1-06-10915\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-10915

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-10915 (06231400838)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi J.T süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav J.T - isikukood XXXXX, Eesti

kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX; ei tööta;

varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja arestiga;

– elukohast lahkumise keeld. tõkend

Kaitsja

vandeadvokaat Eva Tibar

RESOLUTSIOON

1. J.T KarS § 424

3 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 18-kuulise alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.T

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all

täidab KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded KarS § 75 lg 2 p 8 nimetatud ja alusel osaleb kriminaalhooldusametniku poolt ette nähtud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J.T-le kriminaalhooldaja.

KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) alusel ära võtta J.T-lt

aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Välja mõista J.T-lt

menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber

2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu

(üks tuhat ükssada 1 156,50 kr viiskümmend kuus krooni ja 50 senti) ning sundraha (neli tuhat viissada) . 4 500 krooni

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

J.T isikuna, keda Tallinna Politseiprefektuuri otsusega 08.07.2003.a. mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise eest karistati rahatrahviga 12 000 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata, s.o. 03.juulil 2006.a. kella 04.50 ajal Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla maantee 5. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520i registrimärgiga 675 ANV. Sellega pani J.T toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 järgi juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav J.T tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja E. Tibar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

J.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 08.07.2003.a., mille kohaselt on J.T

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 18.06.2003.a. karistatud rahatrahviga 12 000 krooni. (tl. 5); - väärteoprotokolliga 03.07.2006.a. (tl. 6); - protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel

(tl. 8), kus J.T joobeks väljahingatavas õhus mõõdeti 1, 16 mg/l; alkoholijoobe tuvastamisega oli J.T nõus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või vereproovis alkoholisisalduse määramist; -väljavõttega karistusregistrist ja õiendiga liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10-11; 12-13); - samuti J.T enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 7, 17-18).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.T süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J.T süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J.T

pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata kõik eelnevalt mõistetud rahatrahvid, ta ei tööta ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Samuti ei ole selleliigiline karistus avaldanud J.T-le vajalikku mõju.

Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada J.T vangistusega, kuid

kohaldada seda tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada J.T suhtes ka lisakaristust

ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.t. ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik