4-06-3546\8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-06-3546 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2006.a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-3546 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär Tõlk Tiia Viliko Galina Kozelkova Asja läbivaatamise aeg

25. oktoober 2006.a Väärteoasi

Aleksandr Popov kaebus Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel, korrakaitsetalituse vanemkomissari ülesannetes T.Paio 14.08.2006 otsusele väärteoasjas nr 2570,06,002135, millega karistati A.Popov`i Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni s.o

50 trahviühikut

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Aleksandr Popov, IK *, elukoht *, *, emakeel * keel, *haridus, * Kohtuväline menetleja - Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel, korrakitsetalituse vanemkomissari ülesannetes Tarmo Paio RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksandr Popov kaebus. 2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politsiejaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel, korrakaitsetalituse vanemkomissari ülesannetes T.Paio 14.08.2006 otsus väärteoasjas nr 2570,06,002135 ja lõpetada menetlus Aleksandr Popov osas Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Tunnistajale makstud tasu ja kulud kokku 725 krooni 70 senti jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

4-06-3546 Ärakiri soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KAEVATAV OTSUS 14.08.2006 otsusega väärteoasjas nr 2570,06,002135 on leitud, et Aleksandr Popov 22.07.2006 kell

17.00 Haapsalu linnas Metsa 47 liikus Aia tänava suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kaebuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta idikaatorvahendiga). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3, § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-35 lg 1, § 74-1 lg 1 järgi.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 on otsusega määratud A.Popov`ile karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni. KAEBUS 21.08.2006 saabus Pärnu Maakohtusse A.Popov alljärgnev kaebus väärtoeotsusele nr 2570,06,002135 . Kaebuse esitaja leiab, et otsus tuleb tühistada, sest tema oli sel päeval küll alkoholijoobes, kuid tema abikaasa nimele registreeritud sõiduautot VW Golf reg nr 606 MCF juhtis tema abikaasa, kes peatus autoga Metsa 49 taga ja läks oma tuttavate juurde.

Tema ja sõber läksid jalgsi edasi, kui politsei neid peatas, oli jalgsi ja juhilube tal kaasas ei olnud. Lähtudes eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et teda on karistatud põhjuseta ja palub täielikult tühistada väärteootsuse kui ebaseadusliku ja põhjendamatu. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 10/ on seisukohal, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki kogutud tõendeid. Menetluse käigus kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et 22.07.2006 kella 17.00 ajal Metsa tn 47 juures juhtis mootorsõidukit Aleksandr Popov.

Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega ning juhtides sõidukit alkoholijoobe seisundis pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo, ohustades sellega nii kaasliiklejate, kui ka iseenda elu ja tervist. Arvestatud on ka asjaoluga, et tema varasemad rikkumised mille eest määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja A.Popov andis kohtus ütlusi, et 14. juulil koos oma sõbraga kõndis Metsa 49 majast mööda. Mitte majast nr. 47 nagu on märgitud protokollis. Mõlemad olid jala ja selja tagant tuli nende juurde politseiauto. Politsei tuli autost välja ja hakkasid sõbrale küsimusi esitama. Sõbrale öeldi, et sõber oli rooli taga, sai nii aru. Siis paluti esitada dokumendid. Saab eesti keelest halvasti aru, keegi teda ei olnud peatanud ja läks edasi 300- 500 m eemale. Politseinik tuli järgi ning kutsus politsei auto juurde.

Enne küsis tema käest juhilubasid. Omakorda küsis millised juhiload võivad olla jalakäijal. Kui läks politseiauto juurde koos politseinikuga, hakati esitama küsimusi juhilubade kohta. Paluti, et puhuks. Keeldus. Auto oli enne Metsa kaupluse ees. Abikaasa sõitis Metsa 49 ette , autos olid 3 inimest: abikaasa, tema ja sõber Tšinjaev. Naine oli roolis, ei mäleta kes ees ja kes taga istus. Tulid Metsa 49 juures autost välja kolmekesi. Auto pargiti tagumise otsaga maja poole mikrobussi kõrvale. Naine läks esimesse trepikotta oma sõbranna juurde, nemad garaažide poole.

Ei tea kus korteris naise sõbranna elab ja naisel telefoni ei ole.

4-06-3546 Ärakiri Siis viidi politseijaoskonda, koostati 2 protokolli, esimene selle kohta, et oli joobes, joobetuvastamine ja puhus. Seal märkis, et oli jala ja ei juhtinud autot. Selle protokolli koopiat ei saanud kätte. Siis anti alla kirjutada teine protokoll, kus oli kirjas, et juhtis sõidukit joobes ilma dokumentideta. Sellele alla kirjutamisest keeldus. Siis lasti vabaks. Ei ole nõus politsei otsusega rahatrahvi määramise kohta. Nad uurisid välja, et maja nr. 49 I trepikoja ees seisis auto mis kuulus tema abikaasale, sellest tegid järelduse, et tema juhtis ja sõitis selle autoga. Neid peeti kinni kui olid 2-3 trepikoja vahel kõnniteel, auto seisis enne esimest trepikoda. Et auto kuulub tema abikaasale ja seal seisis, ei tõenda seda, et tema juhtis seda. Küsimust politseinike poolt kes juhtis autot, ei olnud. Ainult öeldi, et tema juhtis seda autot, ta vastas, et ei juhtinud. Nende oletuste järgi võib peatada keda tahes auto juures ja süüdistada, et ta on ebakainena juhtinud autot. Kui oleks rikkunud liiklusseadust, oleks nõus selle karistusega, aga muidu süüdi ei tunnista ennast. Leiab, et see otsus on ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Esitab kohtule joonistuse kuidas majad olid ja kus nemad olid. Juhiload on alates 1982.aastast, juhtimisõigust peatatud ei ole. Tunnistaja Marina Popova andis kohtus ütlusi, et kõik kolmekesi läksid Metsa poodi sisse, mees sõbraga alkoholi osakonda, tema toiduosakonda. Ei mäleta, ka seal oli politseibuss, vist oli. Oli pärast plaanis kohtuda garaažide juures, tema juhtis autot, abikaasal suri isa ja ta ei sõitnud sellel päeval. Läksid poest välja, Metsa tänaval käisid remonditööd, sõitis maja nr. 47 juurest 49 juurde 1 trepikoja juurde, seal kõrval oli oranž mikrobuss. Mees istus kõrval ja mehe sõber taga. Peatas auto. Läks kohe ära, tuli autost esimesena välja, tema ei pannud uksi lukku, mees pani, mehel on teised võtmed. Tema ei näinud politseiautot maja juures. Läks oma tuttavate juurde, mehed läksid edasi. Tuttav oli nädal aega Haapsalus Venemaalt - Inga Mihhaltsova. Ta üüris selle korteri, sai klassiõelt teada, et ta on siin ja läks külla. Korteri numbrit ei mäleta, kolmas korrus vasakul. Oli tuttavate juures, jõi kohvi, ajasid juttu, pool kuus helistas mehe

sõber ja ütles, et Saška viidi politseisse. Küsis milles asi, ütles, et pärast saad teada, sõida politseisse.

Sõitis politseisse ja lossiplatsi juures tuli mees juba vastu. Mees istus autosse ja sõitsid garaaži. Mees seletas, milles asi on. Tahtis minna asja politseisse klaarima, kuid mees ei lubanud, sest ta ei tohi närveerida. Tunnistaja Valeri Tšinjajev andis kohtus ütlusi, et 22. juulil olid koos Popoviga , läksid mööda teed ja selja tagant sõitis politsei auto juurde. Kästi kinni pidada, esimesena peatati teda ja öeldi, et ta sõitis selle autoga, oli rooli taga, oli omanik Vastas politseile, et ei olnud roolis ja ei ole omanik ka. Peale seda noorem politseinik läks Popovi järgi ja peatas tema. Siis viidi Popov politsei auto juurde ja paluti tal sõita koos politseijaoskonda. Tema küsis kas pean ka sõitma kaasa, öeldi, et ei . Sündmus toimus Metsa tn. maja kaugema otsa juures, maja numbrit ei mäleta. Selle auto juurde tõi neid Popovi abikaasa, ise läks sõbranna juurde, majja sisse , sellesse kus maja taga auto oli ja nemad läksid oma asju ajama. Ei tea mitmendasse trepikotta Popovi naine läks. Sõitu alustasid Metsa poe juurest. Käisid Popoviga koos poes. Nägid Metsa poe ees politseiautot. Autos olid kolmekesi, Popovid istusid ees ja tema taga. Metsa tn maja juures väljusid kõik koos autost. Autost väljumise ja politsei tuleku vahe oli nii palju, et naine läks juba trepikotta ja nemad jõudsid edasi minna. Politsei ei küsinud, kes juhtis. Helistas Popovi naisele ja ta tuli A. Popovile politseisse järgi. Popovi naisel on telefon. Tunnistaja Viljar Põllula andis kohtus ütlusi, et olid J. Ratasega Metsa poe juures, Ratas jäi autosse. Jäid silma 2 meest, kes olid närvilised poe ees ja käisid edasi-tagasi.. Tema läks poodi, kui tagasi tuli siis otsustasid vaadata seda kahtlast seltskonda. Sõitsid Metsa- Nurme nurga peale, seal on parkla ja sõitsid sinna. Jätsid auto nii, et ei olnud tänavale näha, J.Ratas läks autost välja, vaatama, mis toimub. Arvasid, et mehed on halli Volkswageniga seotud. J.Ratas tuli politseiautosse tagasi ja ütles, et auto hakkas liikuma. Sõitsid Metsa poe poole ja nägid, et auto sõitis Metsa 47 taha – silmside oli olemas. Auto oli vaateväljast väljas 2-3 sekundit kui keeras Metsa 47 nurga taha. Keeras Metsa 49 parklasse ja auto jäi seisma, auto pargiti teiste autode vahele. Sel momendil oli auto vaateväljas. Autost väljus 2 meest ja hakkasid minema Metsa 49 tagant garaažide poole, Popov

4-06-3546 Ärakiri eespool ja sõber järel. Meie vahe oli 50 m - sõitsid ligi, küsisid dokumente. Sõpra küsitles ennem, sest sõber oli tagapool. Nägi, et A.Popov väljus juhi kohalt ja lõhnad olid juures. Isik ei tunnistanud, et autot juhtis, ütles, et abikaasa juhtis. Ei mäleta, kas kohapeal või jaoskonnas tuvastasid joobe. Kutsusid Popovi kaasa politseisse ja J. Ratas koostas protokolli joobes juhtimise eest. Tunnistaja Janek Ratas andis kohtus ütlusi, et tema mõõtis alkoholijoovet Popovil sel päeval, toimus see jaoskonnas või kohapeal, ei mäleta.

Protokolli koostas samal päeval. Isik ei tunnistanud ennast süüdi, siis jälle tunnistas, ei saanudki aru täpselt. Rohkem suhtles temaga Põllula, kes räägib vene keelt paremini. Suhtlesid vene keeles. Ei mäleta, miks ta keeldus allkirjast. Tuleb ikka ette, et isikud keelduvad allkirja panemast, saavad kaineks, siis mõtlevad teist moodi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud ka alljärgnevad kirjalikud tõendid: 22.07.2006 koostatud väärteoprotokoll /tl 4/, kus on kirjas, et A.Popov keeldub allkirjast ja tõenditena on loetletud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Tl 6 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt arvesse võttes, et A.Popov juhtis 22.07.2006 sõidukit VW Golf reg nr 606 MCF ning tema kontrollimisel selgus, et alkoholilõhn suust ja indikaatorvahendi näit 0,24 mg/l kohta. Otsustatud on kõrvaldada A.Popov sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis ja kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Väärteoasja toimikus nr 2570,06,002135 (edaspidi VT) on lk 2 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, kus on leitud, et 22.07.2006 kell 17.07 A.Popovil indikaatorvahendiga LION 016204D mõõtes tuvastati näit 0,24 mg/ l.

Tuvastamise tulemus alkoholijoove. Suust alkoholilõhn. A.Popov on protokolli kirjutanud – nõus, et jõin õlut ja jalutasin, näiduga nõus. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel /VT tl 3/ on A.Popov andnud ütlusi, et jalutasin, masinat ei juhtinud, mind sõidutas naine Marina Popova. VT tl 20 on A.Popov poolt esitatud skeem sündmusest. Kaebuse esitaja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma kaebuse juurde ja palus otsus tühistada, sest tema autot ei juhtinud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et jääb oma otsuse juurde, mis tuleneb seadusest, on õiglane ja usub politseinikke, et see juhtum leidis aset.

Kaebuse esitaja ja tunnistajad ei anna õigeid ütlusi, püüavad kaitsta , et pääseda karistusest. Teatud nüansse mäletatakse väga täpselt, lihtsaid asju ei mäletata, on kokkulepitud. Lähevad kokku abikaasade jutud. Politseinikud ei saanud lennata lihtsalt sinna, kõik eelneb millelegi, politseinikud on andnud vande rääkida tõtt ja ei ole alust seada kahtluse alla, et see sündmus ei leidnud aset. Palub mitte tühistada otsust ja jätta otsus jõusse nii rikkumise kui karistamise osas. KOHTU SEISUKOHT A.Popov on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud liikluseeskirja § 76 p 3 ja § 70 p 1 nõuete rikkumise eest ja väärteod on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 ja § 74-1 lg 1 järgi.

Rikkumise kirjeldus (mille piires saab kohus väärteoasja arutada) vastavalt väärteoprotokollile on – juhtis mootorsõidukit, olles seisundis, kui alkoholi sisaldus on ühes liitris rohkem kui 0,1 mg/l väljahingatavas õhus. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõiduki juhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem.

A.Popovi rikkumised on kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 7435 lg 1 järgi – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub Liiklusseaduse §-des 741-7427 sätestatud väärteokoosseis ja Liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi – mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigusega isiku poolt.

4-06-3546 Ärakiri Otsuse kohaselt on karistus mõistetud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest lähtudes ja kohaldades Kars § 63 lg 1 , mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Isikut on kohtuvälise menetleja poolt karistatud Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi, kuigi Liiklusseaduse § 74-1 lg 1 näeb ette raskema karistuse.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas A.Popov on talle süüks arvatud väärteod – liikluseeskirja rikkumised - mis on talle kui mootorsõiduki juhile süüks arvatud, toime pannud, kas tema oli sel päeval isik, kes juhtis autot. A.Popov ise on väitnud nii kohtueelses menetluses kui kohtus, et tema sel päeva lautot ei juhtinud. Väärteoprotokollis on leitud, et tõenditeks käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Otsuses on tõendiks loetud menetlusaluse isiku ütlused ja protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga. Kohus leiab, et tõendid, millega kohtuväline menetleja on lugenud väärteo toimepaneku tõendatuks, ei tõenda isiku poolt talle süüks arvatud väärtegude toimepanemist üldse mitte. Menetlusalune isik on oma ütlustes kirjutanud, et on küll tarvitanud alkoholi, kuid jalutas – seega ei tõenda menetlusaluse isiku ütlused kuidagi väärteo toimepanemist tema poolt. Samuti ei tõenda A.Popov juhiks olemist ei joobe tuvastamine ega juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Kohus leiab, et väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt ei ole kogutud ühtki tõendit, mis tõendaks, et A.Popov 14.07.2006 juhtis mootorsõidukit. Kohtuväline menetleja heitis kohtumenetluses kaebuse esitajale ette, et kaebuse esitaja ei helistanud oma naisele ja seeläbi koheselt ei kutsunud naist sündmuskohale, et tõendada, et tema pole autot juhtinud. VMS § 2 sätestab, et kui VMS ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteo erisusi. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja etteheide A.Popovile ei tulene seadusest ja asjaolu, et A.Popov oma naist sündmuskohale ei kutsunud, ei tõenda tema süüd. Vastupidiselt on aga kohustatud kohtuväline menetleja kohustatud tagama kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. See tähendab aga ka seda, et kohtuvälise menetleja otsus peab olema põhistatud ja rajanema tõenditel.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega on kohtul kohustus uurida väärteoasja asjaolusid igakülgselt ja täielikult sõltumata kohtuvälise menetleja otsusest ja tema poolt kogutud tõenditest. Kohus leiab, et ka väärteoasjas kogutud ja kohtule esitatud ning kohtus uuritud kirjalikud tõendid ei tõenda A.Popov poolt 14.07.2006 mootorsõiduki juhtimist. Seega saab kohus tugineda kohtus üle kuulatud tunnistajate ja menetlusaluse isik enda ütlustele. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-69-05 saab tunnistaja J.Ratas (kes menetles politseiametnikuna sama väärteoasja) ütlusi kasutada vaid menetlustoimingute käigu kohta aga mitte sündmuse tehiolude kohta. Kohtus andsid menetlusalune isik ja tunnistajad Valeri Tšinjajev ning Marina Popova kokkulangevaid ütlusi – et autot juhtis sel päeval Marina Popova. Tunnistaja V.Põllula tunnistas, et kui hall VW Golf Metsa poe juurest liikuma hakkas, siis tema istus politseiautos ja ise ei näinud seda (kes rooli istus). Kinnitab, et nägi, kui auto parkis teiste autode vahele. Ka kaebuse esitaja ja tunnistaja M.Popova kinnitavad, et auto pargiti teiste autode vahele, sinnapoole, kust tuli politseiauto, jäi mikrobuss. Tunnistaja Viljar Põllula andis kohtus ütlusi, et tema nägi, et juhi kohalt peale peatumist väljus A.Popov. Tunnistaja Põllula väidab, et autoga oli kogu aeg silmside ja nägi, et ainult kaks meest tuli autost välja, rohkem seal kedagi ei olnud.

4-06-3546 Ärakiri A.Popov aga väidab, et jõudsid kõik autost väljuda ja ka autost eemalduda, kui politsei neile bussiga järgi sõitis ja selja taga peatus. A.Popov lisas ka skeemi, kust on näha, et auto on pargitud maja otsa juurde ja A.Popov ja V.Tšinjajev on juba peaaegu maja teise otsa juures ja politseibuss on peatunud nende selja taga, VW Golfist edasi. Ka tunnistaja V.Tšinjajev tunnistas, et auto parkimise ja politsei tuleku vahel oli nii palju aega, et jõudsid autost välja tulla, M.Popova jõudis trepikotta minna ja nemad A.Popoviga jõudsid edasi liikuda. Tunnistaja M.Popova kinnitas, et tema juhtis autot ja tema läks koheselt peale auto parkimist majja sisse ja politseiauto tulemist tema ei näinud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et isikud olid jõudnud politsei saabumiseks juba autost eemalduda

– tõendamist on leidnud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega ja tunnistajate ütlustega, et auto pargiti, A.Popov ja V.Tšinjajev jõudsid autost eemalduda ja politseibuss jõudis nende juurde alles maja teise otsa juures. Eelkirjeldatud asjaolu tekitab kohtul põhjendatud kahtluse, kas politseiametnikud olid auto peatumise hetkel autole nii lähedal, et oleks olnud võimalik eksimatult kindlaks teha, kes autot juhtis. Tunnistaja V.Tšinjajev tunnistab, et esmalt peeti kinni tema (seda tunnistavad ka A.Popov ja tunnistaja V.Põllula) ja talle ütles politseinik, et tema juhtis autot ja tema on omanik. Ka selline asjaolu jätab kahtluse, et politsei tegelikult ei olnud veendunud, kes juhtis autot.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-66-06 leidnud, et kohus ei tohi eirata KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kohtuotsus peab rajanema tõendatuks tunnistatud asjaoludele, mitte aga oletustele ja kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohus leiab, et antud väärteoasjas ei ole võimalik kohtuvälises menetluses ning kohtumenetluses kogutud tõenditega tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb kahtlused tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised ja lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb A.Popov kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna ei ole tõendatud, et A.Popov väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis. Seega ei ole A.Popovile väärtoeotsuses süüks arvatud väärtegude toime panemine A.Popov poolt tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja lõpetada menetlus A.Popov suhtes VMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSKULUD Kohtuistungil osalenud tunnistaja J.Ratas esitas kohtule taotluse tasuda talle seoses kohtusse ilmumisega sõidukulud ja saamata jäänud päevapalk. Kohus 31.10.2006 määrusega rahuldas tunnistaja taotluse ja määras tasuda talle kokku 725 krooni 70 senti /tl 33/. VMS § lg kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Lähtudes eeltoodust tuleb tunnistajale makstud kuld jätta riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, KrMS §

7 lg 2, 3, § 183.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

4-06-3546 Ärakiri