4-06-3225\7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Väärteoasi nr.4-06-3225

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2006.a., Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-06-3225 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Kohtuistungi sekretär Inge Järvekald Väärteoasi Aleksandr AFANASJEV’i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna konstaabel Toomas Eelsaar’e 28.07.2006.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Aleksandr AFANASJEV Kaebuse esitaja esindaja Adv. Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge ja Uiga; asuk. Riia tn.14, Valga linn) Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna PP Valga Politseijaoskonna konstaabel Toomas Eelsaar

RESOLUTSIOON

Lähtudes “Liiklusseaduse” §74-26 ning “Väärteomenetluse seadustiku” §111, §113, §§132-§135 ja §156, kohus o t s u s t a s :

Jätta Aleksandr AFANASJEV’i kaebus rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna konstaabel Toomas Eelsaar’e 28.07.2006.a. kiirmenetluse otsus nr.114790219, muutmata.

2 (7) Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on õigus Tartu Maakohtu otsus kassatsiooni korras vaidlustada, kuid ka õigus koheselt loobuda kassatsiooniõiguse kasutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise või sellest loobumise soovist peab kohtumenetluse pool teavitama Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse kuulutamisest (26.10.2006.a.). Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 26.oktoobrist 2006.a. ning otsuse peale on kohtumenetluse poolel advokaadist esindaja vahendusel õigus esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kassatsioonkaebus Riigikohtule kolmekümne (30) päeva jooksul otsuse tutvumiseks kättesaadavuse päevast (26.10.2006.a.) arvates.

Selgitused Rahatrahv tuleb tasuda (Lõuna Politseiprefektuuri arvelduskontole AS SEB Eesti Ühispank nr.10220035028018, kood 401, viitenumber 2602040034850051) edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (26.10.2006.a.). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (26.10.2006.a.), on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusosalise advokaadist esindaja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

ASJAOLUD

Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna konstaabel Toomas Eelsaar’e 28.07.2006.a. (otsuses kuupäevana märgitud „29.07.2006.a.“) kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr.114790219, mõisteti süüdi ja karistati Aleksandr Afanasjev’i “Liiklusseaduse” §74-26 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses summas 900 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et A.Afanasjev, juhtides 28.07.2006.a. (otsuses väärteosündmuse kuupäevana märgitud „29.07.2006.a.“) kella 10.45 ajal V M kuuluvat mootorsõidukit, ületas raudtee foori keelava tule ajal.

Kaebuse sisu ja kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja esindaja leiab, et A.Afanasjev’i karistamine on ebaseaduslik ja põhjendamatu, sest pole tõendatud A.Afanasjev’i poolt väärteo toimepanemine. Esindaja selgitab, et kaebuse esitaja kinnitusel alustas viimane raudtee ületamist ajal, mil foorituled ei olnud veel süttinud; need süttisid ajal, mil A.Afanasjev oli juba ülesõidukohal ning Liikluseeskirja kohaselt pidigi ta jätkama liikumist. Esindaja lisab, et asukohast, kus politsei paiknes, polnud viimasel võimalik foori ega raudteed ületavat sõidukit näha. Samuti on esindaja seisukohal, et väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusõigust. Esindaja märgib, et nii A.Afanasjev kui ka tema kaasreisija (X) avaldasid koheselt kohtuvälisele menetlejale vastuväite (fooritulede süttimine raudtee

3 (7) ületamise ajal), kuid viimane seda ei arvestanud. Esindaja leiab, et kuna väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, puudus kohtuvälisel menetlejal õigus teha kiirmenetluse otsust. Esindaja märgib siinkohal, et kohtuväline menetleja mõjutas A.Afanasjev’it loobuma ütluste andmisest ja kallutas teda nõustuma kiirmenetlusega, ähvardades asja üldmenetluses lahendamise korral oluliselt suurema karistamismäära kasutamise võimalusega. Esindaja lisab, et sündmus toimus tegelikult 28.07.2006.a., kuid kiirmenetluse otsuses on väärteo toimepanemisajana ja kiirmenetluse otsuse vormistusdaatumina märgitud 29.07.2006.a., millisel kuupäeval A.Afanasjev kirjeldatud väärtegu kindlasti toime ei pannud. Eeltoodud põhjustel palub esindaja tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteoasja menetlus. Kaebuse esitaja kinnitab esindaja poolt viidatud tehiolude tegelikkusele vastavust ning toetab nõuet kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. A.Afanasjev avaldab, et alustas raudtee ületamist ajal, mil ülesõitu keelavad foorituled ei olnud veel süttinud; ta väidab, et ta kuulis helisignaali ajal, mil ta oli esimese ja teise rööpapaari vahel. A.Afanasjev kinnitab, et politseiametnikku märkas ta alles pärast raudtee ületamist ning viimase paiknemiskohast polnud nähtav ei foor ega raudteed ületav sõiduk. Kiirmenetluse otsusega nõustumist põhjendab A.Afanasjev asjaoluga, et politseiametnik oli ähvardanud vastasel korral (asja üldmenetluses lahendamisel) 6 000 krooni suuruse rahatrahviga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti; väärteoasja menetlemisel on kohaselt järgitud kõike menetlusnorme ning isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja selgitab, et olid koos paarimehega just lõpetanud väärteomaterjalide vormistamise menetletavaga samalaadses rikkumises, kui kuulis raudteeülesõidukoha helisignaali. Vaadates ülesõidukoha poole, nägi ta, et ülesõitu keelavad foorituled olid taas süttinud ning sel hetkel oli asunud raudteed ületama üks sõiduk. Esindaja kinnitab, et ca 10 sekundi pärast märkas ta ülesõidukohale lähenevat A.Afanasjev’i poolt juhitud sõidukit, mis enne raudteed küll võttis korraks hoo maha, kuid siis asus raudteed ületama. Seega leiab kohtuväline menetleja, et on tõendatud A.Afanasjev’i süü väärteo toimepanemises. Samas möönab kohtuväline menetleja ekslikult ebaõige kuupäeva märkimist kiirmenetluse otsusesse. Vastuväitena kaebuse esitaja poolt avaldatule selgitab kohtuväline menetleja, et selgitas menetlusalusele isikule kiir- ja üldmenetluse regulatsiooni ning A.Afanasjev nõustus asja lahendamisega kiirmenetluses; kohtuväline menetleja eitab kategooriliselt A.Afanasjevi mõjutamist nõustumuseks kiirmenetluse läbiviimisega. Seega leiab kohtuväline menetleja, et A.Afanasjev’i süü inkrimineeritava väärteo toimepanemises on tõendatud ja isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Kohtuväline menetleja kinnitab, et karistuse määramisel arvestas ta isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid ja isiku sissetuleku suurust ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, määrates trahvi suuruseks inkrimineeritava väärteo eest seadusega ettenähtud karistusmäärast vaid 15%. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isikule määratud karistus vastab süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta tema otsus muutmata ja A.Afanasjev’i kaebus rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lahendi põhjendused

4 (7)

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning A.Afanasjev’i kaebus rahuldamata.

Menetlusõigus Kohus ei loe põhjendatuks kaebuse esitaja esindaja seisukohta selles, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. „Väärteomenetluse seadustik“ (VtMS) (RT 50/02-313) §150 lg.1 loetleb asjaolud, milliste esinemise puhul on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid taoliste asjaolude esinemist käesolevas menetluses tuvastatud ei ole. Samas annab VtMS §150 lg.2 sätestatu kohtule õiguse tunnistada oluliseks rikkumiseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja pole rikkunud menetlusõigust sellisel määral, mis võiks kaasa tuua lahendi vääramatu tühistamise. Kuigi VtMS §57 lg.1 pp.1,6 sätestavad kohustuse märkida kiirmenetluse otsuses otsuse tegemise- ning väärteo toimepanemise aja ja koha, leiab kohus, et teosündmuse ja menetlusakti koostamise ebaõige kuupäeva märkimine otsuses ei ole antud juhul menetlusnormi oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühistamise, sest vastav daatum on tuvastatav muude tõenditega. Kõik menetlusosalised on kohtule kinnitanud, et vaieldav sündmus toimus 28.07.2006.a. ning kaebuse esitaja ise on omakäeliselt dateerinud otsuse kättesaamise kuupäevana „28.07.2006.a.“ /tl.6/; kohtuväline menetleja on tunnistanud ekslikult ebaõige kuupäeva („29.07.2006.a.“) märkimist kiirmenetluse otsusesse. Seega on tuvastatav teo toimepanemise aeg ja koht ning menetlusõiguse üldpõhimõtetest tulenevalt on võimalik parandada menetlusaktis esinevad ilmsed kirja- ja arvutusvead. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et VtMS §123 lg.2 sätestatust tulenevalt arutab kohus kaebuse läbivaatamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS §133 p.2 sätestab muuhulgas ka kohtu kohustuse kindlaks teha, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Eeltoodud sätetest johtuvalt peab kohus kaebuse läbivaatamisel tuvastama nii väärteo toimepanemise aja ja koha kui ka teo toimepannud isiku. Kuna faktiliste asjaolude tuvastamise aluseks on ka menetlusosaliste seletused ning viimaste vahel puudub vaidlus teo toimumisaja osas, leiab kohus, et antud juhul ei välju kohus süüdistuse raamest, lugedes teosündmuse toimumisdaatumina kuupäeva „28.07.2006.a.“. Seega on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ekslikult teosündmuse ja menetlusakti vormistamise ebaõige kuupäeva märkimine kiirmenetluse otsuses, pole antud juhul käsitletav menetlusõiguse sellise rikkumisena, mis tooks vääramatult kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohus ei loe põhjendatuks ka A.Afanasjev’i esindaja väiteid selle kohta, et kohtuvälisel menetlejal puudus õigus asja kiirmenetluses lahendamiseks põhjusel, et polnud selged väärteo toimepanemise asjaolud. VtMS §55 lg.1 sätestab imperatiivsed alused, milliste esinemise korral võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust. Kohus leiab, et antud juhul olid need tingimused täidetud, sest menetlusalusele isikule oli selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata (A.Afanasjev’i sellekohane allkiri kiirmenetluses otsuses /tl.6/); samuti oli menetlusalusele isikule võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik on andnud allkirja nõustumuse kohta kiirmenetluse läbiviimisega /tl.7/. Kohus

5 (7) märgib siinjuures, et väärteo toimepanemise asjaolude selgust hindab menetleja asja lahendamise hetkel temale teadaolevate objektiivsete faktide alusel. Kohtuvälise menetleja kinnitusel olid temale asja lahendamisel asjaolud selged, sest olemasolevad tõendid kinnitasid menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist ning viimane tunnistas ka ise, et ei märganud raudteeülesõitu keelavat foorituld. Kohus lisab, et väärteo toimepanemise asjaolude hilisem (nt. kaebemenetluses) teistsugune tuvastatus ei väära asja lahendamise võimalikkust kiirmenetluses, kui on täidetud VtMS §55 sätestatud nõuded. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud menetlusõigust, lahendades väärteoasja kiirmenetluse otsusega. Samuti ei loe kohus tõendatuks kaebuse esitaja ja tema esindaja väiteid A.Afanasjev’i mõjutamise kohta nõustumuse saamiseks asja lahendamiseks kiirmenetluses. Kohtuvälise menetleja ja tunnistaja Kalmar Rogenbaum’i ütlustega on tõendatud, et kohtuväline menetleja selgitas menetlusalusele isikule kiir- ja üldmenetluse regulatsiooni ning sanktsioonimäärasid erinevates menetlustes; vastavat asjaolu on kohtule kinnitanud ka A.Afanasjev ise. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule menetlusõiguse selgitamine on kohane ja mõistlik ning tagab isikule parema arusaama kehtivast õigusest. Siit johtuvalt ei saa kohus kohtuvälise menetleja sellekohast tegutsemist lugeda taunimisväärseks ja menetlusalust isikut mõjutavaks. A.Afanasjev on teo- ja õigusevõimeline isik, kes pärast selgituste saamist võis ja pidi vaba tahte alusel kujundama oma seisukoha menetlusvormi osas ning isik väljendas oma tahet nõustumusega kiirmenetluse läbiviimiseks /tl.7/, mistõttu kohus leiab, et isiku taoline käitumine võimaldab eeldada, et isik sai toimuvast adekvaatselt aru ning oli võimeline oma tahteavaldust väljendama. Kaebuse esitaja ja tema esindaja väiteid kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses suurema sanktsiooni (trahv) kohaldamise kohta loeb kohus ainetuiks, sest asja esmaselt menetlenud kohtuvälisel menetlejal puudub õigus ja võimalus sekkuda üldmenetluse otsustusprotsessi, mistõttu asja lahendamine üldmenetluseks toimunuks objektiivselt ja erapooletult ning menetlusalusel isikul eksisteerib otsusega (sh. karistuse liik ja maht) mittenõustumuse korral võimalus kaebeõiguse realiseerimiseks. Samuti on kaheldav (ebaotstarbekas) suurema sanktsioonimääraga ähvardamise võimalikkus, sest kaebuse esitajale inkrimineeritava väärteo (LS §74-26) eest seadusega ettenähtud maksimaalkaristus (trahv kuni 100 trahviühikut) kattub kiirmenetluse otsusega maksimaalselt määratava karistuse suurusega (VtMS §55 lg.2 p.1). Seega on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud menetlusõigust, selgitades menetlusalusele isikule kiir- ja üldmenetluse regulatsiooni.

Väärteo toimepanemine „Liikluseeskirja“ (LE) (RT 15/01-66) §171 p.1 sätestab, et raudteed ei tohi ületada foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt ei või liikleja alustada raudtee ületamist ajal, mil fooris on süttinud keelav tuli (sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist). Kohus leiab, et menetluses tuvastatuga on piisavalt veenvalt tõendatud fakt, et A.Afanasjev ületas 28.07.2006.a. Valga linnas Võru tänava raudteeülesõidukoha foori keelava tule ajal. Väärteosündmuse ja –teo toimepanija kindlakstegemisel arvestab kohus kõiki kogutud tõendeid kogumis, lugedes järeldusotsustusena usaldusväärseimaiks kohtuvälise menetleja ametniku seletusi ja tunnistaja Kalmar Rogenbaum’i ütlusi, sest need kattuvad asja menetluses kogutud muude tõenditega. Nii nähtub kohtuvälise menetleja ametniku seletustest /tl.14/ ja tunnistaja Kalmar

6 (7) Rogenbaum’i ütlustest /tl.19/, et teostades 28.07.2006.a. kella 10.45 ajal tavapäraseid patrulltoiminguid ja olles just lõpetanud väärteomaterjalide vormistamise menetletavaga samalaadses rikkumises, kuulsid nad raudteeülesõidukoha helisignaali ja märkasid fooritulede süttimist; sel hetkel sooritas ülesõitu üks sõiduk, mis paiknes ülesõidukoha keskel; umbes 4-5 sekundi pärast asus raudteed ületama A.Afanasjev’i poolt juhitud sõiduk. Eesliikuva sõiduki olemasolu ning sõidukitevahelist 25-30m pikivahet on kohtule kinnitanud ka kaebuse esitaja /tl.19/ ja tema poolt taotletud tunnistaja X /tl.21/. Arvestades A.Afanasjev’i poolt juhitud ja tema ees liikunud sõiduki pikivahet (25-30m) ning sõidukite liikumiskiirust (vt. ka allpoolmotiveeritud) võis ja pidi kaebuse esitaja jõudma raudteeülesõidukohani ajal, mil ülesõitu keelavad foorituled olid juba süttinud, sest menetlusaluse isiku enda kinnitusel märkas ta politseiametnikke raudtee ülesõidu lõpetamisel. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et raudteeülesõidukoha laius on ca 20 meetrit (paikvaatlusel fikseerituna /tl.16/) ning eesliikunud sõiduki paiknemise korral fooritulede süttimise ajal 3-4 rööpapaari vahel, pidi sõidukitevahelist distantsi ja liikumiskiirust arvestades A.Afanasjev’i poolt juhitud sõiduk alles lähenema ülesõidukohale. Kohus ei loe usaldusväärseiks kaebuse esitaja ja tunnistaja X väiteid selle kohta, et A.Afanasjev’i poolt juhitud sõiduk paiknes fooritulede süttimise ja helisignaali algusajal 1-2 rööpapaari vahel. Paikvaatluse ja uurimiseksperimendi käigus /tl.16/ tuvastas kohus, et raudtee ületamiseks (tõkkepuust tõkkepuuni) kulub normaaltingimustes sõites (I käik, kiirus ca 20 km/h) maksimaalselt 5 sekundit. Tunnistaja X on kohtule kinnitanud, et nägi tõkkepuu langemist ajal, mil nad olid lõpetamas raudtee ületamist /tl.20/. AS Eesti Raudtee poolt kohtule väljastatud tõendist nähtub, et ajavahemik fooritulede süttimise ja tõkkepuu langemise vahel on minimaalselt 8 sekundit /tl.28/. Eeltoodud tõendite analüüsi tulemus näitab aga selgelt, et ajaliselt ei ole raudtee ületamine kaebuse esitaja ja tunnistaja A.Tälli poolt kirjeldatud viisil (sõiduk paiknes fooritulede süttimise ja helisignaali algusajal 1-2 rööpapaari vahel ning tõkkepuu langes ajal, mil nad olid lõpetamas raudtee ületamist) võimalik. Arvestades eeltoodud tõendite analüüsiga tuvastatavat distantsi- ja ajafaktorit, leiab kohus, et on ümber lükatud kaebuse esitaja ja tunnistaja X väited A.Afanasjev’i poolt juhitud sõiduki paiknemise kohta fooritulede süttimise ajal 1-2 rööpapaari vahel ning on tõesed ja tegelikule reaalsusele vastavad kohtuvälise menetleja ja tunnistaja K.Rogenbaum’i kinnitused selle kohta, et A.Afanasjev alustas raudtee ületamist ajal, mil ülesõitu keelavad foorituled olid juba süttinud. Kuigi pooled jäid eriarvamusele politseiametnike paiknemiskoha osas (politsei väitel vana katlamajahoone raudteepoolses otsas ning kaebuse esitaja väitel ca 30 m kesklinna pool), ei oma see asjaolu määravat tähtsus asja lahendamisel, sest õiguserikkumise kindlakstegemine on tuvastatav teiste asjas kogutud tõenditega. Nii on paikvaatlusel /tl.16/ tuvastatud, et raudteeülesõidukoha kesklinnapoolne foorituli on selgesti nähtav mõlemast vaatluspunktist ning samuti on mõlemast vaatluspunktist nähtavad raudteel liikuvad sõidukid. Uurimiseksperimendiga kindlaks tehtud sõiduki märkamise ajavahe erinevast vaatluspunktist (2 sekundit) on kohtu hinnangul sedavõrd minimaalne, et ei saa mõjutada ülalmotiveerituga (motiveering aja- ja distantsifaktori osas) saavutatud lõppjäreldust. Samuti ei selgunud kohtu poolt protsessi kaasatud tunnistaja Y ütlustest /tl.37-38/ taolisi faktilisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada kohtu järelduste õigsust, sest paraku ei suutnud tunnistaja identifitseerida sõidukeid ega personifitseerida isikuid ning ei osanud anda ütlusi väärteosündmuse kohta.

7 (7) Väärteosündmuse toimepanemise fakti tuvastamisel arvestab kohus ka asjaolu, et A.Afanasjev on kohtueelses menetluses andnud oma kirjaliku seletuse väärteo kohta, kinnitades, et „ta ei märganud keelavat foorituld“ /tl.7/. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt vahetult pärast teo toimepanemist antud hinnang on objektiivne ja usaldusväärne, sest see on vähem häiritud tõde moonutada võivatest faktoritest; isiku poolt hilisem loobumine oma ütlustest ning kohtumenetluses teistsuguse sündmusekirjelduse andmine on ennastõigustav ega haaku asjas kogutud muude tõenditega. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus veendunult seisukohale, et A.Afanasjev alustas sõidukiga raudtee ületamist ajal, mil ülesõitu keelavad foorituled olid juba süttinud. Seega on tõendatud A.Afanasjev’i poolt väärteo toimepanemine.

Karistusmäär „Liiklusseaduse“ (LS) (RT 92/02-531) §74-26 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumuse eest – rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes rakendatud karistusmäär on põhjendatud ja mõistlik ning proportsionaalne õiguserikkumise raskusega ja samaliigilistes rikkumistes tavapäraselt kohaldatavaga, sest kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid ja isiku sissetuleku suurust ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, määrates trahvi suuruseks inkrimineeritava väärteo eest seadusega ettenähtud karistusmäärast vaid 15%.

Ülaltoodu põhjal leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt on otsuse tegemisel hinnatud kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti – isik on süüdi inkrimineeritava väärteo toimepanemises; väärteoasja menetlemisel on kohaselt järgitud kõike menetlusnorme ning isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon; isikule määratud karistuse liik ja maht on kooskõlas süüteo toimepanemise tehiolude ja –raskusastmega, mistõttu tuleb jätta A.Afanasjev’i kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Menetluskulud Kuna kumbki pooltest ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega taotlenud oma kohtukulude väljamõistmist vastaspoolelt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

A.Kaldma kohtunik 26.10.2006.a.