist 1,5 km Narva poole. Seega oli M.Evertil täielik alus eeldada, et kõnealuses kohas ei ole eraldusribapoolsel sõiduteeäärel vasakul pool osaliselt vasakus sõidurajas pargitud autot. Liikluseeskirja § 89 p 3 kohaselt peab mootorsõiduki juht kasutama ohukolmnurka sõltumata ohutulede olemasolust kui hädapeatunud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas. Liikluseeskirja p 9 kohaselt mõistetakse halva nähtavuse all ilmast või muudest nähtustest tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldav objekt on taustast eristamatu alla 300 m kaugusel. Halb nähtavus võib esineda nii valgel kui pimedal ajal. Nähtavus võib ka pimedal ajal olla normaalne või halb. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks tuvastanud sündmuskohal kauguse, mille juures vaadeldav objekt muutub taustas eristamatuks. Kohtuvälise menetleja otsuses esineb vastuolu, ta süüdistab ühelt poolt M.Evertit selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks … ilmastiku tingimusi …, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees, teiselt aga väidab, et tegemist ei olnud ilmast tingitud halva nähtuvusega. Väärteoprotokolli ja väärteoasjas nr 2314,05,030330 kohaselt süüdistatakse M.Evertit selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks oma sõidukogemust, ilmastiku tingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees. M. Everti ütluste kohaselt sõitis ta kiirusega 80-90 km/h. Kaebaja ja tunnistaja T.J ütluste ning liiklusõnnetuse akti kohaselt oli Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt, Saha-Loo ristist 1,5 km Narva poole lubatud suurim kiirus 90 km/h. Liiklusõnnetuse akti kohaselt oli sõidutee korras, kuiv, sirge, tasane, valgustust ei põlenud. Tunnistaja T.J ütluste kohaselt sõitis ka tema kiirusega 90 km/h tunnis kui talle jäi ette vasakus reas teistest oluliselt aeglasemalt sõitev sõiduauto Audi. Väärteotoimikus olevatest andmetest, ei nähtu, et antud teelõigul oleks olnud ilmastiku tingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks pidanuks sundima M.Evertit valima väiksema sõidukiiruse, kui seda oli 80-90 km/h tunnis, mis jäi lubatud suurima sõidukiiruse piiridesse. Nagu nähtub tunnistaja T.J ja kaebaja ütlustest sõitis enamus autosid nimetatud kiirusega. Süüdistades menetlusalust isikut selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks oma sõidukogemust, ilmastiku tingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees, olukorras, kus enamus sõidukijuhte olid valinud kiiruseks just lubatud 90 km/h, tuleb kohtuvälisel menetlejal näidata, milline oleks pidanud olema konkreetsel juhul kiirus, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mis tahes takistuse ees. Eeltoodust tulenevalt ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis kinnitaks Martin Everti süüd liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumises ja kuna on tõusetunud hulgaliselt kahtlusi, siis tuleb need tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning Martin Evert suhtes väärteomenetlus lõpetada kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3, 133, 134,

Otsustas 1. Rahuldada Martin Evert kaebus. 2. Tühistada Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar R. T 22.12.2005 otsuse väärteoasjas nr 2314,05,030330 ja lõpetada väärteomenetlus väärteoprotokoll AB 655598 järgi väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva

5 jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 28.11. 2006