1-06-13690\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-13690 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi A.A (A.A) süüdistus Kars § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav A.A

karistatus: kriminaalkorras karistatus kustunud; väärteokorras karistatud 3-l korral; Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Tõlk Regina Laiapea

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.A KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata

täielikult täitmisele, kui A.A ei pane 3 aasta pikkuse katseaja (kolme) jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Rahuldada AS Eesti Energia tsiviilhagi ja välja mõista A.A-lt AS Eesti Energia kasuks 2310 (kaks tuhat kolmsada kümme) krooni ja 85 senti

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 3 alusel mõista välja A.A-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha summas 500.- ( viissada) krooni.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu

viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida

dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest

nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: A.A süüdistatakse selles, et tema

 ajavahemikul 19.04-13.06.2005 Tartumaal Peipsiääre vallas Varnja alevikus oma elukohas

lülitus ebaseaduslikult AS Eesti Energia tarbimisvõrku maja läheduses paiknevale

elektriliinile ühendatud juhtmete abil, mille otsas oli pistikupesa ja millesse oli omakorda torgatud pistik, kust läks kaabel liiva sisse ja edasi külatee alt läbi A.A majja ning kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat 2310.85 krooni väärtuses. Seega pani A.A toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi on esitatud AS Eesti Energia poolt summas 2310.85 krooni. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja Karl Saavo tasu osutatud õigusabi eest 849.60 krooni. KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.A-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.A, tema kaitsja ja prokuröri vahel

on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Pavel

3 A.A on 26.10. 2006. a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. A.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulu hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A.A-le kuulunud maja põles äsja maha ja tema perekonnas ei käi keegi pidevalt tööl, on ilmne

et süüdimõistetule käib menetluskulude täielik tasumine üle jõu. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna 500.- krooni sundrahana.

Kohtunik