1-06-9447\1 · 1-06-9447\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-9447

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9447 (04230101414) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi F.I süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Anneli Lumiste Kannatanu esindaja Advokaat Monika Mägi Süüdistatav F.I

Ik: XXX, EV kodanik, kõrgem haridus, elukoht: xxx, töökoht: OÜ E

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON

Tagastada kriminaaltoimik F.I süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 3 ettenähtud

kuriteo toimepanemises KrMS § 234 lg 3 ja 238 lg 1 p 1 alusel Põhja Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemise tõttu. Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 385 p 12 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatav

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

F.I süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 14.02.2000 AS F pearaamatupidajana, ajavahemikul veebruar 2001 kuni märtsini 2004, seega isikuna, kes oli KarS § 288 sätete kohaselt ametiisik, kuna temale olid 14.02.2000 töölepingu nr 02/2000-2

2

järgi ülesandeks pandud tööandja AS F finants-majandusliku tegevuse organiseerimine ja

pidamine ning 30.07.2001 tutvustatud ametijuhendi järgi kuulus tema tööülesannete hulka arvelduste teostamine deebitoride ja kreeditoridega ning pangaoperatsioonide teostamine, so

varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning mistõttu tulenevalt oma

ametiseisundist omas juurdepääsu AS F kuuluvatele rahalistele vahenditele, omastas tema valduses olevaid AS F kuuluvaid rahalisi vahendeid järgnevalt:

Ajavahemikul veebruar 2001 kuni märts 2004 kandis F.I AS F arveldusarvelt nr

XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsile kuuluvaid rahalisi vahendeid kolmandate isikute

arvelduskontodele – RL, OÜ S, A G , M O , V O , V S , O S , N I , A L ja D L

arvelduskontodele, millele tal endal oli juurdepääs, kuna need isikud sõlmisid tema palvel oma arvelduskontoga seotud internetipanga kasutamise lepingu ning andsid F.I-le

oma arvelduskontoga seotud internetipanga kasutamise koodikaardid ja paroolid, samuti

pangakaardis. Ajavahemikul veebruar 2001 kuni märts 2004 tegi F.I AS F arvelduskontolt nimetatud isikute pangakontodele ülekandeid kokku 8 684 342 krooni ja 27 senti, mille seejärel pangakaartidega, mille ülalnimetatud isikud olid talle andnud, erinevatest

pangaautomaatidest sularahas välja võttis ning omastas. Sooritatud ülekannete ja AS F

tekitatud kahju varjamiseks kajastas F.I AS F raamatupidamises fiktiivseid

arveid ning fiktiivseid pangakonto väljavõtteid, kus ülekande tegeliku saaja nimi oli asendatud fiktiivselt arvel kajastatud teenuse osutajana märgitud isikuga.

Samuti F.I , ajavahemikul jaanuar 2001 kuni juuli 2004 Tallinnas, aadressil XXX, omastas AS F kassast sularaha üldsummas 912 701 krooni ja 30 senti, kasutades kassast sularaha omastamise varjamiseks fiktiivseid pangakirjeid, näidates raamatupidamise

programmis, et rahalised laekumised AS F ostjatelt on tehtud pangaülekannete kaudu, tegelikult tasusid ostjad ASle F sularahas.

Seega F.I, olles ametiisik, pöörates valduses olevat võõrast vallasasja

ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks suures ulatuses, pani toime omastamise, so KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil loobus F.I kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse

kohaldamise taotlusest ja pidas vajalikuks kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile,

saatmaks kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks üldmenetluses, kuivõrd on saavutatud põhimõtteline kokkulepe kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Kaitsja leidis, et sellise lühimenetluse kohaldamisest loobumise esitamise õigus on

süüdistataval olemas ning kui süüdistatav on sellise taotluse esitanud, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile.

Kannatanu esindaja asus seisukohale, et vastavalt kohtupraktikale ei ole võimalik

lühimenetlusest otse üle minna kokkuleppemenetlusele, mistõttu tuleks kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile kokkuleppemenetluse läbiviimiseks.

Prokurör leidis, et kui süüdistatav on loobunud kriminaalasja lahendamisest lühimenetluses ja

soovib asja arutamist üldmenetluses, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile vajalike toimingute teostamiseks ja toimiku saatmiseks kohtusse uues menetluse vormis.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava selgitused, kaitsja ja kannatanu esindaja ning

prokuröri arvamused, asub seisukohale, et kriminaaltoimik tuleb tagastada Põhja

Ringkonnaprokuratuurile. Vastavalt KrMS § 234 lg 1 sätetele võib kahtlustatav või

süüdistatav esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahtlustatav süüdistatav sellekohase taotluse esitanud. Prokurör on KrMS § 154 ja 235 lg 1 alusel koostanud süüdistusakti, märkides seejuures, et

prokuratuur nõustub lühimenetluse kohaldamisega ning edastas kriminaaltoimikud Harju

3

Maakohtule. 17.11.2006 loobus süüdistatav Harju Maakohtu istungil lühimenetlusest ning taotles kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses.

Vastavalt KrMS § 234 lg 2 sätetele võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Vastavalt KrMS § 238 lg 1 p 1 sätetele

peab kohus lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemisel tegema prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse.

Kuivõrd Harju Maakohtu 17.11.2006 kohtuistungil esitas süüdistatav kohtuliku uurimise

alguses avalduse lühimenetluse kohaldamisest loobumise kohta, ei saa kohus kriminaalasja

enam lühimenetluse korras arutada, mistõttu Harju Maakohus peab KrMS § 238 lg 1 p 1

kohaselt lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemisel kriminaaltoimiku tagastama Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Märt Toming kohtunik