1-06-11274\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-06-11274 (06700000054) Otsuse kuupäev 02. novembril 2006.a. Kohtunik

Violetta Kõvask

Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk

Riigiprokurör Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Laura Feldmanis

Aivar Kello Kriminaalasi N.S süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 järgi ja L.O süüdistuses KarS § 293 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad

N.S isikukood XXX, elukoht: xxx, EV , kodakondsus, kõrgharidus, emakeel- eesti keel, töökoht AS C N ,

varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – pole kohaldatud, - süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 järgi L.O, isikukood XXX, elukoht: L.O talu, Lähte

alev, Tartu vald, Tartu maakond, EV kodakondsus, kõrgharidus,

emakeel- eesti keel, töökoht Pruunsilla №taribüroo, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend –pole kohaldatud, -süüdistuses KarS § 293 lg 1 järgi

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni seoses

KrMS 9.peatüki 2.jaos toodud kokkuleppemenetluse sätete

väidetava rikkumisega, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 247; 248 lg 1 p 4, 311, 313, 318, 319 kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada N.S KarS § 293 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetud

ei pane talle kohtu poolt mõistetud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks 02.11.2006.a. Tõkend – pole kohaldatud.

Süüdi tunnistada L.O KarS § 293 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses (päevamäär 294,-krooni) , so. 11760 krooni.

Tõkend – pole kohaldatud.

Välja mõista N.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasu summas 464,30 krooni. Välja mõista L.O-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasu summas 464,30 krooni.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXX SEB EÜP, viitenumber XXXXXXXXXXXXXX

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXX SEB EÜP, viitenumber XXXXXXXXXXXXX

Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole.

SÜÜDISTUSED JA MENETLUSE KÄIK

N.S on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema töötas alates 1996-ndast aastast Tartu Pensioniameti IT arvutispetsialisti ja peaspetsialisti ametikohtadel, kuhu ta oli määratud

Tartumaa Pensioniameti direktori L.O käskkirjadega nr 11-k, 28.02.1996 ja nr 34-k,

01.05.2001. Tema ametikohustuseks oli muuhulgas täita Tartu pensionikindlustusregistri

andmebaasiadministraatori rolli, hooldada ameti haldusalas olevaid andmebaase, tagades

nende tööks valmisoleku ja infotehnoloogiliste rikete kiire ja tervikliku taastamise, osaleda

ameti laivõrgu, riistvara, tarkvara ning andmebaaside arenduse ning hooldusega seotud

küsimuste lahendamisel, kontrollida väljatöötatud tarkvara vastavust nõuetele ja seatud eesmärkidele, organiseerida pensioniameti töötajate arvutikoolitust, teha ettepanekuid uue

arvutustehnika muretsemiseks. 2002.aasta 1.septembrist vabastati N.S Tartu

Pensioniameti infotehnoloogia osakonna peaspetsialisti ametikohalt ja nimetati

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori KP käskkirjaga nr 133-k, 27.08.2002

Sotsiaalkindlustusameti infotehnoloogia osakonna peaspetsialisti ametikohale, tööasukohaga N.S-i Pensioniameti ruumides ja alates 15.06.2006 käskkirjaga nr 511-k tööasukohaga Tartu Pensioniameti ruumides. N.S ametikoha põhieesmärk vastavalt 02.01.2002 kinnitatud ametijuhendile oli muuhulgas ameti haldusalas olevate andmebaasisüsteemide arendus ning

hooldus, elektroonne arhiveerimine ning osalemine ameti infosüsteemi hooldus- ja

arendusprotsessis. Teenistuskohustusteks vastavalt ametijuhendile oli muuhulgas täita

pensionikindlustuse registri andmebaasiadministraatori rolli, hooldada andmebaase, tagada

nende valmisolek tööks ja rikete puhul tagada kiire ja terviklik taastamine, samuti osaleda

ameti laivõrgu, riistvara, tarkvara ning andmebaaside arenduse ja hooldusega seotud küsimuste lahendamisel. Vastavalt 12.02.2004 ja 31.01.2005 kinnitatud ametijuhenditele oli infotehnoloogia osakonna peaspetsialisti ametkoha eesmärk infosüsteemi SKAIS ja SKAIS- AE testimine ning ettepanekute tegemine SKAIS ja SKAIS AE arenduseks ja ameti töötajate nõustamine eespoolnimetatud SKAIS ja SKAIS-AE – ga seotud küsimustes, millele lisandus

andmebaaside arendus ja hooldus ning elektroonne arhiveerimine. Nimetatud

ametijuhenditest tulenevalt olid N.S

teenistuskohustused lisaks andmete

administraatori rolli täitmisele muuhulgas veel, oma osakonna ja ameti informaatika-alaste

ülesannete täitmiseks side pidamine ameti teiste struktuuriüksustega, tarkvarafirmadega ja

teiste asjaomaste asutuste või ametiisikutega, samuti oli kohustus kontrollida väljatöötatud tarkvara vastavust nõuetele ja seatud eesmärkidele st N.S pidi teostama järelvalvet AS

M poolt teostatavale infosüsteemi SKAIS, mis oli kasutusel Tartu Pensioniametis ja

Sotsiaalkindlustusametis. Alates 2002.aastast osales N.S vastavalt oma ametijuhendile pensioniameti arvutivõrgu tarkvara arenduse ja hooldusega seotud küsimuste lahendamisel ekspertkomisjonis, samuti osales Sotsiaalkindlustusameti infotehnoloogia alase arengukava koostamisel ja Sotsiaalkindlustusameti võrguhalduskomisjoni töös. Lisaks osales Jaanus jõgi pensioniameti teenistujate informaatika alase koolituse korraldamisel, mis telliti

AS-ist M. N.S oli ametiisikuks KrK (kehtis kuni 30.08.2002)§ 160, kellel oli

ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või

organisatsioonis, kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ja KarS (kehtis alates 01.09.2002) §

288 järgi, kellel oli ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või

avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. AS M oli Sotsiaalkindlustusameti ja selle haldusalas olevate asutuste, ka Tartu Pensioniameti, infotehnoloogialaste tööde teostaja alates aastast 1993. aastast just pensioniregistrite osas. 25. märtsil 1997. aastal sõlmiti Sotsiaalkindlustusameti ja AS M vahel Sotsiaalkindlustusameti

infosüsteemi moderniseerimise leping. Nimetatud lepingule järgnesid kõigi Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS ja selle allsüsteemide arendamis-, hooldus-, toe

ja koolituslepingud kuni 2005. aastani. Kõik lepingud on sõlmitud läbirääkimistega ühele pakkujale suunatud hangete tulemusel, kus ainsaks pakkujaks oli AS M.

MH ja N.S vahel oli üksmeel selles osas alates varalise soodustuse andmisest MH

poolt N.S-ile , et N.S

täidab oma ametiülesandeid selliselt, et Sotsiaalkindlustusameti poolt sõlmitaks lepingud AS-ga M ning N.S poolse ametialase teo toimepanemise eest annab MH talle varalist soodustust. Varalist soodustust võttis N.S vastu MHnende vahel valitseva üksmeele alusel nii töölepingute alusel, mis olid sõlmitud varalise soodustuse üleandmise varjamiseks ja sularahas järgmiselt:

AS M juhatuse liige MHsõlmis N.S-iga alljärgneva töövõtulepingu:

04.01.1999 töövõtuleping, mille järgi ta kohustus nõustama AS-i M Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi moderniseerimise osas.

N.S sai AS Miga sõlmitud tõõvõtulepingu alusel AS –ist M tulu 04.01.0.1999 – 01.12.1999 9-l korral kokku 25712 krooni. N.S, töötades Tartu Pensioniameti informaatika osakonna peaspetsialisti ametikohal, kellel olid ülalkirjeldatud ametikoha eesmärgid ja teenistuskohustused, sõlmis AS M juhatuse

liikme MHtöövõtulepingu, kuid sisuliselt tegi AS M koosseisuvälise töötajana Tartu Pensioniametis uue infosüsteemi väljatöötamisel AS M ja Sotsiaalkindlustusameti vaheliste

lepingutega reguleeritud tööd, mis tegelikkuses kattusid tema ametjuhendis olevate teenistuskohustustega.

Pärast 1999. aastat tegi MHN.S-ile ettepaneku sõlmida tööettevõtu leping kellegi teise nimel, eesmärgiga varjata N.S tulusid AS-ist M. N.S ettepanekul sõlmiti tööettevõtu lepingud tema tütre KJ nimele järgmiselt:

1) 01.12.1999 töövõtuleping KJnimelt, mille järgi ta kohustus nõustama AS-i M Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi moderniseerimise osas;

2) 01.01.2001 töövõtuleping KJnimelt, mille järgi ta kohustus nõustama AS-i M Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi moderniseerimise osas.

Eelpool nimetatud lepingute alusel KJAS-le M töid ei teostanud.

N.S tütre KJnimel sõlmitud töövõtulepingute alusel sai N.S AS-ist M 03.01.2000 – 03.01.2002 ülekannetena tütre pangakontole 26-l korral kokku 68 798 krooni. Alates 2002.aasta septembrist toimus varalise soodustuse üleandmine N.S-ile sularahas. MHandis N.S-ile üle sularaha ligikaudu suuruses 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. Raha üleandmine toimus Tallinnas eeluurimisel tuvastamata kohtades ja ajal. Viimase

eeluurimisel tuvastatud summa, 10 000 krooni, andis MHN.S-ile nende kohtumisel 2005. aasta veebruaris Sotsiaalkindlustusameti hoone Tallinn Lembitu tn.10 hoovis. See raha

oli 2005. aasta 5 kuu eest. Eeluurimisel on väljaselgitatud, et MH maksis N.S-ile sularaha kuni 2005. aasta veebruarini kokku 60 000 krooni.

Seega võttis N.S AS M juhatuse liikmelt MH ajavahemikul 1999 – 2005 varalist hüve 154510 krooni väärtuses ametialase teo toimepanemise eest.

MHja N.S vahel oli üksmeel selles osas, et varalise soodustuse võttis N.S vastu selle eest, et N.S täidaks oma ametiülesandeid selliselt, et oleks kindlustatud AS-le M tööde saamine Tartu Pensioniameti ja Sotsiaalkindlustusameti poolt, kuivõrd N.S

tööülesannete tõttu oli tal võimalus mõjutada tööde suunamist AS-le M. N.S

tööülesanneteks oli tagada Sotsiaalkindlustusameti ja selle struktuuriüksuse, Tartu

Pensioniameti, infosüsteemide arendamine, hooldus, koolitus ja andmebaaside

administreerimine, samuti osales ta IT peaspetsialistina laivõrgu, riistvara, tarkvara ning

andmebaaside arenduse ning hooldusega seotud küsimuste lahendamisel ja tarkvara väljatöötamise järelvalve teostamisel. Seeläbi oli N.S võimalus hinnang anda ka AS M tööle ning sellele toimisele Tartumaa piirkonnas, mõjutades seeläbi otsust, kas ja millistel

tingimustel Sotsiaalkindlustusamet ja Tartu Pensioniamet sõlmiks lepingud Sotsiaalkindlustusametiga. N.S täitis oma ametülesandeid selliselt, et oma pädevuse piires soosib vajadusel, et AS M saaks tellimusi teostada Sotsiaalkindlustusametile ning Tartu Pensioniametile.

Seega on N.S alust süüdistada KarS § 293 lg2 p1 (pistise võtmine) järgi kvalfitseeritava teo toimepanemises vähemalt teist korda, mis on ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. ( kuni 01.09.2002 oli N.S poolt toimepandud tegu karistatav KrK § 164 lg 2 p1(altkäemaksu võtmine) järgi,

mille kohaselt vara saamise eest isiklikult või vahendaja kaudu altkäemaksu andja huvides mingi teo toimepanemise või toimepanemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades ja korduvalt).

L.O on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema töötas Tartu Pensioniameti, mis on

Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksus, direktorina, kelle nimetab ametisse

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor, ametikohal alates 01.01.1996, kuhu ta oli nimetatud

peadirektor AV käskkirjaga nr. 23. 27.02.1996 ja Tartu ja Tartumaa ühendatud pensioniametite direktori ametikohal, kuhu ta oli nimetatud peadirektor KP käskkirjadega nr

110-k, 30.09.1996, nr 4-k 26.01.2000, nr 35-k, 24.04.2001, nr 67, 10.01.2002 ja nr 18-k, 12.01.2004. Vastavalt Tartu Pensioniameti põhimäärusele juhib direktor Pensioniameti tööd,

korraldab ja kontrollib Pensioniameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist, vastutab

Pensioniameti põhiülesannete õiguspärase ja õigeaegse täitmise eest ning annab oma

tegevusest aru Sotsiaalkindlustusametile, esindab Pensioniametit oma pädevuse piires,

nimetab ametisse ja vabastab ametist Pensioniameti teenistujad ja muuhulgas korraldab Pensioniameti teenistujate koolitust ja täiendõpet, olles seega ametiisikuks KrK (kehtis kuni 30.08.2002) § 160, kellel oli ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses,

ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-,

järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ja KarS (kehtis alats 01.09.2002) § 288 järgi, kellel oli ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus

juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või

varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. L.O pani ametiisikuna toime järgmised teod.

Tartu Pensioniameti direktorina tellis L.O aastatel 2002 - 2003 kokku kuuel korral AS-

ilt M infotehnoloogia alast koolitusteenust 4.07.2002 summas 8800 krooni, 9.04.2002 -

summas 7200 krooni, 18.12.2002 summas 12000 krooni, 6.06.2003 summas 1320 krooni, 3.07.2003 summas 1320 krooni, 8.12.2003 summas 1220 krooni – kokku 31 860 krooni. Kõik

koolitused olid seotud Sotsiaalkindlustusameti laivõrgus töötava infosüsteemiga SKAIS.

Samal ajal oli Sotsiaalkindlustusametil endal pidevad koolituslepingud AS-iga M, kes oli

infosüsteemi SKAIS arendaja, hooldaja ja koolitaja ning koolitused hõlmasid kõiki Pensioniametite töötajaid, kes kasutasid infosüsteemi SKAIS.

L.O pangaarvele on laekunud AS M juhatuse liikme MHpangaarvelt kahel korral –

04.09.2003 summas 3760 krooni ja 03.11.2003 summas 5000 krooni, kokku 8376 krooni,

selgitustega „laenu tagastus“. Tegelikkuses polnud L.O ja MHvahel laenusuhted.

Eelpool nimetatud tasu oli MHpoolt L.O pangakontole kantud hüve, sest L.O

tellis Tartu Pensioniameti eelarverahadest lisakoolitusi AS-ilt M, mille alusel Tartu

Pensioniamet maksis AS M arveldusarvele kokku 31 860 krooni. MHja L.O olid üksmeelel, et L.O võttis MH varalist soodustust vastuteenena selle eest, et L.O telliks Tartu Pensioniameti poolt koolituse AS-st M.

L.O on alust süüdistada KarS § 293 lg1 (pistise võtmine) järgi kvalfitseeritava teo

toimepanemises, mis on ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

19.06.2006.a. sõlmisid Riigiprokurör Laura Feldmanis, süüdistatavad N.S ja L.O , nende kaitsja Aivar Kello käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:

Vastavalt kokkuleppele nõuab Riigiprokurör KarS § 293 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest kohtus süüdistatavale N.S-ile karistuseks 1 aasta vangistust tinigmisi 3 aastase katsejaga KarS § 73 lg 1 sätete alusel.

Süüdistatavale L.O-le karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära ( 294,-krooni) ulatuses so. 11760,-krooni.

Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad , et on süüdistustest aru saanud ja tunnistavad end neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, nõustusid kriminaalasja

lahendamisega kokkuleppemenetluses ning kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppete juurde.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatavate selgitusi sõlmitud

kokkuleppete kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete

juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ning nendega

nõustunud, kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb N.S ja L.O neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada ning määrata neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik