1-06-11448\5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-11448

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-11448 (05231301055)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk

Nadežda Paukson

Kriminaalasi Galina Nikolskaja - Iljassova süüdistuses KarS § 216 lg 1 ja KarS § 121 järgi lühimenetluses

Prokurör

Kati Miitra

Süüdistatav A.B - isikukood

XXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik; keskeri-

haridusega; elukoht: XXXXXXX; töökoht: AS Sagro

Food; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend –

elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. A.B KarS § 216 lg 1

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista süüdi tunnistada ta järgi ning karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 121 mõista 1 kuu vangistust.

Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 kuritegude kogumi eest alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

2

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G. Nikolskaja-

Iljassova kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning 18-kuulise katseaja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud . KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõudeid

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A.B-le kriminaalhooldaja.

Tõkend

– elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. kuriteoga tekitatud kahju katteks 59 034,64 kr Välja mõista A.B-lt

(viiskümmend üheksa tuhat kolmkümmend neli krooni ja 64 senti) krooni

Eesti Energia AS kasuks (arveldusarve Hansapangas 1180005555, viitenumber 2432682569602124).

3. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista A.B-lt

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber

2800049777), s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat kaheksasada 1 833,70 kr kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ning sundraha (üks tuhat viissada) krooni. 1 500

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. A.B süüdistatakse selles, et ajavahemikul 23.02.2004.a kuni 23.02.2005.a

ühendas ta omavoliliselt XXXXXXX elumaja elektrisüsteemi Eesti Energia AS

tarbimisvõrku, tarbis ebaseaduslikult 22 653,06 kWh elektrienergiat, kokku summas 23 784,90 krooni. Samuti ajavahemikul 23.02.2005.a kuni 14.10.2005.a ühendas ta omavoliliselt XXXXXXX elumaja elektrisüsteemi Eesti Energia AS tarbimisvõrku, tarbis ebaseaduslikult 5256,00 kWH elektrienergiat, kokku summas 6625 krooni.

Samuti ajavahemikul 14.10.2005.a kuni 01.02.2006.a ühendas omavoliliselt XXXXXXX

elumaja elektrisüsteemi Eesti Energia AS tarbimisvõrku, tarbis ebaseaduslikult 22 710,00 kWh elektrienergiat, kokku summas 28 624,74 krooni. Selle tegevusega pani A.B toime kvalifitseeritava KarS § 216 lg 1 järgi kuriteo, s.o energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel.

Samuti süüdistatakse A.B’t selles, et viibides 27.01.2006. kella 18.30 a

paiku XXXXXXXX asuva maja esimese trepikoja trepimademel haaras ta R S (sündinud

XXXXXXX.a) juustest kinni, tõukas ta trepist alla ning seejärel tõukas kannatanut nii, et viimane lõi pea vastu betoonseina ära, mille tulemusena tekitas ta R. S peaajupõrutuse ning hematoomi vasakule poole pea piirkonda.

Sellega pani A.B toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 121 järgi teise inimese kehalise väärkohtlemise.

Süüdistatav A.B tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3

Süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi tunnistas ta oma süüd täielukult ning tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. Süüdistuses KarS § 121 järgi eitas ta alaealise trepist tõukamist ning väitis, et R käest oma tütrele kuuluvat mütsi võis ta jõhkralt ära rebida, mitte aga teda lüüa või tõugata.

Tema kaitsja T. Pilt pidas süüdistust KarS § 216 lg 1 põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud; süüdistus KarS § 121 järgi palus ta süüdistatava õigeks mõista.

Kohtuliku arutamise järeldused.

A.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi: - Eesti Energia AS poolt esitatud avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks (tl.3); - aktidega olukorra fikseerimise kohta (tl.5, 18, 20); - omavolilise elektritarbimise arvestustega (tl.6, 19, 21); - kannatanu M R ütlustega (tl.23 - 24); - tunnistaja R M ütlustega (tl.25 - 26); - A.B enda ütlustega eeluurimisel (tl .61 - 63; 64 - 68);

Süüdistuses KarS § 121 järgi: - alaealise kannatanu ema V S suulise kuriteoteate protokolliga (35 - 36) ja tema ütlustega eeluurimisel (tl. 42 – 44; 45 – 47); - kannatanu R S enda ütlustega (tl. 37 - 40);

- kiirabikaardiga nr 74/6/139 (tl. 41), kus 8-aastasel kannatanul on fikseeritud muhk peas, diagnoositud põrutust;

- alaealise tunnistaja J G ütlustega (tl. 48-50), kes kinnitas kannatanu juustest haaramist ja trepist tõukamist; - alaealise tunnistaja J I ütlustega (tl. 51-53), kes samuti on väitnud, et A N ema haaras R juustest ja tõukas teda; - tunnistaja G P ütlustega (tl. 54-56) selle kohta, et G. Nikolskaja haaras R juustest, karjus ta peale, sõimas vargaplikaks, lõi teda peaga vastu seina.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning A.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 ja § 121 järgi.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava lähtub kohus A.B

asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust esimeses kuriteoepisoodis, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada A.B lühiajalise vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid.

Rahalise karistuse mõistmine paneks süüdlase ja tema perekonna raskesse majanduslikku

olukorda ning arvestada tuleb ka sellega, et hüvitamisele kuulub esmajoones kuriteoga tekitatud kahju.

4 Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Arvestades süüdimõistetu varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludes sundraha osas riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik