1-06-4833\7 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24 oktoober 2006 Kohtla-Järve Kriminaalasja number 1-06-4833 (02244000701)

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Ernits Kohtuistungi sekretär, tõlk Sekretär Jane Väli, tõlk Kriminaalasi V. J.i süüdistuses KarS § 155 lg 2 p 1,2; § 186 järgi ja V. V.i süüdistus KarS § 155 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo Süüdistatav V. J. , isikukood xxx , Eesti kodanik ,haridus-kõrgem, emakeel – vene keel, töökoht: xxx, elukoht xxx, kohtulikult karistatud .

V. V., isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töötu, elukoht: xxx, kohtulikult karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõzov, vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 315, § 180, kohus otsustas:

V. J. tunnistada süüdi KarS § 155 lg 2 p 1,2, § 186 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel KrK § 155 lg 2 p 1, 2 järgi rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära summas 10670 (kümme tuhat kuussada seitsekümmend) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. tunnistada süüdi KarS § 155 lg 2 p 1,2, § 186 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel V. V. tunnistada süüdi KrK § 155 lg 2 p 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 40(nelikümmend) päevamäära summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Virumaa Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt V. J.ilt ja V. V.ilt 268775

krooni Virumaa Keskkonnainspektsiooni (registR.ood 70003106) kasuks.

Välja mõista V. J.ilt menetluskulud: ekspertiisitasu 5760 krooni, sundraha 4500 krooni ja toimiku paljundamise kulud 180 krooni.

Välja mõista V. V.ilt menetluskulud: sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 722,15 krooni ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 3309,90 krooni, ning toimiku paljundamise kulud 173.00 krooni.

Rahalise karistuse võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 4100065064. Rahalise karistuse tasumist tõendav maksekorraldus esitada koheselt Viru Maakohtule. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebe kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni vaid kokkuleppemenetluse normide rikkumise kohta. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Põhjendused. 1. Süüdistused. 1.1. V. J.´it süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem pannud toime kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 155 lg 2 p 1, 2 järgi, ajavahemikul 21.08.2001.a- 01.02.2002.a organiseeris Ida-Virumaal Illuka vallas K. külas V. maaüksusel ebaseaduslikku raiet, kasutades selleks maaüksuse omanik L. K. abi, kellel aitas vormistada metsateatist nr. xxx ja kes ei olnud teadlik V.J.i kuritahtlikest kavatsustest. V. J. korraldas V. kinnistu eraldustel 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14 ebaseaduslikku metsaraiet Metsaseadusega keelatud viisil (MS § 17 lg 3), samuti ta palkas raietööd tegema neli eeluurimisel kindlakstegemata isikut ning kasutas metsamaterjali välja vedamiseks AS T. V. tehnikat ja tööjõudu: autojuhte T. R., A. R. ning AS-i V. töötajat A. K., samal ajal kasutades Keskkonnateenistuses registreeritud metsateatist nr. xxx ning teadlikult ignoreeris lubatud raieviise ja mahtusid. Metsateatise nr. xxx kohaselt oli lubatud teostada kogupindalaga 4,6 ha ulatuses 82 tm harvendusraiet ja lubatud raiuda 119 tm metsamaterjali 0,6 ha ulatuses lageraiet. Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, määras V. J., kus kohast ja kuidas raiet teostada, näitas palgatud V. V.i vahendusel saemeestele ette raiekoha (samal päeval kui toimus ostu-müügi lepingu vormistamine 24.08.2001.a, saatis neid metsa lõikama ning suunas nad tööle. Kasvava metsa ebaseadusliku raiega on rikutud Metsaseaduse § 17 lg 3, mille kohasealt rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega. Keskkonnale on tekitatud kahju 268775.00 krooni. Lähtuvalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1, teostati arvutused Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a Määruse nr. 186 p2 ja 8 järgi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 punkti 2 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on: eraldusel 7: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 7 oli enne raiete teostamist täius 0,75 ja rinnaspindala 11,9 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999.a. vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 7 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 4,75 m2/ha.

Antud tegevusega alandati rinnaspindala 7,15 m2/ha võrra 0,25 ha (50 a. kase-enamusega 4 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 12750,00 krooni; eraldusel 8: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 8 oli enne raiete teostamist täius 0,75 ja rinnaspindala 15,3 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 8 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 4,375 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 10,925 m2/ha võrra 0,2 ha (60 a. männi-enamusega 4 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 16 200.00 krooni; eraldusel 9: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 9 oli enne raiete teostamist täius 0,7 ja rinnaspindala 21 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 9 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 1 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 20 m2/ha võrra 0,6 ha (70 a. kuuse-enamusega 2 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 54000,00 krooni; eraldusel 10: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 10 oli enne raiete teostamist täius 0,7 ja rinnaspindala 19,3 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 10 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 1,87 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 17,43 m2/ha võrra 0,5 ha (70 a. männi-enamusega 3 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 51600.00 krooni; eraldusel 11: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 11 oli enne raiete teostamist täius 0,75 ja rinnaspindala 15,3 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 11 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 5,6 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 9,7 m2/ha võrra 1,1 ha (60 a. männi-enamusega 4 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 76725,00 krooni; eraldusel 14: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 14 oli enne raiete teostamist täius 0,7 ja rinnaspindala 12,4 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 14 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 0,75 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 11,65 m2/ha võrra 0,5 ha (40 a. kase-enamusega 3 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 57500,00 krooni. V. J. organiseeris ja teostas ebaseaduslikku metsaraiet ning raius vahendlikult, so palkas raietöölisteks neli eeluurimisel kindlakstegemata isikut ning kasutas selleks AS T. V. tehnikat

ja tööjõudu: autojuhte T. R., A. R. ning AS-i V. töötajat A. K.. Samal ajal V. J. omandas maaüksuselt V. raiutud metsamaterjali ning oma firma, OÜ N., nimelt teostas metsamaterjaliga tehinguid. Kuni 2001.a septembri kuuni olid rahalised vahendid ülekantud MÜ V. valdaja K. R. Hansapanga arvelduskontole nr. xxx. Peale seda, kui K.R. keeldus oma konto kasutamisest ning pani selle kinni, teostas V.J. antud maaüksuse metsamaterjaliga müügitehinguid ja kandis sellest laekuva raha, L.K.´a 14.09.2001.a volituse alusel, oma Hansapanga arvelduskontole nr. xxx. Seega V. J., pani toime ebaseadusliku metsaraide, isikuna, kes on varem toime pannud ebaseadusliku metsaraide, millega põhjustati suur kahju keskkonnale, st kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 155 lg 2 p 1, 2 järgi. KarS § 186 järgi on V. J.ile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 21.08.2001.a kuni 01.02.2002.a omandades maaüksuselt V. ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali oma nimele registreeritud juriidilisele isikule OÜ N., vedas ja müüs ära nimetatud metsamaterjalid, esitades teadvalt võltsitud dokumendid. Nimelt AS-le S. S. olid veetud ja müüdud metsamaterjale järgmistes koguses: K. R. nimelt 31.08.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00001 alusel 28,36 tm, K. R. nimelt 03.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00002 alusel 25,35 tm, K. R. nimelt 04.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00005 alusel 16,23 tm, K. R. nimelt 04.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00006 alusel 26,10 tm, K. R. nimelt 04.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00007 alusel 26,20 tm, K. R. nimelt 04.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00008 alusel 26,03 tm, K. R. nimelt 05.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00009 alusel 25,85 tm, K. R. nimelt 05.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00011 alusel 26,46 tm, K. R. nimelt 05.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00013 alusel 22,73 tm, K. R. nimelt 06.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00021 alusel 25,39 tm, K. R. nimelt 06.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00023 alusel 26,15 tm, K. R. nimelt 07.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr.00024 alusel 13,59 tm, K. R. nimelt 07.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00026 alusel 23,74 tm, K. R. nimelt 08.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00028 alusel 23,96 tm, K. R. nimelt 09.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00030 alusel 23,00 tm, K. R. nimelt 10.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00031 alusel 25,13 tm. OÜ-le R. S. veeti ja müüdi süüdistatav V.J.i poolt teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehte alusel metsamaterjali järgmises koguses: K. R. nimelt 05.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00009 alusel 87,02 tm, OÜ N. nimelt 24.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00007 alusel 22,5 tm. K. R. nimelt AS-le F. veeti ja müüdi süüdistatav V.J.i poolt teadvalt võltsitud 07.09.2001.a metsamaterjali veoselehe nr. 00025 alusel metsamaterjali koguses 5,21tm. Samuti olid süüdistatava V.J.i poolt vormistatud järgmised metsamaterjali arved-saatelehed, mille alusel AS S. S. teostas maksed K. R. arvelduskontole nr. xxx Hansapangas: 06.09.2001 arve-saatelehe nr. 1 alusel oli kantud 25064,90 kr., 07.09.2001 arve-saatelehe nr. 2 alusel oli kantud 86797,60 kr., 12.09.2001 arve-saatelehe nr. 3 alusel oli kantud 15894,10 kr., 13.09.2001 arve-saatelehe nr. 4 alusel oli kantud 26256,40 kr., OÜ R. S. kanti 26.09.2001 arve-saatelehe nr. 2 alusel K. R. Hansapanga arvelduskontole raha summas 61612,00 kr. 26.09.2001 arve-saatelehe nr 3 OÜ R. S. kanti raha summas 18585,00 kr. OÜ N. arvelduskontole nr. xxx Hansapangas. OÜ-le R. S. veeti ja müüdi süüdistatav V.J.i poolt teadvalt võltsitud 26.09.2001.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 8 alusel metsamaterjali koguses 22,5 tm. Vastavalt 11.05.2006.a. ekspertiisiaktile nr. DK- 0139 - 06/2306 on tuvastatud, et tekstid nimetatud dokumentides on kirjutatud V. J. poolt. Nimetatud dokumentides metsamaterjali päritoluks on Illuka vald MÜ V. katastrinumbriga xxx. Seega V. J. ajavahemikul 21.08.2001.a kuni 01.02.2002.a võltsis metsamaterjaliga seonduvaid ametlikke dokumente, et kasutada ja omanda õigusi MÜ-lt V.

ebaseaduslikult raiutud metsa suhtes eesmärgiga luua vale ettekujutus selle seadusliku valdamise kohta ning saada metsamaterjali müügist raha, mis L. K. nimelt võltsitud volituse alusel oli kantud V. J.i arvelduskontole nr. xxx AS Hansapank. Antud kuritegu on toime pandud eesmargiga omandada õigusi ning vabaneda kohustustest seaduslikult muretseda nimetatud metsamaterjali, seega pani V. J. toime kuriteo, mis on ettenähtud KrK §-s 186 järgi.

1.2.V. V.it süüdistatakse selles, et tema aitas V. J.´it ebaseadusliku metsaraie organiseerimisel ajavahemikul 21.08.2001.a-01.02.2002.a maaüksusel “V.”, er. 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14, mis asub Ida-Virumaal Illuka vallas K. külas, mis seisnes selles, et V.V. otsis Eesti Vabariigi kodanike, kelle nimele vaeva tasu eest saaks vormistada maatükki, pöördudes vastavasisulise ettepanekuga K. R. poole. Samuti tema maaüksusel “V.”, er. 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14 korraldas metsatööliste raietöösid metsateatise nr. xxx alusel, andis ta metsatöölistele V.J.i metsaraiega seotud korraldused edasi ning andis raiutud metsamaterjali V.J.ile edasi. Selle eest V.J. maksis V.V.ile tasu. Kasvava metsa ebaseadusliku raiega on rikutud Metsaseaduse § 17 lg 3, mille kohasealt rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega. Keskkonnale on tekitatud kahju 498 672,50 krooni. Lähtuvalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1, teostati arvutused Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a Määruse nr. 186 p 2 ja 8 järgi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 punkti 2 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades” on: eraldusel 7: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 7 oli enne raiete teostamist täius 0,75 ja rinnaspindala 11,9 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999.a. vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 7 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 4,75 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 7,15 m2/ha võrra 0,25 ha (50 a. kase-enamusega 4 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 12750,00 krooni; eraldusel 8: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 8 oli enne raiete teostamist täius 0,75 ja rinnaspindala 15,3 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 8 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 4,375 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 10,925 m2/ha võrra 0,2 ha (60 a. männi-enamusega 4 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 16 200.00 krooni; eraldusel 9: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 9 oli enne raiete teostamist täius 0,7 ja rinnaspindala 21 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 9 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 1 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 20 m2/ha võrra 0,6 ha (70 a. kuuse-enamusega 2 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 54000,00 krooni; eraldusel 10: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti

Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 10 oli enne raiete teostamist täius 0,7 ja rinnaspindala 19,3 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 10 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 1,87 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 17,43 m2/ha võrra 0,5 ha (70 a. männi-enamusega 3 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 51600.00 krooni; eraldusel 11: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 11 oli enne raiete teostamist täius 0,75 ja rinnaspindala 15,3 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 11 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 5,6 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 9,7 m2/ha võrra 1,1 ha (60 a. männi-enamusega 4 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 76725,00 krooni; eraldusel 14: Metsaseaduse § 17 lg 1 ja 2 alusel oli maaüksusel V. lubatud vaid harvendus eesmärgiga tõsta metsa väärtust tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel, kuid rikuti Metsaseaduse § 17 lg 3 sätteid. Eraldisel 14 oli enne raiete teostamist täius 0,7 ja rinnaspindala 12,4 m2/ha. Antud metsaraie on keelatud, kuna täius ja rinnaspindala olid enne raie alustamist alla 01.04.1999. a vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr. 39 kehtestatud lubatud alammääradest. Peale läbiviidud harvendusraiet jäi eraldusel 14 kasvama vaid puistu rinnaspindalaga 0,75 m2/ha. Antud tegevusega alandati rinnaspindala 11,65 m2/ha võrra 0,5 ha (40 a. kase-enamusega 3 boniteedi puistu), tekitades kehtiva Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi looduskeskkonnale kahju 57500,00 krooni. Seega V. V., pani toime ebaseadusliku metsaraide, millega põhjustati suur kahju keskkonnale, st kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 155 lg 2 p 1 järgi. 2. KrK § 155 lg 2 p1 ,2 kuriteoga V. J. ja KrK § 155 lg 2 p 1 kuriteoga V. V. tekitasid Keskkonnainspektsioonile varalise kahju summas 268775.00 krooni 3. Kokkulepe. 24 10 2006 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele V. J.ile ja V. V.ile järgimisi karistusi: KrK § 155 lg 2 p 1, 2 ja KrK § 186 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. J.ile KarS § 63 lg 1 alusel karistuse raskema paragrahvi järgi rahalist karistust 200 päevamäära summas 10670.00 krooni (53.35x200). Keskkonnale tekitatud kahju summas 268775 krooni hüvitada koos süüdistatav V. V.iga solidaarselt. KrK § 155 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V.ile rahalist karistust 40 päevamäära summas 2000.00 krooni (50x40).Keskkonnale tekitatud kahju summas 268775 krooni hüvitada koos süüdistatav V. J.iga solidaarselt. II. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud. Süüdistatavad V. J. ja V. V. on kokkuleppest aru saanud ja nõustusid sellega. Süüdistatavad selgitasid, et kokkulepet sõlmides väljendasid nad oma tõelist tahet. Süüdistatavate kaitsjad ja prokurör kinnitasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde. Kohus, ära kuulanud süüdistatavate seletuse kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, nende kaitsjate ja prokuröri seisukohad, leiab: V. J.i kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KrK § 155 lg 2 p 1,2 järgi. (sellele vastab KarS § 356 lg 1 kuriteokoosseis) ja KrK § § 186 järgi (sellele vastab KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 kuriteokoosseis). V. V.i süüdistus on õigesti kvalifitseeritud karS § 155 lg 2 p 1 järgi. Sellele vastab KarS § 356 lg 1 kuriteokoosseis. Karistuse liik ja määr vastavad kuriteo raskusele. Puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 1-5 alusel või kokkuleppemenetlusest keeldumiseks, lähtudes

KrMS § 306. Süüdistatavad on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Süüdistatav V. J. tuleb süüdi tunnistada KrK § 155 lg 2 p 1,2 ; § 186 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatav V. V. tuleb süüdi tunnistada KrK § 155 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 alusel tuleb süüdistatavalt V. J.ilt välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 5760 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel - sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas 4 500 krooni, toimiku paljundamise kulud 180.00 krooni. KrMS § 180 alusel tuleb süüdistatavalt V. V.ilt välja mõista menetluskulud:. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 722,15 krooni ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 3309,90 krooni. Kokku tuleb välja mõista süüdistatavalt õigusabi eest 4032,05 krooni, toimiku paljundamise kulud 173.00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel - sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas 4 500 krooni.

Kohtunik Anu Ernits (allkiri)

KOOPIA ÕIGE