1-06-6250\16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2006.a. Tartu; Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-6250 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi K.M süüdistuses KarS §-de 22 lg 2,3- 209 lg 2 p 1, 209 lg 2 p 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi; U.G (U.G) süüdistuses KarS § 209 lg 1, 345 lg 1 ja 349 järgi;

A.R

süüdistuses KarS 299 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör juhtiv riigiprokurör Margus Kurm Süüdistatav K.M

tõkend: vahistamine 18.11.2005.a. kuni 16.10.2006.a. (kinni peetud

17.11.2005.a.); karistatus: kriminaalkorras karistatud, karistus kustumata; Kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Süüdistatav U.G

tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud, karistus kustumata; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Madis Mahlapuu

Süüdistatav A.R

tõkendit ei ole kohaldatud; kriminaalkorras varem karistamata;

2 Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.M KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 ) (kaks aastat vangistust. Süüdi tunnistada K.M KarS § 22 lg 2,3 - 209 lg 2 p 1 järgi ja karist useks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada K.M KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 ) (kolm kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.M KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 ) (kuus kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.M-ile liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. (kaks) Kohaldades KarS § 73 lg 1 mitte pöörata mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub K.M poolt 11 (üksteist ) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.M poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.11.2005.a. kuni 16.10.2006.a. s.o 11 (üksteist) kuud. 1 aasta ja 1 kuu (ühe) (ühe) pikkust vangistust mitte pöörata tingimisi täitmisele, kui K.M 5 ( aasta pikkuse viie) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdi tunnistada U.G KarS § 209 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 25 000.- krooni. (kahesaja) (kakskümmend viis tuhat ) Süüdi tunnistada U.G KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o. summas 6 250.-

(viiekümne) (kuus tuhat kakssada viiskümmend ) krooni. Süüdi tunnistada U.G KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50

(viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o. summas 6 250.-

(kuus tuhat kakssada viiskümmend ) krooni.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista U.G-le liitkaristus lugedes kergemad karistused

kaetuks raskeima karistusega ja mõista karistuseks rahaline karistus 200

(kahesaja) päevamäära ulatuses, s.o. summas 25 000.- ( ) krooni. kakskümmend viis tuhat

Süüdi tunnistada A.R KarS § 299 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline

karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 22 300.- (ühesaja) (kakskümmend kaks tuhat kolmsada ) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele kas Eesti Ühispangas nr

10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035 (tasumisel märkida selgitusse isiku nimi, kelle eest makstakse, kohtu nimi ja kohtuasja number).

Tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada K.M ja U.G osas kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi

Rahuldada Eesti Vabariigi tsiviilhagi, mis on esitatud läbi Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti ja mõista välja K.M-ilt 46 352 (nelikümmend kuus tuhat kolmsada

viiskümmend kaks) krooni Eesti Vabariigi kasuks, milline summa tuleb kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr 221011214127, Hansapank.

3 Asitõendid K.M-ilt äravõetud 2 arvuti kõvaketast (kd I, lk 140-151)-tagastada K.M-ile peale Märt Ringmaa kriminaalasja lahendamist; U.G elukohast leitud: K.M pangakaarttagastada K.M-ile, U.G koormustest ja treenimisjuhisjätta kriminaalasja toimiku juurde, U.G pensionitunnistusjätta kriminaalasja toimiku juurde , Tühi Vene Föderatsiooni pensionitunnistusjätta kriminaalasja toimiku juurde, Vene Föderatsiooni pensionitunnistus Hendrik Kurvitsa nimele, tunnistus nr 1430 Kurvits Hendrik

nimele, kanneteta tööraamat, millised asuvad kriminaalasja juures toimiku I köites lk 216- jätta kriminaalasja toimiku juurde; Viljandimaal x korterites 1,5 läbiotsuimise käigus leitud ja äravõetud OÜ Esde B kaardi koopia ja Tallinna Linnavalitusse tunnistuse koopia AS-le Germoriin, millised asuvad kriminaalasja I toimiku juures lk 221- jätta kriminaalasja toimiku juurde; OÜ-st Roiu Tohter leitud ja ära võetud kalendermärkmikud, vihikud ja paberid, millised asjad on kriminaalasja juurestagastada A.R;, E.Z. pensionitoimiktagastada Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametile; E.Z. kriminaalasi nr 1-131/85- tagastada Viru Maakohtule.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja K.M-ilt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 23 880 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni 68 senti. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja U.G-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja A.R-ilt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu

viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida

dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest

nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur

või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu K.M

süüdistatakse selles, et tema

4

1) võltsis eeluurimisel tuvastamata ajal enda nimelt tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt

töötas ta Jõgeva Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondises 06.09.1955 kuni 16.08.1969 ja 11.09.1969 kuni 21.11.1974, Jõgeva rajooni EPT Varustuseja Komplekteerimise Kontoris

alates 04.12.1974 kuni 15.07.1980, Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondises alates 18.07.1980

kuni 28.08.1992, AS-s Zagri alates 29.08.1992 kuni 09.06.1994 ning AS-s Germoriin alates 10.06.1994 kuni 11.12.1998. Tegelikult K.M nimetatud töökohtadel töötanud ei ole;

2) võltsis eeluurimisel tuvastamata ajal E.Z. i nimelt tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt

töötas E.Z. „Tšerepovetspromstroi” SU „Šavodstroi-1” nimelises asutuses 21.05.1960 kuni 11.07.1986, Kuusalu kolhoosis 07.08.1986 kuni 17.10.1990 ning AS-s Esde 28.10.1990 kuni 11.12.1998. Tegelikult E.Z. nimetatud töökohtadel töötanud ei ole;

3) võltsis eeluurimisel tuvastamata ajal U.G nimelt tööraamatu, milles olevate kannete

kohaselt töötas U.G Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondises ja Jõgeva rajooni EPT-s

alates 17.12.1980 kuni 28.08.1992, AS-s Zagri alates 29.08.1992 kuni 09.06.1995 ning AS-s

Germoriin alates 27.06.1995 kuni 21.12.1998. Tegelikult U.G nimetatud töökohtadel töötanud ei ole.

Seega on K.M dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pannud toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.M süüdistatakse ka selles, et tema

4) esitas 16.10.2003 enda nimel töövõimetuspensioni taotlemisel Tartu Pensioniametile võltsitud

tööraamatu, et omandada alusetult pensioniõiguslik staaž 43 aastat ja vastavalt töövõimetuspensioni;

5) esitas 26.05.2004 E.Z. i nimel töövõimetuspensioni taotlemisel Tartu Pensioni-ametile võltsitud

tööraamatu E.Z. i nimele, et omandada viimasele alusetult pensioniõiguslik staaž 12 aastat ja vastavalt töövõimetuspensioni;

6) esitas 24.09.2005 Tartu Pensioniametile E.Z. i nimelt võltsitud avalduse täiendava

pensioniõigusliku staaži omandamiseks. Seega on K.M võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pannud toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.M süüdistatakse ka selles, et tema

7) esitas töövõimetuspensioni taotlemiseks OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile võltsitud

tööraamatu ja eeluurimisel tuvastamata muud dokumendid, mille alusel A.R koostas

06.10.2003 ilma tema tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime

kaotuse protsendi määramiseks. Nimetatud taotluse alusel määrati 08.10.2003 Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsusega nr 061633 K.M-ile püsiv töövõimetus seoses üldhaigestumisega ja töövõime kaotusega 80 protsenti. Töövõimetuspensioni saamise eesmärgil

esitas K.M nimetatud otsuse, võltsitud tööraamatu ning avalduse, milles edastas

teadvalt valed andmed selle kohta, et talle ei maksta pensioni välisriigist, 16.10.2003 Tartu

Pensioniametile. Olles seetõttu K.M tegelikust tervislikust seisundist, selle

tuvastamisest, pensioniõiguslikust staažist ja välisriikidest makstavast pensionist teadvalt

ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, määras Tartu Pensioniamet K.M-ile

alates 08.10.2003 töövõimetuspensioni 1633 krooni kuus, mida suurendati alates

01.04.2004 1814 kroonini kuus. 05.09.2004 viidi K.M üle vanaduspensionile. Ajavahemikul oktoober 2003 kuni september 2004 sai K.M töövõimetuspensioni näol ebaseaduslikku varalist kasu kokku 32 375 krooni.

8) esitas töövõimetuspensioni taotlemiseks OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile E.Z. i

võltsitud tööraamatu ja eeluurimisel tuvastamata muud dokumendid, mille alusel A.R koostas 28.04.2004 ilma E.Z. tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid

5 andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime

kaotuse protsendi määramiseks. Nimetatud taotluse alusel määrati 26.05.2004 Tartu

Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsusega nr 113338 E.Z. ile püsiv töövõimetus seoses

üldhaigestumisega ja töövõime kaotusega 80 protsenti. Töövõimetus-pensioni saamise eesmärgil esitas K.M 26.05.2004 E.Z. i nimelt arstliku ekspertiisi otsuse koos võltsitud tööraamatuga Tartu Pensioniametile. Olles seetõttu E.Z. i tegelikust tervislikust seisundist, selle tuvastamisest ning pensioniõiguslikust staažist teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel

viidud eksitusse, määras Tartu Pensioniamet 04.06.2004 otsusega nr 87884-1 E.Z. ile alates 30.04.2004 kuni 30.04.2006 töövõimetuspensioni 1426 krooni kuus. Omades juurdepääsu E.Z. i arveldusarvele, sai K.M E.Z. i töövõimetuspensioni näol ajavahemikul aprill 2004 kuni veebruar 2006 ebaseaduslikku varalist kasu 13 977 krooni.

Seega pani K.M KarS § 209 lg 2 p-s 1 tähendatud isikuna toime varalise kasu saamise

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.M süüdistatakse ka selles, et tema

9) kihutas ja aitas kaasa U.G poolt kelmuse toimepanemisele sellega, et pakkus 2004. aastal

täpselt tuvastamata ajal U.G-le võimalust taotleda töövõimetuspensioni ilma selleks

tegelikku seaduslikku alust omamata ning võltsis töövõimetuspensioni taotlemiseks U.G nimele tööraamatu, mille toimetas koos muude dokumentidega OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile. Viimane koostas 20.04.2004 U.G-le tema tegelikku tervislikku seisundit

teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks;

10) kihutas ja aitas kaasa L.L. poolt kelmuse toimepanemisele sellega, et pakkus 2004. aasta lõpus

eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal L.L. võimalust taotleda töövõimetuspensioni ilma selleks

tegelikku seaduslikku alust omamata ning toimetas L.L. tööraamatu ja muud dokumendid töövõimetuspensioni taotlemiseks OÜ Roiu Tohter perearst A.R-ile. Viimane koostas

L.L. 14.12.2004 tema tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks.

Seega on K.M KarS § 209 lg 2 p 1 nimetatud isikuna kihutamise ja kaasaaitamisega

varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pannud toime KarS § 22 lg 2, 3 - § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Tartu Pensioniameti poolt on K.M vastu esitatud tsiviilhagi summas 46 352 krooni. Karistuse liik ja määr

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus K.M-ile karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 22 lg 2,3 – 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

kohtus K.M-ile karistuseks ühe aasta vangistust, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.M-ile

karistuseks kolm kuud vangistust, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.M-ile

karistuseks kuus kuud vangistust, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud

6 karistusega. KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör K.M-ile liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mille hulka loetakse vahi all viibitud aeg 17.11.2005 – 16.10.2006. Kars § 73 lg alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistusest kuulub ärakandmisele üksteist kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel taotleb prokurör, et vangistus jäetaks ülejäänud osas kohaldamata ning

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

U.G süüdistatakse selles, et tema

1) omandas 2004. aastal täpselt tuvastamata ajal K.M-ilt võltsitud tööraamatu, mille esitas

töövõimetuspensioni taotlemisel 28.05.2004 Tartu Pensioniametile, et omandada õigustamatult pensioniõiguslik staaž 12 aastat.

Seega on U.G võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pannud toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.G süüdistatakse ka selles, et tema

2) K.M kihutamisel ja kaasaaitamisel esitas töövõimetuspensioni saamise eesmärgil

28.05.2004 Tartu Pensioniametile K.M-ilt saadud võltsitud tööraamatu ning arstliku ekspertiisi otsuse nr 110399 U.G-le püsiva töövõimetuse määramise kohta, mis oli tehtud OÜ Roiu Tohter perearst A.R poolt koostatud ebaõigete andmetega arstliku ekspertiisi taotluse alusel. Olles seetõttu U.G tegelikust tervislikust seisundist, selle tuvastamisest ja

pensioniõiguslikust staažist teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, määras Tartu Pensioniamet 31.05.2004 otsusega nr 87908-1 U.G-le alates 22.04.2004 kuni

30.04.2006 töövõimetus-pensioni 1248 krooni kuus. Ajavahemikul aprill 2004 kuni veebruar

2006 sai U.G töövõimetuspensioni näol ebaseaduslikku varalist kasu kokku 12 385 krooni.

Seega on U.G varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pannud toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.G süüdistatakse ka selles, et tema

3) juhtides mootorsõidukit Mercedes Benz (reg nr 656 AUP) isikuna, kellel puudus mootorsõiduki

juhtimisõigus, esitas 01.03.2006 kella 11:50 ajal Tallinnas aadressil Narva mnt 11E tema isikuandmete kontrollimisel politseiametnikele Margus Järve nimele väljaantud isikutunnistuse eesmärgiga vabaneda vastutusest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega on U.G, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, pannud toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

U.G on kuriteoga tekitanud varalist kahju 12 385 krooni. Tartu Pensioniamet loobus U.G vastu esitatud tsiviilhagist summas 12 385 krooni, kuna 09.10.2006 on U.G kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud. Karistuse liik ja määr

KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U.G-le rahalist karistust kakssada päevamäära, s.o kakskümmend viis tuhat krooni.

7

KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U.G-le rahalist karistust viiskümmend päevamäära, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega. KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U.G-le

rahalist karistust viiskümmend päevamäära, mis loetakse kaetuks esimeses lõigus nimetatud karistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuseks rahalist karistust kakssada päevamäära, s.o kakskümmend viis tuhat krooni (25 000 EEK).

A.R süüdistatakse selles, et tema

1) täitis 06.01.2003 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema

vastuvõtul mitte käinud K.M arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures

ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks;

2) täitis 28.04.2004 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema

vastuvõtul mitte käinud E.Z. i arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures

ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks;

3) täitis 20.04.2004 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema

vastuvõtul mitte käinud U.G arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures

ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks;

4) täitis 14.12.2004 OÜ Roiu Tohter perearstina tema perearsti nimistusse mitte kuuluva ja tema

vastuvõtul mitte käinud L.L. arstliku ekspertiisi taotluse, kandes selle punktidesse 12 „Objektiivne leid“, 13 „Viimase läbivaatuse kuupäev“ ja 15 „Patsient on alates … minu juures

ravil“ teadvalt valeandmeid ning muudesse punktidesse andmeid, mille tegelikkusele mittevastavust ta pidas võimalikuks. Nimetatud arstliku ekspertiisi taotlusi täites tegutses A.R ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses, kuna tal oli ametiseisund äriühingus OÜ Roiu Tohter (reg nr 10739568) ning Vabariigi

Valitsuse 14.01.2002 määrusega nr 13 kehtestatud „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja,

põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise korra“ (RTI 2003, 12, 62) § 3 lõigete 3-5 alusel arstliku ekspertiisi taotlust täites ning seda sama paragrahvi lõike 10 alusel

pensioniameti ekspertiisikomisjonile esitades täitis A.R perearstina riiklikku järelevalve ülesannet. Seega on A.R ametiisikuna dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi välja-andmisega pannud toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: A.R poolt kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:

KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus A.R-ile

rahalist karistust ükssada päevamäära, s.o kakskümmend kaks tuhat kolmsada krooni

8 (22 300 EEK).

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli kõigile süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.M, U.G ja A.R, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on

veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. K.M tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 22 lg 2,3-209 lg 2 p 1, 209 lg 2 p 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. U.G tuleb süüdi tunnistada Kar S § 209 lg 1, 345

lg 1 ja 349 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

A.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Kohus on seisukohal, et Eesti Vabariigi tsiviilhagi, mis on esitatud läbi Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb K.M-ilt välja mõista 46 352.- krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista K.M-ilt määratud kaitsjate

le väljamaksmisele kuuluva tasu.

Kohtunik