1-06-11308\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-11308 (kohtueelses menetluses nr 06284000248) riik D.T ja K.I versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav D.T Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann Süüdistatav

K.I Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada D.T süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.T-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.T ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõuded; määrata D.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx tühistada D.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada K.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 18

(kaheksateist) jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõuded; määrata K.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx ; tühistada K.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas välja mõista riigieelarve tuludesse:

2

2.2.1 D.T-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu 2 506 (kaks

tuhat viissada kuus) krooni 30 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks;

2.2.2 K.I-lt riigi õigusabi tasu 2 506 (kaks tuhat viissada kuus) krooni 30 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Margo Normannile 1 699.20 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus

kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) D.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 kuud. KarS

§ 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata D.T-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxx. 2) K.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata K.I-le

katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxxxx

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

D.T-le ja K.I-le esitatud süüdistus D.T ja K.I on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et nemad koos

olles varem toimepannud varguse, 27.aprillil 2006 kella 18 paiku tungisid akna avamise teel

Viljandi maakonnas xxxxxxxxx , kust varastasid 2 naiste jalgratast ja alumiiniumist aiakäru, millega põhjustasid Evi-Anne Ustavile varalist kahju kokku 3000 krooni. D.T ja K.I tegevus on neile kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8

järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varem varguse toimepannud isiku poolt, grupi poolt ja sissetungimisega. 2.2

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.3.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

3

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning D.T ja K.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 199 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid D.T ja K.I karistamise kokkuleppemenetluses. D.T ja K.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud D.T-le hüvitamisele kuuluvaks summaks l 656.70 krooni ja K.I-le hüvitamisele kuuluvaks summaks l 656.70 krooni.

Süüdistatavate kaitsja on esitanud kohtus aruanded, millede kohaselt on kohtulikus menetluses D.T-le osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 849.60 krooni ja K.I-le osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 849.60 krooni.

Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

4 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) D.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, riigi õigusabi tasu 1qõa_ (1 656.70 + 849.60) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21krooni riigi kasuks; 2) K.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2 506.30 (1 656.70 + 849.60) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks; jätta sundraha 4 500 krooni välja mõistmata, kuna varasema, 14. juuni 2006, kohtuotsusega on sundraha temalt juba välja mõistetud.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik