1-06-9351\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-9351

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 november 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9351 (06231801091) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.P süüdistus KarS § 118 p 1, 6; 121; 263 p 1, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Z.P

Ik: xxx, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2006, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 25.04.2006 määruse alusel

Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 25.10.2005 otsusega KarS § 263 p 1; 275 järgi vangistus 9 kuud, KrMS §

238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga Väärteokorras karistatud 5 korda

Kaitsja Sergei Porutško OÜ Markus ÕB RESOLUTSIOON

1. Z.P süüdi tunnistada KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) aastat.

2. Z.P süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista karistuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat ja 9 (üheksa) kuud.

4. Z.P KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises õigeks mõista

2 tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat ja 10 (kümme) kuud.

6. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Tallinna

Linnakohtu 25.10.2005 otsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse täies ulatuses, mõista

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 4 (neli) kuud.

7. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Z.P-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva

tähtajalise vangistuse 6 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates Z.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 23.04.2006.

8. Z.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

9. Z.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxxHansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx. 10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud Z.P-lt kaitsjale makstud tasu 3398 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) krooni ja 40

senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxxHansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx. 11. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul Z.P-lt ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 206 tegemisega tekkinud kulu

2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxxHansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx. 12. Z.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel seoses isiku ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 101 tegemisega tekkinud kulu 5239 (viis tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni ja 80

senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxxHansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx. 13. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul Z.P-lt

ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 55 tegemisega tekkinud kulu

2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxxHansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx.

14. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Z.P süüdistatakse selles, et tema 21.12.2005 kella 17.00 ajal, viibides AS Vikolo

territooriumil asukohaga xxx, lõi tahtlikult SP mitmel korral monteerimisrauaga pähe ja

kõhtu. Kannatanule tekitati eluohtlik tervisekahjustus – põrna traumaatiline rebend verejooksuga kõhuõõnde (hemorraagiline šokk), mille tulemusena kannatanul eemaldati põrn, mis on käsitletav elundi kaotusena. Samuti tekitati kannatanule elule ja tervisele mitteohtlikud

3

tervisekahjustused – verevalumid peensoole kinnistis, koljupõhimiku luude murd, veri keskkõrvas, vasaku väliskõrva haav.

Samuti tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult

MM noaga kõhtu, tekitades kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool ülakõhus maksa ja parema neeru vigastusega, mille tagajärjel parem neer eemaldati, mis on käsitletav elundi kaotusena.

Oma tegevusega pani Z.P toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule ja elundi kaotus, so pani toime KarS § 118 p 1 ja 6 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult

SS kolmel korral liharaiumiskirvega, sihtides kannatanut pähe, kuid kannatanu passiivse ja aktiivse vastupanu tõttu tabas kannatanut vaid üks kord paremasse õlga, tekitades kannatanule marrastuse paremal õlavarrel ja hematoomi paremal käevarrel.

Oma tegevusega pani Z.P toime teise inimese tervise kahjustamise, so KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, huligaansel

ajendil ja põhjuseta ründas temale varem tundmatuid MM ja SS, kellega koos oli AD alaealine poeg A ning sihtides SS pähe, lõi viimast kolmel korral liharaiumiskirvega, kuid

S.S põikles kõrvale, mistõttu Z.P tabas teda vaid ühel korral, tekitades

tervisekahjustusi. Seejärel koheselt lõi Z.P teises käes olnud noaga MM kõhtu,

tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi ning põgenes. Selline tegevus on vastuolus

ühiselu aluste, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja

kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda.

Oma tegevusega pani Z.P toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga,

samuti relvana kasutatava esemega ja sellega ähvardades, so KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Z.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, leides, et 21.12.2005 toime pandud tervisekahjustuse tekitamine oli enesekaitseks, kuivõrd kannatanu ründas teda ning tal ei olnud muud võimalust. Muudes episoodides tunnistas end süüdi täies ulatuses. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süütegude toimepanemine on kriminaaltoimiku materjalidega

tõendamist leidnud, kuid mis puudutab kvalifikatsiooni, siis ei saa ideaalkogumis

kvalifitseerida KarS § 121 ja 263 p 1 ettenähtud kuritegusid, kuivõrd KarS § 263 p 1 kui

raskem kuritegu hõlmab endas KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Seetõttu tuleks süüdistusest

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemine välja jätta. Peale selle tuleks 21.12.2005 kuriteoepisoodis arvestada kas KarS § 28 või KarS § 57 lg 1 p 8 sätteid karistuse mõistmisel.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

23.04.2006 koostatud tunnistaja MV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja

23.04.2006 kella 20.27 ajal autopatrullis koos Konstantin Sergejeviga ning neid peatas seltskond, kelle sõnul oli naisterahvast löödud noaga ning lööja olevat jooksnud nuga ja kirvest käes hoides ära ning ründavat inimesi. Sõle 72 maja juures oli SS, kes oli ründajat jälitanud, kuid ründaja oli teda rünnanud kirvega. Kahtlustatavana peeti kinni Z.P. Kinnipidamisel Z.P kirvest ei olnud, see leiti Puuvilla 19c aiast. Sõle 69 juures löödi noaga MM, sündmust nägid AD ja tema poeg AD. (t/l 2)

4

29.05.2006 koostatud kannatanu MM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 23.04.2006 kella 20.00 ajal koos AD ja tema poja AD ning tuttava SS iga Lõime peatusse

ning jäid juttu ajama. Teisel pool teed oli kaks noormeest, kellest üks tuli kannatanu

juurde ja hakkas midagi rääkima. Kannatanu palus rahuneda ja normaalselt rääkida.

Märkas silmanurgast, et keegi jookseb nende poole ja siis tundis lööki vastu külge.

Millega löödi, seda ei näinud. Kogub dokumente invaliidsuse vormistamiseks, sest eemaldati neer. (t/l 6-8)

30.05.2006 koostatud Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 206 nähtuvalt on ekspert

jõudnud arvamusele, et MM tuvastati 23.04.2006 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas

kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool ülakõhus maksa ja parema neeru

vigastusega, mistõttu kannatanu vajas erakorralist operatiivset ravi. Kordusoperatsiooni käigus 02.05.2006 osutus vajalikuks parema neeru eemaldamine. Tervisekahjustus oli eluohtlik ning võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist teravaservalise esemega, võimalik, et noaga. (t/l 10-12)

24.04.2006 koostatud kannatanu SSi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 23.04.2006 kella 19.00 ajal koos AD, tema poja ja MM Lõime peatuse poole. Sõle tänaval tuli A juurde keegi noormees, keda A tundis ja siis veel üks. Nad rääkisid millestki, siis jooksis see tuttav ära ja tuli joostes tagasi, käes olid aga köögikirves ja nuga. №ormees

hakkas kirvega kannatanu poole vehkima, kannatanul õnnestus kaks korda eemale põigelda, kuid kolmas kord püüdis kannatanu haarata ründajat käest. See ei õnnestunud ja kannatanu sai kirvega löögi paremasse õlga. Kõigil kordadel üritas ründaja tabada pead. №ormees hakkas ära jooksma ja kannatanu jooksis järele. №ormees viskas kirve kooli aia taha. Kui oli ründaja kinni pidanud, tulid joostes politseinikud. (t/l 14-16)

24.04.2006 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt diagnoositi SSil parema õlavarre marrastus ja parema käsivarre verevalandus. (t/l 17)

24.04.2006 koostatud tunnistaja AD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja

23.04.2006 koos SSi, MM ja poja AD Lõime tänava taga Tuulemaa tänava suunas. Ristmikul tuli nende juurde üks noormees ja ütles, et nende seltskond olevat nimetanud

noormeest mittetraditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga inimesteks ja skinheadideks.

Püüdis noormehele seletada, et ei ole taolist juttu rääkinud. S.S üritas seletada sama.

Mõeldes, et noormees on rahunenud, läks M juurde ja eemaldus koos M . S.S jäi noormehega rääkima. M.M läks S.S juurde, et teda sealt eemale viia. Sel hetkel jooksis S.Spoole teine noormees, kellel oli paremas käes kirves ja vasakus nuga. Umbes 5 minutit

varem oli näinud sama noormeest sisenemas kauplusse ja käes ei olnud tal midagi. Jõudnud S.S juurde, lõi ta S.S kirvega pea suunas kaks korda, kuid S.S õnnestus kõrvale põigelda, teisel korral tabas S.S õlga. Pärast seda lõi kõrval seisnud M.M noaga paremale poole kõhtu. Siis jooksis noormees oma maja suunas, S.S talle järele (t/l 18-20) 24.04.2006 koostatud tunnistaja D L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja, D , K K ja kolm tüdrukut Sõle 72 maja hoovis ja jõid alkoholi. Pärast seda läks tunnistaja

koos Dimaga tee äärde. Teisel pool teed seisis mingi seltskond ja nad karjusid neile

midagi. Siis läks Dima ära. Läks ise üle tee ja hakkas küsima noormehelt ja tüdrukult, miks nad karjuvad. Ootamatult ilmus välja Z.P, kellel oli käes liharaiumiskirves. Kui ta nende juurde jõudis, hakkas tütarlaps naerma. Siis lõi Dima tütarlast kirvega vastu külge. Pärast seda jooksid Sõle 72 maja hoovi, Dima viskas kirve üle aia. Peaaegu kohe peeti Dima politseinike poolt kinni. Nuga ta Dimal ei näinud. (t/l 21-23) 23.04.2006 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 23.04.2006 kella 20.30 ajal kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni Z.P. (t/l 25-26)

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli 24.04.2006 koostatud kahtlustatava Z.P

kahtlustatav eelmisel päeval oma maja taga koos tuttavatega ning tarvitas alkoholi. Oli väga purjus. Neist möödus noorte seltskond. D L läks millegipärast nende juurde. Millegipärast kutsus D.L ka teda sinna. Läks koju, võttis köögikirve ja noa, kuid miks

võttis, seda ei mäleta. Jooksis seltskonna juurde. Ei mäleta täpselt, kuid tundub, et lõi

kedagi kirvega ja täpselt mäletab seda, et lõi tütarlast noaga. Miks seda tegi, ei oska

5 seletada, konflikti neil ei olnud. Kirve ja noa viskas endise 10. keskkooli juures üle aia. Pärast pidas politsei ta kinni. (t/l 27-29)

24.04.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas

kahtlustatav Sõle 69 maja juures kohta, kus lõi naisterahvast noaga ja kedagi kirvega, seejärel näitas betoonmüüri Sõle 72 maja juures, millisest müürist viskas üle noa ja kirve. (t/l 30-35) 06.06.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 101 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et Z.P ei põe vaimuhaigust ja temal ei esine nõrgamõistuslikkust, ta on võimeline oma psüühilise seisundi poolest kohtu ette astuma ja karistust kandma. (t/l 60-61) 28.04.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi liharaiumiskirvest. (t/l 64-65)

22.12.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas S P , et

21.12.2005 firma V territooriumil, mis asub trollide lõpppeatuses Vilde ja Akadeemia nurgal, tuli avaldaja juurde tundmatu noormees ja lõi teda metallesemega, millest avaldaja kaotas teadvuse. Haiglas tehti talle operatsioon. (t/l 68-70)

22.12.2006 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas S P , et

tööpäeva lõpul tuli tema juurde tundmatu noormees, keda enne nägi rääkimas oma tuttavaga, kes töötab samuti V . №ormees lõi kannatanut metallist instrumendiga vastu pead. Teise löögi eest püüdis end käega kaitsta. Edasi kaotas teadvuse, kuid tundis valu.

Ärgates avastas end 20 meetri kaugusel kohast, kus oli olnud. Kutsus abi. Haiglas eemaldati põrn, vasak kõrv on katki, sealt kadus ka kuulmine. Oli ka koljupõhimiku murd. Töötada enam ei saa, lahkus töölt. Invaliidsuse vormistamisest keeldus. (t/l 71-73, 74-77) 03.02.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 55 nähtuvalt on ekspert

jõudnud arvamusele, et SPon tuvastatud põrna traumaatiline rebend, verikõhuõõs,

verevalumid peensoole kinnistis, koljupõhimikuluude murd, verikeskkõrvas, vasaku

väliskõrva haav. 21.12.2005 teostatud operatsioon: kõhuõõne avamine ja põrna eemaldamine. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal, so 21.12.2005 ja võimalik, et löökidest kõva tömbi esemega pea vasakule poolele ja keha

vasakule poolele. Põrna rebend verejooksuga kõhuõõnde on eluohtlik tervisekahjustus.

Põrna kui elundi kaotus iseenesest ei põhjusta töövõimetust. Tervisekahjustuste

paranemise kestus on pikaajaline, 2-3 kuud ja eeldatavalt ühe kõrva kuulmise langus taastub tasemele, millega ei kaasne töövõime kaotust 40% ulatuses. (t/l 79-81) 09.01.2006 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 21.12.2005 töötas

tunnistaja kraanajuhina ja nägi kuidas kella 13.00 paiku tuli territooriumile Dmitri, kes

enne töötas seal. Dmitri rääkis S ja V . Nad suhtlesid kella 17.00ni ning siis nägi tunnistaja, kuidas Dmitri lükkas S , kes maha kukkus. Kui S maas oli, peksis Dmitri teda

käte ja jalgadega ning kui S püüdis püsti tõusta, siis Dmitri ei lasknud ja peksis edasi.

Peksmine toimus 3-5 minutit. Kakluse juures oli ka V , kes tunnistaja arvates samuti kakluses osales. Kui Dmitri pärast kaklust lahkus, läks S talle järgi. Kui tunnistaja kraana otsast alla tuli, oli Si nägu ja parem kõrv verised. (t/l 84-85)

16.03.2006 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et tunnistaja näeb kraana kõrgusest hästi. Enne uut aastat, kuupäeva ei mäleta, enne tööpäeva lõppu kella 16.00st kuni 18.00ni oli pimedapoolne. Töötas kraana peal ja nägi, et S , Dima ja V kõnelevad. Siis hakkasid S ja Dima teineteist tõukama. S kukkus ja tema juurde tuli V , kes lõi Si jalaga. Siis hakkas Dima S jalaga lööma. Tunnistaja karjus. Ta ei näinud mitu korda ja kuhu Dima S lõi. V S rohkem ei puudutanud. S tõusis vaarudes üles ja läks alguses ühele poole, seejärel lahkunud Dimale ja V järele. Rohkem ei näinud, ka seda mitte kas S neile järele jõudis. (t/l 86-88) 16.03.2006 koostatud tunnistaja AG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lõpetas detsembris tunnistaja kella 17 paiku töö. Kuupäeva ei mäleta. Oli juba pime. Enne seda nägi kuidas selja taga kõnelesid S ja Dima. Kuulis, et Dima ütles midagi Si määrdunud riiete kohta.

Kuulis selja taga mingit kära ja kraanajuhi VP karjumist, et kaklevad. Pööras ümber ja nägi, et Dima ja S vehivad kätega. See oli 15 meetri kaugusel. Pimedas õieti ei näinud,

6 kuid sai aru, et peksavad teineteist maas lamades. Seejärel hüppasid nad jalule ja vehkisid kätega edasi. Nende juurde jooksis labidaga B ja karjus neile midagi. Dima ja S läksid

lahku. Dima läks koos A esimese polügooni suunas. S võttis üles kella, raputas end puhtaks ja läks väravate suunas. A kakluses ei osalenud, vaid jooksis ligi koos B . (t/l 89- 91)

16.03.2006 koostatud tunnistaja BB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2005 aasta detsembris, täpsemat kuupäeva ei mäleta, kella 17 ajal karjatas kraanajuht V . Tunnistaja vaatas sinna ja nägi, et S ja Dima kaklevad. Mõlemad lõid teineteist paar korda, kuid kuhu löödi, ei näinud. Tunnistaja võttis labida ja vehkis sellega ja ütles, et nad lahku läheksid. S võttis maast mahakukkunud kella ja vaatas, kas pole veel midagi ära kaotanud. V läks

koos Dimaga teise väljapääsu suunas. S läks teise suunda, ütles, et tal on sealt kodule lähemal. Tunnistaja lõpetas töö ja rohkem kedagi ei näinud. Ei näinud seda, et V oleks kakluses osalenud. Samuti ei märganud, et S oleks olnud ebakaine. (t/l 92-94) 16.03.2006 koostatud tunnistaja SJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et

21.12.2005 pärast kella 17 teatati tunnistajale, et territooriumil lebab üleni verisena S. Läks ligi ja avastas, et S on teadvuseta. Kutsuti välja kiirabi. Monteerimisrauad, raudtalad ja torud on töömaterjal ja seda on territooriumil. 23.12.2005 tuli jutustas tunnistajale A et

teab Z.P sõnadest seda, et Z.P lõi Si armatuuritükiga pähe. A ennast seal juures ei olnud. V rääkis, et Z.P oli temale rääkinud, et lõi Si pärast seda, kui S oli teda taga ajama hakanud. Tunnistaja ise kaklust ei näinud. (t/l 95-97)

09.01.2006 koostatud tunnistaja VA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt detsembris, kuupäeva ei mäleta, lõpetas kella 17 ajal töö. Dima ootas teda territooriumil. S lõpetas töö

ning oli purjus. Möödudes Dimast hakkas S Dimaga kõnelema ja püüdis teda emmata. Dima oli valges jopes, S aga betooniga määrdunud tööriietes. Dima, nähes, et S ei jäta

järele, karjus tunnistajale, et S eemale koristataks. Tunnistaja lõpetas kraanaga töö ja pöördus nende poole. Nägi, kuidas Dima lõi Si rusikaga näkku. S kukkus, kuid teadvust ei kaotanud. Dima lõi paar korda maas lamavat Si jalaga kehasse. S tõusis püsti, võttis kella käelt ja jope seljast ning pani need kõrvale ning hakkas Dimat rusikatega peksma. Hoides

Dimat kaelast lõi ühe korra rusikaga Dimat näkku. Tunnistaja jooksis ligi ja tõukas Si tagantpoolt tugevasti vastu õlga ja vedas Si Dimast eemale. Dima eemaldus 2-3 meetrit ja ütles tunnistajale, et läheb teda ootama territooriumist väljapoole ning suundus väljapääsu suunas. S pani jope selga, võttis kella ja läks kiirel sammul Dima järel. Tunnistaja läks ümber riietuma ja 20 minuti pärast tagasi tulles seal territooriumil enam kedagi ei olnud. Õhtul tuli Dima tema juurde koju ja rääkis, et lõi Si ühe korra armatuuritükiga, kuid tabas käe asemel kõhtu. S oli kukkunud ja Dima jooksis ära. B tuli neile siis ligi kui S jope seljast võttis ja Dimaga kaklema kippus. Naiskraanajuht kraanast kaugemale ei näe. On

alati mõelnud, et kraanajuht on pime, sest kui teda kätega juhatada, siis keerab ta ikka teisele poole. (t/l 100-104)

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 12.01.2006 koostatud kahtlustatava Z.P läks Z.P 21.12.2005 lõpparve järele ning pärast seda VA juurde, et teada saada, millal ta töö lõpetab. Oodata jäi tund aega ning ootas teisel pool kraanat. Nägi kuidas üks töölistest kukkus ja oli näha, et ta on purjus. Seisis temast kuskil kolme meetri kaugusel ja küsis kas mees on end täis joonud. Mees tuli ligi ja küsis, kes on täis? Mees hakkas teda

käte ja õlgadega tõukama. Ütles mehele, et see järele jätaks, sest mees oli määrdunud riietes. Karjus V , et see mehe ära koristaks. V tuli ligi ja ütles mehele, et S jäta järele. V läks tööle tagasi. Purjus mees jätkas ning ta karjus brigadirile, et see sekkuks. L ütles ka mehele, et see järele jätaks. S lõi teda ja tabas kõrva. Seejärel nad kaklesid omavahel ning juurde tulid B ja L ning hoidsid Si kinni. S veeti minema. Läks oma endisele polügoonile ootama, kuskil 20 meetri kaugusele. S jõudis talle järele, oli vihane ja vehkis tema suunas

rusikaga. Haaras maast raudtoru ja lõi sellega kaks korda. S kukkus ja ise jooksis ta minema. Lõi enesekaitseks ja hirmust, sest mees oli temast vanem ja tugevam. Kui mees oleks teda lööma hakanud, oleks olnud ebavõrdses seisus. Esimene löök tabas külge, siis hakkas mees vehkima ja tahtis lüüa vastu kätt, kui lõi mööda ja löök tabas kaela või pead. (t/l 108-112)

7

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud Z.P, kannatanute S P , M M , SSi, tunnistajate MV, AD, D L , V P , A G , B B , S J , VA ütlusi, ütluste olustikuga

seostamise protokolli, patsiendikaarti, isiku kohtuarstlike ekspertiiside akte, samuti

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ning süüdistatava isikuandmeid iseloomustavaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine 21.12.2005 kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ja 6 ettenähud kuriteona, so raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule

ja mis põhjustas elundi kaotuse. Süüdistatav tunnistas end selles episoodis süüdi osaliselt,

leides, et vaidlustamata kvalifikatsiooni ennast, tuleb arvestada seda, et ta oli

hädakaitseseisundis, kuivõrd kannatanu S P ründas teda ning tal ei jäänud muud üle kui

ennast kaitsta. Sellise astmega tervisekahjustuste tekitamise soov tal puudus. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt olid tunnistajad V P, A G , B B ja V A näinud seda, kuidas

süüdistatav ja kannatanu S P omavahel kaklesid ning nad seejärel lahutati. Seda, kuidas kannatanule rasked tervisekahjustused tekitati, eelnimetatud tunnistajad ei näinud. Tunnistaja VA kuulis tervisekahjustuste tekitamise asjaolusid süüdistatavalt eneselt ning SJ kuulis seda omakorda VA. Saadud informatsioon oli aga lühike ning sisaldas vaid väidet selle kohta, et

kannatanu ründas süüdistatavat. SJ leidis teadvuseta kannatanu aga tööplatsilt. Mis toimus vahepeal, peaksid teadma vaid kannatanu ja süüdistatav. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud

S P on seletanud vaid seda, et temale tundmatu noormees lõi teda kahel korral metallesemega, kuid ei ole sõnagi öelnud selle kohta, et ta oleks eelnevalt lööjaga kakelnud.

Tunnistajate VP ja VA ütlustest nähtub vaid seda, et pärast kakluse lõppemist eemaldus

Z.P ning S.P suundus talle järele. Sama asjaolu on kinnitanud ka süüdistatav, et eemaldudes tööplatsilt avastas ta seda, et kannatanu tuleb talle järele. Taolistel asjaoludel leib kohus, et süüdistatava versioon selle kohta, et kannatanu S P soovis vaatamata sellele, et äsja oli kaklus vahelesegamise tõttu lõpetatud, jätkata arveteklaarimist. Vastasel juhul, kui ta oleks

suundunud sinnapoole, kuhu ta algselt läks, oleks ta kodus olnud ega oleks enam kokku

puutunud süüdistatavaga. Ometigi läks ta siiski süüdistatavale järele. Taoline kannatanu

käitumine annab kohtule aluse lugeda süüdistatava väited kannatanu poolse ründe kohta

usaldusväärseks. Samas aga asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sattunud kannatanu lähenemisest hädakaitseseisundisse vahetult eelseisva ründe tõttu, kuivõrd mõni hetk varem oli neil omavahel juba konflikt olnud ja sellele järgnes ka koheselt kaklus, mis teiste poolt lahutati. Kuigi süüdistatav väitis kohtuistungil seda, et kannatanu oli temast suurem ja vanem ning tal oli hirm enda pärast, siis ei pea kohus sellist versiooni usutavaks, sest kaklust näinud

VP ütluste kohaselt peksis süüdistatav maas lamanud kannatanut jalgadega ning ka teiste tunnistajate ütluste kohaselt vahetasid kannatanu ja süüdistatav lööke ning kaklesid edasi ka maas lamades. Seejuures ei olnud kumbki neist hädakaitseseisundis ning kaklus lõppes teiste

sekkumise tõttu, kusjuures kaklejaid ähvardas tunnistaja BB labidaga. Seetõttu, arvestades süüdistatava ja kannatanu hetk varem aset leidnud käitumist, leiab kohus, et süüdistataval ei

olnud põhjust purjus kannatanut eriti karta, kuivõrd ta oli varem paari rusikahoobiga

kannatanu pikali löönud, küll aga võis süüdistataval olla soov kannatanupoolne tülitamine järsult ja lõplikult lõpetada. Süüdistatava sõnade kohaselt lähenes kannatanu ähvardavalt ja vehkis rusikaga süüdistatava poole, kuid süüdistatava ütlustest ei ilmnenud seda, et kannatanu oleks jõudnud süüdistatavat rusikaga või millegi muuga lüüa. Kohus leiab, et vaid rusikaga vehkimine teise isiku suunas ei saa veel olla märgiks eeldatavast ründest. Küll on süüdistatav

seletanud, et esimese löögi armatuurrauaga lõi ta kannatanule kehasse ja seejärel kätt lüüa üritades tabas kannatanu pead. Seega oli rusikaid vehkivat kannatanut oodates süüdistataval

piisavalt aega ründe tõrjumiseks valmistuda, võtta kätte armatuurraud ja ootamata vahetut

rünnet, lüüa kannatanut vähemalt kahel korral, kusjuures juba esimese löögiga suutis süüdistatav realiseerida KarS § 118 p 1 ja 6 ettenähtud kuriteo koosseisu, tekitades kannatanu elule ohu ja tekitades sellise tervisekahjustuse, mis tingis ka põrna, so elundi kaotuse. Seega

isegi juhul, kui olekski rünne toimunud, siis esimese löögiga oli rünne juba sisuliselt lõpetatud, kuivõrd ka kannatanu väitis, et ta mäletas ühte lööki, mille eest üritas end kaitsta,

8 kuid teist lööki vaid tundis. Seega arvestades süüdistatava käitumist ja senist elukogemist ja suhteliselt väikest haridust, siis leiab kohus, et armatuurrauaga teist inimest kehasse või pähe lüües saab inimene, sõltumata ka vaid alghariduse omandamisest, aru sellest, et kehas ja peas asuvad inimesel elutegevuseks vajalikud elundid ning nende vigastamine võib tingida tervise kahjustamise, ohu elule või elutegevuse lakkamise. Seega sellist sündmuste käiku ja valitud

vahendi kasutamist arvestades ei ole võimalik väita seda, et süüdistatava käitumise eesmärgiks oligi raske tervisekahjustuse tekitamine ja et süüdistatav oleks kindel olnud selles,

et pärast armatuurrauaga löömist kindlasti selline eesmärk ka saabub. Küll leiab kohus, et

süüdistatav suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt, mida näitas ka asjaolu, et pärast

kannatanu löömist armatuurrauaga põgenes süüdistatav sündmuskohalt, tundmata huvi saabunud tagajärgede vastu. Taolistel motiividel leiab kohus, et S.P raske tervisekahjustuse tekitamine oli toime pandud otsese tahtlusega. Seetõttu leiab kohus, et Z.P käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuriteona.

Peale selle süüdistatakse Z.P KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises ka selles, et tema 23.04.2006 Sõle tänaval maja nr 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult MM noaga kõhtu, tekitades kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool ülakõhus maksa ja

parema neeru vigastusega, mille tagajärjel parem neer eemaldati, mis on käsitletav elundi

kaotusena. Z.P tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalides leiduvate kannatanu MM

ja SSi, samuti tunnistajate MV, AD ja DL ning kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud

eksperdiarvamusega on KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt läks süüdistatav tema jaoks võõra seltskonna

juurde, olles enne kodust kaasa võtnud noa ja köögikirve ning liitunud seltskonnaga, lõi seltskonnas viibivat naisterahvast noaga kõhtu. Ei kannatanu ega sündmuskohal viibinud tunnistajad osanud nimetada löömise põhjust. Ka süüdistatav ei oska seletada miks tal oli vaja minna tuppa nuga ja kirvest võtma ning seejärel seltskonna juurde minna ning naisterahvast

noaga lüüa. Süüdistatava ja tunnistaja D.L sõnade kohaselt oli süüdistatav alkoholijoobes

Ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtuvalt on alkoholi tarvitades

süüdistatavale omane agressiivne ja vägivaldne käitumine, mida tõestab ka süüdistatava varasem karistatus avaliku korra raske rikkumise eest ja karistused väärtegude toimepanemise

eest. Süüdistatava käitumisest, so võõrale naisterahvale lähenemisest ja seejärel koheselt

noaga kõhtu torkamisest saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oligi MM

tervisekahjustuse tekitamine ning kohus asub seisukohale, et sellisest käitumisest saab järeldada, et süüdistatav teadis, mida ta teeb, st teadis kindlasti, et saabub selline tagajärg, so

raske tervisekahjustus, kuid see ei olnud tegelikult tema eesmärk, kuid ta suhtus sellise

tagajärje saabumisse ükskõikselt. See nähtus ka süüdistatava käitumisest, kus ta pärast teo toimepanemist jooksis minema ja viskas kuriteo toimepanemisel kasutatud noa ja kirve üle aia, vältimaks võimalust, et teda võidakse teo toimepanemisega seostada. Küll aga arvestades

süüdistatava käitumist ja senist elukogemist, sealhulgas juba S.P eelnecalt raske tervisekahjustuse tekitamist, mille kohta oli alustatud ka kriminaalmenetlus, siis leiab kohus, et noaga teist inimest kõhtu lüües saab inimene, sõltumata ka vaid alghariduse omandamisest, aru sellest, et kehas asuvad inimesel elutegevuseks vajalikud elundid ning nende vigastamine võib tingida tervise kahjustamise, ohu elule või elutegevuse lakkamise. Taolisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega.

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Z.P ka KarS § 121 ettenähtud kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides 23.04.2006 Sõle 69 maja juures Tallinnas, lõi tahtlikult SS kolmel korral liharaiumiskirvega, sihtides kannatanut pähe, kuid

kannatanu passiivse ja aktiivse vastupanu tõttu tabas kannatanut vaid üks kord paremasse

õlga, tekitades kannatanule marrastuse paremal õlavarrel ja hematoomi paremal käevarrel. Süüdistatav kohtueelsel menetlusel taolist sündmust kinnitas, kuid ei mäletanud kõik täpselt. Samuti ei osanud ta seletada tervisekahjustuse tekitamise põhjust või eesmärki, kuivõrd ta ei tundnud kannatanuid varasemast ajast. Süüdistatava käitumise kohta sündmuskohal andis

ütlusi ka tunnistaja Andrei Danilišin, kes oli kannatanutega samas seltskonnas, kuid keda

9 süüdistatav ei tülitanud ega puudutanud. Patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati S.S marrastus paremal õlavarrel ja hematoom paremal käevarrel, millised ei ole tervisele või elule ohtlikud tervisekahjustused ning kuivõrd need olid tekitatud löögist kirvega, asub kohus seisukohale, et KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja tegemist on teise inimese tervise kahjustamisega, so kehalise väärkohtlemisega.

Peale selle ilmneb süüdistusaktist, et süüdistatavat süüdistatakse ka KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 23.04.2006 kella 20.25 ajal, viibides Sõle 69 maja juures Tallinnas, huligaansel ajendil ja põhjuseta ründas temale varem tundmatuid MM ja SS, kellega koos oli AD alaealine poeg A ning sihtides SS pähe, lõi viimast kolmel korral liharaiumiskirvega, kuid S.S põikles kõrvale, mistõttu Z.P tabas teda vaid ühel

korral, tekitades tervisekahjustusi. Seejärel koheselt lõi Z.P teises käes olnud noaga MM kõhtu, tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi ning põgenes. Selline tegevus on

vastuolus ühiselu aluste, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja

kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda. Seega pani Z.P süüdistusakti kohaselt toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega ja sellega ähvardades, so KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo.

Kohus asub seisukohale, et taoline KarS §de 118 p 1, 6 ja § 121 ettenähtud kuritegude samaaegne kvalifitseerimine KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuritegudena on põhjendamatu ja

vastuolus nii karistusseaduse mõtte kui ka senise kohtupraktikaga. Senise kohtupraktika

kohaselt loetakse avaliku korra rikkumise toimepanemist vägivallaga toime panduks juhul, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu KarS § 120, 121 või 122 mõttes. Samas on kohtupraktika kohaselt avaliku korra rikkumise piiritlemisel asutud seisukohale, et KarS § 263 ettenähtud kuriteost raskemad kuriteod, mis on samuti toime pandud seoses avaliku korra

rikkumisega, tuleb avaliku korra rikkumine lugeda hõlmatuks raskema kuriteoga ning

ideaalkogum puudub. Kui aga on avaliku korra rikkumisega toime pandud KarS § 263 ettenähtud kuriteost kergemad kuriteod, siis on need kergemad kuriteod hõlmatud KarS § 263

ettenähtud kuriteokoosseisuga. Seega juhul, kui oleks tegemist olnud avaliku korra raske

rikkumisega ja selle käigus on tekitatud raske tervisekahjustus ja teise inimese tervise

kahjustamine või muu kehaline väärkohtlemine, tuleb teod kvalifitseerida vastavalt KarS § 118 ja 263 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas on prokurör oma süüdistusaktis asunud seisukohale, et

süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 118 p 1, 6 ja § 121 järgi kvalifitseeritavad teod on

vastuolus ühiselu aluste, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitavad üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja

avalikku korda, mistõttu on Z.P toime pannud toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega ja sellega ähvardades, so KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo.

Senise kohtupraktika kohaselt kvalifitseeritakse süüdlase tegevust KarS § 263 järgi juhul, kui süütegu on toime pandud avalikus kohas ja on tuvastatud, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning ainult selle pinnalt, et teo toimepanemine

leidis aset avalikus kohas, ei saa see automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi. KarS § 121 tunnustel alanud teo toimepanemine võib küll

teatud juhtudel üle kasvada KarS § 263 järgi kvalifitseeritavaks teoks juhul, kui isiklikul motiivil alanud tegevus, mille eesmärk ei ole algselt avaliku korra rikkumise toimepanemine, kasvab tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu üle avaliku korra raskeks rikkumiseks, samuti

on võimalik, et avaliku korra rikkumise käigus võidakse tekitada nii raske tervisekahjustus kui ka teise inimese tervise kahjustamine, kuid sel juhul on tegemist olukorraga, kus KarS §

121 tunnustel tegu kasvab üle KarS § 263 järgi kvalifitseeritavaks teoks ning teisel juhul tuleks käitumine kvalifitseerida KarS § 118 ja 263 järgi, mis välistab isiku süüditunnistamise KarS § 121 järgi.

10

Kohus asub seisukohale, et süüdlase teo kvalifitseerimisel KarS § 263 järgi tuleks üldjuhul

tuvastada ennekõike avaliku korra rikkumise fakt ja seejärel asuda tuvastama KarS § 263 loetletud koosseisulisi tunnuseid ning seda juhul, kui süüdlase käitumine oma laadilt juba ei ole oma iseloomult selline, mis rikub tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega

kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja

võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas üle

kuulatud süüdistatava ja tunnistajate A.D , D.L ja kannatanute M.M ning S.S ütlustest

nähtuvalt läks D.L tunnistaja A.D ja kannatanute juurde ning nende juurde tuli ka süüdistatav, kes sõnagi lausumata lõi ühte kannatanut kirvega ja teist noaga, misjärel põgenes. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegemist oli vähemalt otsese tahtlusega toime pandud

isikuvastaste kuritegudega, mis olid toime pandud relvana kasutatavate muude esemetega,

kuid sellisele käitumisele ei eelnenud mingit konflikti süüdistatava ja kannatanute vahel, mistõttu ei saanud ka vägivallateod üle kasvada avaliku korra raskeks rikkumiseks. Asjaolu,

et noa ja kirvega teiste isikute löömine rikub tavadega, heade kommetega, normidega või

reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku

kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi, ei muuda isikuvastase kuriteo toimepanemist avaliku korra raskeks rikkumiseks, kuivõrd KarS § 118 ja

121 ettenähtud kuritegude puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis. Avaliku

õigusrahu põhjusetu rikkumine avalikus kohas ei muuda õigusvastast käitumist koheselt

avaliku korra raskeks rikkumiseks. Senise kohtupraktika kohaselt ei ole isikuvastaseid

kuritegusid toime pannud süüdlaste käitumist kvalifitseeritud ideaalkogumis KarS § 263 ja

isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistust ette nägeva vastava paragrahvi järgi ning

selleks puudub ka vajadus. Asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus tuvastatud relvana

kasutatava muu eseme tunnust ei sisaldu ei KarS § 118 ega 121 koosseisus ega ka teiste

isikuvastase süütegude koosseisus, ei saa tähendada seda, et selle tunnuse süüdistusse

vormimiseks on vaja lisaks inkrimineeritud isikuvastaste kuritegude koosseisudele inkrimineerida süüdlasele veel KarS § 263 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega ei ole avaliku korra rasket rikkumist tuvastatud ja süüdistatav tuleb KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja kohus on seisukohal, et M.M ning S.S tervise kahjustamisel oli tegemist isikuvastaste kuritegude toimepanemisega, millised ei olnud seotud avaliku korra ega ka avaliku korra raske rikkumisega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude

rohkust, liiki, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus, kuigi toimepandud tahtlike isikuvastaste kuritegude rohkust ja toimepanemise asjaolusid arvestades on selle kahetsuse arvestamine raskendatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud väärteomenetluses nii Alkoholiseaduse § 70 ja 71 järgi kui ka avaliku korra rikkumiste eest, samuti on teda kohtu poolt karistatud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga.

Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna ja Põhja-Tallinna Valitsuse andmetel on

süüdistatavaga tegelenud erinevad asutused ja teda on tema käitumise pärast kaasatud

erinevatesse programmidesse. Vaatamata sellele, et teda Tallinna Linnakohtu 25.10.2005

otsusega karistati ja karistus jäeti tingimisi kohaldamata, pani ta juba vähem kui kahe kuu

möödudes toime raske isikuvastase kuriteo ning sellele järgnevalt ajal, mil toimus kriminaalasjas menetlus, pani ta toime uued isikuvastased kuriteod ning seda alkoholijoobes.

Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei ole aru saanud sellest, et määratud karistused, kriminaalhooldaja püüdlused ja linnaosavalitsuse ametnikud on üritanud talle selgeks teha, et

ta peab õigusvastase käitumise lõpetama. Sellele vaatamata pani ta uued isikuvastased

kuriteod toime kohtu poolt määratud katseajal. Seejuures viimased kuriteod pani ta toime alkoholijoobes, kusjuures talle oli kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja ta nõustus hoolduskavas sellise kohustusega. Seejuures oli mõistetud karistuse kohaldamata

jätmise tingimuseks see, et ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

11 kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdistatava käitumine katseajal näitas seega ilmekalt seda, et ta suhtus tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise tingimustesse ükskõikselt.

KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena eranditult vangistus neljast kuni kaheteistkümne aastani. Kriminaalasjas on teda süüdistatud kahe KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Senise kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kui ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kuid seejuures arvestatakse ka süü suurust. Kriminaalasjas ei ole

tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga võib karistust kergendava asjaoluna arvestada kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav esimese temale

inkrimineeritud teo toime pannud alaealisena, mida kohus samuti arvestab karistuse mõistmisel, kuigi selline asjaolu ei ole märgitud KarS § 57 sätestatud karistust kergendavate asjaolude loetelus. Taolised asjaolud tingiksid karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus peab karistuse määra valikul oluliseks ka asjaolu, et süüdistatav on toime pannud kaks esimese astme isikuvastast kuritegu, mistõttu asub kohus seisukohale,

et KarS § 118 p 1, 6 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest tuleb karistus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja saabunud tagajärge, peab kohus võimalikuks mõista KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd KarS § 118 p 1, 6 ja § 121 ettenähtud kuriteod olid toime pandud eraldi tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 sätete kohaselt liitmisele täies

ulatuses. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatava teod toime pandud kohtu poolt

määratud katseajal, mistõttu leiab kohus, et mõistetavale ja KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatavale ja ärakandmisele kuuluvale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik