1-06-3173\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 27 oktoober 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-3173 riik versus Aino Pari ja Heiki Rõigas Asja lahendamise menetlus kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Aino Männik Prokurör Marja- Liina Reissaar Süüdistatav Aino Pari Süüdistus KarS 216 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson Süüdistatav

Heiki Rõigas Süüdistus KarS § 216 lg 1; § 22 lg 2, 3 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Aino Pari süüdi karistusseadustiku (KarS) § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena rahaline karistus 60 (kuuskümmend ) päevamäära s.o. 3000 ( kolm tuhat ) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 250 ( kakssada viiskümmend ) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. 1.2 tunnistada Heiki Rõigas süüdi karistusseadustiku (KarS) 216 lg 1 ; 22 lg 2,3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 / kuuskümmend ) päevamäära s.o. 3000 ( kolm tuhat ) krooni.; KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuse aeg 24 – 27. 10 2006 s.o. 4 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 48 ( nelikümmend kaheksa ) päevamäära s.o 2400 ( kaks tuhat nelisada ) krooni. 1.3 Vabastada Heiki Rõigas kohtusaalis vahi alt. 1.4 Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1.1 rahuldada täielikult Eesti Energia AS tsiviilhagi ning välja mõista Aino Parilt 3421.34 (kolm tuhat nelisada kakskümmend üks kr ja 34 s) Eesti Energia AS kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Aino Parilt sundraha määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1675 ( üks tuhat kuussada seitsekümmend viis ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia

2 tegemise eest 90 ( üheksakümmend krooni ja postikulu 168 ( ükssada kuuskümmend kaheksa ) krooni; 2.2.2 Heino Rõigaselt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1675 ( üks tuhat kuussada seitsekümmend viis ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 90 ( üheksakümmend ) krooni ning postikulu 168 ( ükssada kuuskümmend kaheksa ) krooni ; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjatele osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsonile 295 ( kakssada üheksakümmend viis ) krooni ja Vello Sikutile 295 ( kakssada üheksakümmend viis ) krooni. 2.2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 28000498741) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha- selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1.5 1) Aino Parile mõistetavaks karistuseks KarS 216 lg 1järgi rahaline karistus 60 (kuuskümmend ) päevamäära s.o. 3000 ( kolm tuhat ) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 250 ( kakssada viiskümmend ) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

2) Heiki Rõigasele mõistetavaks karistuseks KarS 216 lg 1 ; 22 lg 2,3 järgi rahaline karistus 48 päevamäära s.o. 2400 krooni.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Aino Parile ja Heiki Rõigasele esitatud süüdistused

Aino Pari on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema et tema lülitas ebaseaduslikult elektrivõrku xxxxxxxxxx talle kuuluvas korteris nr 4, kusjuures Aino Paril puudus alates 31.03.2002 Eesti Energia AS-ga elektrienergia ostu-müügileping ja võrguteenuste osutamise leping. Ebaseaduslik lülitamine elektrivõrku avastati 14.11.2005. eelpooltoodud tegevusega tekitas Aino Pari Eesti Energia AS-le kahju kokku summas 3421.34 krooni.

3

Süüdistusaktis on Aino Pari tegu kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi.

Heiki Rõigast on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema Heino Rõigast on süüdistatud selles, et tema kihutas Aino Pari ebaseaduslikule elektrienergia tarbimisele ja aitas kaasa ebaseaduslikule elektrienergia tarbimisele, mis seisnes selles, et tema tegi 2004 aasta novembrikuus Aino Parile, millega viimane ka nõustus, ettepaneku elektrienergia tarbimisvõrku ebaseaduslikuks lülitamiseks. Seejärel ta eemaldas xxxxxxxxxx Aino Pari kasutuses oleva korteri nr 4 elektrienergia arvestilt omavoliliselt plommid ning lülitas Aino Pari kasutuses oleva korteri elektriseadmed ebaseaduslikult tarbimisvõrku. Samuti ühendas ta arvesti klemmi külgelisajuhtme, millega oli võimalus tarbida mõõtmata elektrivoolu. Aino Paril puudus alates31.03.2002 Eesti Energia AS-ga elektrienergia ostu-müügileping ja võrguteenuste osutamise leping. Ebaseaduslik lülitamine elektrivõrku avastati 14.11.2005, seega kihutas ta Aino Pari energia kasutamisele, tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, aidates selle teole füüsiliselt kaasa. Eelpoolnimetatud tegevusega tekitati Eesti Energia As-le kahju kokku 3421.34 krooni.

Süüdistusaktis on Heino Rõigase tegu kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1; § 22 lg 2,3 järgi.

2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Aino Pari tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 216 lg 1 järgi; Heiki Rõigas tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 216 lg 1; 22 lg 2,3 järgi;

2.1.3. Tsiviilhagide otsustamine

Eesti Energia AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3421.34 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 216 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kaheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Aino Pari ja Heiki Rõigase

4 karistamise kokkuleppemenetluses. Aino Pari ja Heiki Rõigase karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Aino Parile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1380 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 90 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 295 krooni.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Heiki Rõigasele hüvitamisele kuuluvaks summaks 1380 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 90 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 295 krooni.

Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. . KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele Aino Parile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 90 krooni; 2) kaitsealusele Heiki Rõigasel kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 90 krooni; KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 336 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

5 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Aino Parilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1675 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 90 krooni ja postikulu 168 krooni riigieelarve tuludesse; 2) Heiki Rõigaselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1675 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 90 ja postikulu 168 krooni riigieelarve tuludesse;

Kohus tuvastas asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine on süüdimõistetule üle jõu käivaks kohustuseks. Aino Pari kasvatab üksi alaealist last ja on töötu ning Heiki Rõigas on töökohata. Seoses süüdimõistetute majandusliku olukorraga leiab kohus, et neilt tuleb jätta välja mõistmata sundraha 4500 krooni.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Heiki Rõigas on kahtlustatavana kinni peetud 24 oktoobril 2006 ning viibinud eelvangistuses 24 10 – 27 10 2006 s.o. 4 päeva.. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus- juures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik