1-06-13621\1 · 1-06-13621\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-13621 (kohtueelses menetluses nr 06284000565) riik alaealine B.P ja G.I versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär

Irina Meremaa Prokurör Milja Janson

Süüdistatav alaealine B.P Süüdistus KarS § 263 lg 1 ja 4 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann Süüdistatav

alaealine G.I Süüdistus KarS § 263 lg 1 ja 4 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada alaealine B.P süüdi (KarS) § 263 lg 1 ja 4 järgi ja

karistusseadustiku

mõista talle rahaline karistus 165 (ükssada kuuskümmend viis) päevamäära; § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 1. september 2006 – 25. oktoober 2006 s. o 55 päeva karistusaja hulka; KarS § 70 lg 2 alusel 1 päevale vangistusele võrdub 3 päevamäära rahalist karistust,

s.o 165 päevamäära rahalist karistust; lugeda karistus kantuks ja vabastada B.P kohtusaalis vahi alt; Harju Maakohtu 21.juuni 2006 otsusega karistusena mõistetud tingimisi vangistus jätta iseseisvale täitmisele;

1.2

tunnistada alaealine G.I süüdi KarS § 263 lg 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus

jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata alaealine G.I-le katseaeg 18

(kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui alaealine G.I

ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata alaealine G.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx

1.3 Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas välja mõista riigieelarve tuludesse:

2

2.2.1 alaealiselt B.P-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt

sundraha 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 104 (üks tuhat ükssada neli) krooni 50 senti riigi kasuks;

2.2.2 alaealiselt G.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha

1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni 10 senti riigi kasuks; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Endel Tomsonile 796.50 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus

kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:

1) alaealisele B.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 järgi rahalise

karistusega 165 (ükssada kuuskümmend viis) päevmäära. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 01.09.2006-25. 10.2006, so 55 päeva karistusaja hulka ja KarS § 70 lg 2 alusel 1 päevale vangistusele võrdub 3 päevamäära rahalist karistust, so 165 päevamäära

rahalist karistust. Seega, lugeda karistus kantuks. Harju Maakohtu 21.06. 2006.a. otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele

2) alaealisele G.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 järgi vangistus 30 (kolmekümne) päeva. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elama kohtu poolt määratud elukohas–xxxxxxxxxx.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

B.P-le ja G.I-le esitatud süüdistused Alaealist B.P on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 29. 05. 2006.a. kella 15. 20 paiku Viljandis Paala tee 46 asuvas Paalalinna Gümnaasiumis pani toime

avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema koos Signar Soaseppa ja G.I-ga teiste õpilaste juuresolekul lükkas ja lõi koos teistega keha piirkonda Mario Zuntovit, millega rikkus avalikku korda ja rahu ning tekitati kannatanule kehavigastus. B.P tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, so avaliku korra rikkumisega, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupis.

3

Alaealist G.I on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 29. 05. 2006.a. kella 15. 20 paiku Viljandis Paala tee 46 asuvas Paalalinna Gümnaasiumis pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et tema teiste õpilaste juuresolekul võttis Mario

Zuntovil õlgadest kinni ja tõukas ta põrandale pikali ning seejärel lõi koos teistega keha

piirkonda Mario Zuntovit, millega rikkus avalikku korda ja rahu ning tekitati kannatanule kehavigastus. G.I tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, so avaliku korra rikkumisega, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupis 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning alaealine B.P ja alaealine G.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 lg 1 ja 4 järgi. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 263 lg 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealise B.P ja

alaealise G.I karistamise kokkuleppemenetluses. Alaealiste B.P ja G.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras B.P kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 104.50 krooni.

4 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras G.I kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 849.60 krooni. Süüdistatava alaealine G.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 796.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) B.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena, riigi õigusabi 1 104.50 krooni riigi kasuks; ja kuna sundraha maksmine käib süüdimõistetul tema alaealisuse tõttu üle jõu siis välja mõista B.P-lt 1/4 sundraha s.o 1 125 krooni riigi kasuks; 2) G.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 646.10 (849.60

+ 796.50) krooni riigi kasuks; kuna sundraha maksmine käib süüdimõistetul tema alaealisuse tõttu üle jõu siis välja mõista G.I-lt 1/4 sundraha s.o 1 125 krooni riigi kasuks

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). 5.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Alaealine B.P on kahtlustatavana kinni peetud ja tõkendina vahistamine on talle

kohaldatud 01. septembril 2006, seega on alaealine B.P viibinud eelvangistuses 1. september 2006 – 25. oktoober 2006. KarS § 70 lg 2 alusel 1 päevale vangistusele võrdub 3 päevamäära rahalist karistust, s.o 165 päevamäära rahalist karistust ning eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusena kantuks. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik