1-05-1244\13 · Viru Ringkonnakohus

1-05-1244

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Koh

us Viru Ringkonnakohus Kohtuasja number 04244001379 Otsuse

kuupäev 28.04.2006 Kohtukoosseis Eesistuja Eeva Levina, liikmed Maarika Kuusk, Mihhail Komtšatnikov Kohtuasi T.T 11 süüdistusasi KarS § 4 p 6, § 199 lg 2 p 4,7 § 203 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav

a T.T ja tema kaitsja Kaido Kooga apellatsioon id Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2006 Istungil osalenud isikud Prokurör Mariza Lillepea, kaitsjad- vandeadvokaadid Kaido Kooga

ja Artur Umuršadjants Istungi sekretär Jana Tanissaar Süüdistatav T.T , ik XXX Eesti kodanik, haridus X, X , elukoht X , varem kohtu poolt karistatud: XX XX 24.12.2004 Ida- - Viru Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1,2 199 lg 2 p 4,7,8; 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta vangistusega. Vabanes peale karistuse kandmist 24.03.2005

Resolutsioon Jätta muutmata Viru Maakohtu 15.02.2006 otsus T.T süüdimõistmises . Apellatsioonid jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil

1-05-1244

(5) 2 kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni vaid advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu 01.02.2006 otsusega on T.T mõistetud süüdi KarS § 114 p 6 järgi ning karistatud 15 aastase vangistusega. Veel mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 203 järgi, mille eest mõistetud karistused loeti kaetuks raskema karistusega. Liitkaristuseks mõisteti T.T-le 15 aastat vangistust.

T.T mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu 18.02.2004 läks varguse toimepanemise eesmärgil Ida kaelast ja kägistas teda, lõi -Virumaal R elamusse, kus ta haaras

RR VU JN talle kirvega vastu pead ning seejärel kägistas kaablitükiga.

Peale selle koos kaassüüdistatava Allar Soodomiga varastasid peale JN tapmist -le VU kuuluvast elamust mobiiltelefoni NOKIA 5110, videomagnetofoni GOLDSTAR, satelliidi düüneri, muusikakeskuse SAMSUNG, 2 videokassetti, soojapuhuri HELLER ning muid esemeid, tekitades vargusega kokku kahju 5000 krooni.

Veel tunnistati T.T süüdi selles, et ta koos ga süütas AS- VU elamu , tekitades kokku kahju 150 000 krooni.

T.T oma apellatsioonis palub kriminaalasja uuesti läbi vaadata ning otsus muuta. T.T ei täpsusta, millega ta maakohtu otsuses ei nõustu ning mida ta soovib maakohtu otsuses muuta.

T.T kaitsja, vandeadvokaat K.Kooga oma kaebuses leiab, et maakohus viis uurimise läbi ühekülgselt. Leiab, et T.T süüdimõistev otsus põhineb vaid kaassüüdistatava AS rõõnal. ütlused on vastuolus objektiivsete tõenditega. väitis, et T.T lõi AS AS JN kirve tömbi osaga lagipähe, kuid surnu kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati luumurd otsmikuluu- sarnaluu piirkonnas ja see võis olla tekitatud raiumisel kirve teraga. ütlused AS pole tõepärased ega loogilised. väitis, et tema maja II korrusel ei käinud, kuid samas kirjeldab AS väga üksikasjalikult T.T tegevust juhtmega kägistamisel. Kohus on põhjendamatult jätnud tõendite kogumist välja tunnistajate ütlused, kes andsid T.T-le HK AK , ja LZ

alibi, et ta antud ööl üldse väljas ei käinud. Kohus on hinnanud tõepärasteks ütlused selle kohta, et T.T-l tekkis alkoholi AS tarvitamise käigus tüli ga ja selle tüli käigus T.T tappi . Süüdi on T.T N- s JN mõistetud aga teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise eesmärgil toimepandud tapmises. Sellisel juhul tulnuks kuritegu kvalifitseerida KarS § 113 järgi.

Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista T.T õigeks kõigis inkrimineeritud kuritegudes.

Sama kohtuotsusega on mõistetud süüdi ka AS, kuid tema suhtes otsust ei vaidlustata.

Menetlus ringkonnakohtus.

1-05-1244

(5) 3

Ringkonnakohtu istungil jäi apellant T.T oma apellatsiooni juurde ning palus arvestada tema maakohtu istungil antud ütlusi, Midagi juurde lisada T.T ei soovinud. T.T toetas ka oma kaitsja K.Kooga poolt esitatud apellatsiooni.

K.Kooga jäi oma apellatsioonis toodud väidete juurde ning palus T.T kogu süüdistuses õigeks mõista.

Proku

röri taotlusel väljakutsutud AS jäi oma maakohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde , väidab, et tema valeütlusi T.T vastu andnud ei ole. II korrusel ta käis ja nägi kui T.T juba viis kägistamist lõpule. Sekkuda ta enam ei saanud. Mingit tüli T.T ja vahel ei olnud ja ta ei ole seda ka kunagi väitnud, et see võis olla tapmise JN motiiviks T.T poolt.

Prokurör M.Lillepea palus jätta otsuse kui seadusliku ja piisavalt põhjendatu muutmata. Kohus ei ole teinud süüdimõistvat otsust vaid ütluste tulemusena, vaid on hinnanud AS kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid. Tüli oli maja omaniku ja T.T vahel ning VU T.T soovis le enda peksmise eest kätte maksta le kuuluva maja põlem VU- ning - VU a panna.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud prokuröri poolt taotletud toimikus olevate tõenditega, leidis kohus, et kohtuotsuse muutmiseks ei ole alust.

T.T oma apellatsioonis ei viita konkreetselt ühelegi asjaolule, mida ta vaidlustab, seega tema kaebuses ei ole väiteid, mida tuleks analüüsida.

Kaitsja kaebuses : - ja

kohus on alusetult jätnud arvestamata tunnistajate HK, LZ AK ütlused, kes väidavad, et T.T 17 18 veebruaril kodust väljas ei käinud. -

Kohus märgib, et kaitsja taoline järeldus ei põhine tunnistajate ütlusel. Nii on tunnistaja HK kohtuistungil ( tl. 61- -

63) , vastanud küsimusele kas T.T vahepeal väljas käis või mitte – vastanud, et - - . ei oska öelda, olin tarvitanud alkoholi ja võisin magada kui väljas käis Tunnistaja LZ annab kohtuistungil ütlusi, et tema läks magama kell üks öösel, T.T jäi suurde tuppa, tema ei kuulnud, et keegi oleks öösel ära käinud. Küsimusele, kas kellelgi oli võimalus ära käia, vastab ta , et ei oska öelda, hommikul olevat ta ärganud 8-9 paiku( tl. 73- 74 ). Tunnistaja AK, väidab, et ta ei mäleta, et keegi poistest oleks väljas käinud. Kuid võis ka juhtuda, et ei pannud tähele ( tl. 74-75 )

Antud tunnistajate ütlused ei anna T.T-le ühest alibit. Ühelt poolt nad väidavad, et T.T väljas ei käinud, teisalt jällegi möönavad, et võis käia. Nende ütlused selle kohta, et T.T väljas ei käinud, on ümber lükatud T.T enda ütlustega selle kohta, et nad k -ga

-le, ei tule koju ( tl. 70- äisid õhtul kella 10 paiku AS VU maja juures, et ütelda JN VU

1-05-1244

(5) 4 71 ). Seega ei ole antud tunnistajate ütlused arvestatavad selles osas, mis kinnitavad, et T.T 17.02.2004 õhtul väljas ei käinud.

- kaits

ja väidab, et ASi ütluste kohaselt lõi T.T JN kirve tömbi osaga pähe. Kohtuarstlikus ekspertiisis tuvastatud luumurd võis olla tekitatud raiumisel kirve terava otsaga.

I köite lk. 15 asuva eksperdi arvamuse kohaselt võib luumurd olla tekitatud eksperdile esitatud esemega-raiumisel kirve terava osaga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et antud järeldus ei ole kategooriline, vaid on oletuslik. Toimiku lk. 131 asitõendi vaatlusprotokolli ning tl 141 asuva asitõendi vaatlusprotokolli ning fototabeli kohaselt on tegemist kirvega, millel ei ole selgelt väljendunud tera ega tömpi osa. Nii kirjelduse kui foto järgi võib arvata, et kirve mõlema poolega on võimalik raiuda. Kaassüüdistatav ei ole ka kunagi täie AS kindlusega väitnud, et T.T lõi JN just nimelt teravama osaga. Kohtuistungil ( lk. 65 ) väitis ,. et T.T lõi nüri poolega, kahtlustatava ülekuulamisel ( tl. 112), et lõi AS kirvesilmaga tl. 76 kohtuistungil on öelnud, et minu arust lõi tömbi osaga - -. Seejuures on AS

kogu aeg väitnud, et ta oli tugevalt purjus. Ringkonnakohtu arvates on oluline fakt, et viitab kirvehaavale peas ning eksperdi AS JN poolt on kinnitatud taolise haava olemasolu

me JN koljus. Seega jääb lahtiseks toi mehhanism- - mis ei oma antud asja juures erilist kas kirve tera või tömbi osaga tõendusväärtust.

- Ei vasta tuvastatud asjaoludele kaitsja kaebuses toodud väide selle kohta, et kohus on lugenud T.T süüd tõendavaks asjaoluks ütlused. IK

Kaitsj

a märgib õigesti, et IK ei olnud sündmuste otsene pealtnägija, räägib vaid seda juttu, mis

AS on talle alkoholijoobes rääkinud. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et üldjoontes on kogu aeg rääkinud sündmusest põhiliselt ühtmoo AS di. Kuna ei ole IK sündmuse otsene pealtnägija, siis on tema ütlused hinnatavad kogumis koos teiste tõenditega ning kinnitavad i ütlusi. AS

-

Kohus on tõepoolest ebaõigesti otsuse lk. 7 märkinud, et D.Põdra ja AS ütlustega on tõendatud, et nad 17.02.2004 läksid maja juurde eelkõige sooviga see põlema U panna.

T.T ei sellised ütlusi tõepoolest andnud, et ta läks sinna sooviga maja põlema panna. ole Ta on kohtuistungil väitnud, et läks sinna vaid seepärast, et öelda JN-le, et ei tule koju. VU Arvestades T.T ja vahelisi vaenulikke suhteid, ei tundu tõepärastena T.T VU ütlused, et tahtsid vaid sugulasele infot edasi anda, et majaperemees ei tule täna koju. VU

-

kaitsja väidab, et kui kohus leiab õige olevat IK kohtueelsel uurimisel antud ütlused T.T ja vahelise tüli ja kakluse kohta, siis tuleks kurit JN egu kvalifitseerida KarS § 113 järgi.

T.T-le on esitatud süüdistus ja ta on süüdi mõistetud KarS § 114 p 6 järgi, see on isiku tapmises teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise ja varjamise eesmärgil. Kuigi IK on väitnud, et jutu järgi tekkis T.T ja vahel kaklus, mille käigus T.T kägistas AS JN

1-05-1244

(5) 5 ning lõi seejärel pähe enda ülekuulamiste käigus ega kohtuistungil andnud JN , ei ole AS ütlusi ei kakluse ega tüli kohta Kaklusele viitavaid vigastusi samuti T.T-l ei kinnitanud. esinenud. Seega ei ole tüli ja kaklus T.T ja vahel muude tõenditega tõendamist JN leidnud.

Ülejäänud kaitsja kaebuses toodud väited on piisavalt maakohtu otsuses analüüsitud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neil pikemalt peatuda.

Ülaltoodu alusel ei leia ringkonnakohus maakohtu otsuses selliseid menetlus või - materiaalõiguse rikkumisi, mis tingiksid otsuse tühistamise kaitsja kaebuse alusel.

Kohus juhindub -dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 1 ; 343 lg 1 ; 344; 345 KrMS §

E.Levina M.Kuusk M.Komtšatnikov