1-06-12979\2 · 1-06-12979\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-12979 (kohtueelses menetluses nr 06260200978) riik E.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav E.S Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.S süüdi (KarS) § 424 ja § 329 järgi ning mõista

karistusseadustiku

E.S-ile KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 järgi karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2006 otsusega E.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra ning mõista E.S-ile liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS § 50 lg 1 alusel võtta E.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks;

E.S-ile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld asendada vahistamisega ja

kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada E.S koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist istungisaalis ning vangistuse kandmise alguseks lugeda 13. november 2006. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu välja mõista E.S-ilt 2 139 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni 95 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1 035.45 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmanile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

2

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.S-i süüdi tunnistamine KarS § 329 ja 424 järgi ja karistamine KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu

17. jaanuari 2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra ja liitkaristuseks

mõista 6 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta E.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

E.S-ile esitatud süüdistused

E.S-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles karistatud 17. jaanuari 2006 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi, juhtis 09. septembril 2006 kell 10.20

Viljandi linnas Turu tänaval mootorsõidukit registri märgiga 275 MBO joobe- VAZ 21053 seisundis.

E.S-i tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. E.S-i on süüdistatud veel selles, et ta juhtis 21. juulil 2006 kell 15.15 Viljandi linnas Lembitu pst mootorsõidukit registri märgiga 275 MBO ning 09. septembril VAZ 21053 2006 kell 10.20 Viljandi linnas Turu tänaval mootorsõidukit VAZ 21053 registri märgiga 275 MBO17, kusjuures mootorsõiduki juhtimise õigus on temalt karistusena 17. jaanuari 2006 Tartu Maakohtu otsusega ära võetud 10 kuuks

E.S-i tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi karistuse täitmisest kõrvale hoidumisena. 2.2.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.3.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.S-i karistamise

kokkuleppemenetluses. E.S-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokku- leppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 104.50 krooni.

Süüdistatava E.S-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.S-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, riigi õigusabi tasu 2 139.95 (1 104.50 + 1 035.45) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

4

Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite

hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, süüdistatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine süüdistatavale kohaldatav tõkend, mis

seisneb isikult vabaduse võtmises, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Arvestades asjaolu, et E.S puudub kindel elu – ja

töökoht on kohtul alust järeldada, et E.S võib hakata kõrvale hoiduma karistuse kandmisest või toime panna uusi kuritegusid. Sellest tulenevalt on põhjendatud E.S-ile

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld asendada vahistamisega ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada E.S koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist istungisaalis ning vangistuse kandmise alguseks lugeda 13. november 2006. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik