4-05-666\9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-05-666

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2006.a Haapsalus Väärteoasja number 4-05-666 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär Tiia Viliko Asja läbivaatamise aeg 26. september 2006.a Väärteoasi

Marko Gläser kaebus Lääne PP Kärdla PJ korrakaitsetalituse vanemkonstaabel M.Karjamaa 03.12.2005 otsusele väärteoasjas nr 2390,05,000848, millega karistati M.Gläser`it Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 360 krooni s.o 6 trahviühikut

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Marko Gläser, IK *, elukoht *, * Kohtuväline menetleja - Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu, esindajad teenistusosakonna jurist Irina Punko ja korrakitseosakonna preventsioonija patrulltalituse jurist Kristi Kostenok RESOLUTSIOON

1. Jätta Marko Gläser kaebus rahuldamata. 2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna korrakitsetalituse vanemkonstaabel M.Karjamaa 03.12.2005 otsus väärteoasjas nr 2390,05,000848 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KAEVATAV OTSUS

Ärakiri 4-05-666 03.12.2005 otsusega väärteoasjas nr 2390,05,000848 on leitud, et Marko Gläser 28.10.2005 kell 11.34 Kärdla linnas Hiiu maakonnas Heltermaa mnt 3 liikus Eha tänava suunas juhtis mootorsõidukit 404 TLP ja mootorsõiduki kontrollimisel väljus juht autost ilma kontrollija loata. Kaebuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. M.Gläser rikkus seega Liikluseeskirja § 72 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 56 lg 1 on otsusega määratud M.Gläserile karistuseks rahatrahv 6 trahviühikut s.o. 360 krooni. KAEBUS 13.12.2005 saabus Pärnu Maakohtusse M.Gläser alljärgnev kaebus väärtoeotsusele nr 2390,05,000848 . 28.10.2005.a kella 11.30 ajal käivitas M. Gläser sõiduauto, lülitas sisse lähituled ja hakkas autoga sõitma, kui Heltermaa maanteel märkas, et tema taga sõidab sisselülitatud vilkuritega politseiauto. Kuna vastassuunas sõitsid sõidukid, siis otsustas ta politseiauto mööda laskmiseks oma auto peatada tee ääres. Politseiauto jäi tema auto taha seisma. Kui M. Gläser oma autost välja tuli, et krampi läinud jalga sirutada, tuli ka Mihkel Karjamaa oma autost välja, osutas näpuga tema suunas ning sundis teda uuesti autosse minema. Kui ta sõidukisse istus, tuli Karjamaa koheselt tema juurde ja käratas akna tagant, et ta teeks sõiduki akna lahti. M. Karjamaa teatas, et oli M. Gläser’i kinni pidanud, kuna tema autol ei põlenud sõidu ajal lähituled. Peale seda soovis Karjamaa temalt sõiduki registreerimistunnistust ja kehtivat liikluskindlustust ja kutsus ta politseiautosse. Politseiautos süüdistati teda selles, et autol ei põlenud lähituled ja et ta autost väljus. Kuna M. Karjamaa oli kaebuse esitajat oma käitumisega alavääristanud ja tema süüdistustel ei olnud alust ning tal oli vaja jõuda praami peale, siis palus M. Gläser väljastada kutse politseisse, kuigi Karjamaa soovis kohaldada kiirmenetlust. Politseiametnik väljastas talle kehtetu kutse politseisse, kuna kutselt ei lugenud kuskilt välja, millises väärteoasjas teda välja kutsutakse. Oma sõidukis avastas M. Gläser, et tal ei ole liikluskindlustuspoliisi ja helistas politsei korrapidajale läbi 112 ja palus, et Karjamaa vaataks oma autost järele, kas poliis äkki sinna ei jäänud. Karjamaa’le helistades teatas viimane, et on tema dokumendid tagastanud ja mingu ta Salva kindlustusse ja võtku dublikaat. Sellest kaebuse esitaja järeldas, et Karjamaa ei ole üldse tema dokumente kontrollinud, kuna tal ei ole Salva liikluskindlustus. Samas M. Gläser avastas, et liikluskindlustus asub sõiduki suletud riiulis ja see pole üldse Karjamaa käes käinud ning viimane ei ole ka märkust selle kohta teinud, et kindlustust pole. Sellest kaebuse esitaja järeldab, et Karjamaa soovib talle ilma asjata trahvi teha ja õpetab ka selleks ka teisi töötajaid välja. M. Gläser otsustas kutse kehtetuse kohta kinnitust saada ja küsis infot Lääne PP prefektilt hr Priit Suve’lt. 31.10.2005 saatis M. Gläser Kärdla politseijaoskonnale e-maili, milles teatas, et ta ei tule kohale ning samas ootab ka uue menetleja kutset, kuna ta pole aru saanud kutse kohustuslikkusest, sest sellel puudub väärteoasja number vaatamata sellele, et esimene menetlustoiming on tehtud. Kaebuse esitaja oletas, et Karjamaa taandab ennast peale sellise kirja saamist või määrab ülemus uue menetleja. Karjamaa’l on M. Gläser’i suhtes isiklik viha olemas kui arvestada, et korra ta juba käitus temaga politseinikule mittekohaselt ja alusetult tormas ettekandega ülemuse juurde. Paraku ei tunne Karjamaa liikluseeskirju ja tema suhtes alustatud väärteomenetlus siiski lõpetati. 03.11.2005 kella 16.00 ajal tuli Karjamaa Kärdla linnavolikogusse ja ähvardas M. Gläser’it sunniviisiliselt minema viia, kui ta vabatahtlikult temaga kaasa ei lähe. Et mitte volikogu tööd seisata, läks M. Gläser politseiametnikuga kaasa. Kaebuse esitaja leiab, et Karjamaa oma käitumisega suutis jätta temast rahvale kui kurjategija mulje. Karjamaa’l oli vaja volikogusse tulla just vihast tema vastu, et näidata, kui kõva mees ta on. Politseijaoskonnas ei rääkinud Karjamaa sõiduki tuledest üldse vaid koostas protokolli, milles teda süüdistatakse autost välja tulemises

Ärakiri 4-05-666 mootorsõiduki kontrollimisel. Ülaltoodud asjaolusid arvestades võib järeldada, et Karjamaa ei ole tema suhtes erapooletu. 08.11.2005 sai M. Gläser Lääne PP-lt e-maili, millest saab välja lugeda, et kutsel peab olema väärteoasja number. Seega pidi olema number ka Karjamaa väljastatud kutsel, kuna ta soovis kohaldada kiirmenetlust, mis samuti eeldab numbri olemasolu. Seega ei saa kaebuse esitaja võtta kutseid tõsiselt, mille puudub sisu. M. Gläser kinnitab, et ta ei ole väärteoasjas nr 2390,05,000848 nimetatud väärtegu toime pannud, tema sõidukit ei ole peatatud ja pigem on teda alavääristatud ning Mihkel Karjamaa on käitunud korduvalt politseinikule ebaväärikalt. Lähtudes eeltoodust palub M. Gläser täielikult tühistada väärteootsus nr 2390,05,000848. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 15/ on seisukohal, et ei nõustu Marko Gläser’i kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel: 03.11.2005 on M. Gläser’i suhtes koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2390,05,000848. Otsuse koostamiseks on olnud järgmised asjaolud. Kärdla politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Mihkel Karjamaa ja konstaabel Kaido Rand teostasid 28.10.2005 liiklusjärelvalvet Kärdla linnas. Kella 11.34 paiku nägid politseiametnikud Rookopli tänavalt Sireli tänava suunas sõitvat tumedat värvi Opel tüüpi sõiduautot, millel ei põlenud sõidu ajal lähituled, millega rikuti Liikluseeskirja § 178 nõudeid. Vabariigi Valitsuse määrus nr 67 „Liiklusjärelvalve teostamise kord“ § 30 lg 1 p 1 sätestab: sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui rikutakse liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Tuginedes nimetatud seadusesätetele otsustasid politseiametnikud autot kontrollida. Auto sõitis Heltermaa-Kärdla-Luidja ja Käina-Kärdla maantee ristmikule, kus lülitas sisse vasaku suunatule ja laskis läbi peateel liikuvad sõidukid, seejärel sooritas pöörde. Vanemkonstaabel M. Karjamaa lülitas patrullautol sisse sinise ja punase vilkuri, olles sooritanud vasakpöörde Heltermaa maanteele. Eesliikuva auto juht lülitas sisse esmalt gabariidituled ja seejärel parema suunatule ning peatas oma sõiduki sõidutee serval. Politseinikud said aru, et ees sõitva auto juht on mõistnud talle antud peatumismärguannet. Peale auto peatamist väljus kontrollitava sõiduki juht koheselt autost ja hakkas tulema politseiauto poole. Vanemkonstaabel M. Karjamaa väljus autost, esitles ennast ja andis korralduse peatatud auto juhile, kelleks osutus Marko Gläser, istuda tagasi oma autosse, mida viimane ei täitnud ja hakkas vastu vaidlema. Peale kolmandat korraldust autojuht istus temale kuuluvasse sõidukisse. Menetlustoimingute läbiviimiseks kutsus vanemkonstaabel autojuhi patrullautosse, kus viimane avaldas, et soovib minna 12.30 väljuvale parvlaevale ja tal on kiire. Oma toimepandud rikkumisest M. Gläser politseinike hinnangul aru ei saanud. Rikkumise olemuseks oli Liikluseeskirjade § 72 rikkumine, mis sätestab, et kontrollimisel juht ja sõitjad peavad jääma oma kohtadele ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. Peatamise põhjuseks oli auto juhtimine, millel ei põlenud tuled. Aja kokkuhoidmiseks väljastas vanemkonstaabel kutse ja lubas M. Gläser’il lahkuda patrullautost, eelnevalt kontrollides autodokumentide olemasolu. Peale kontrolli M. Gläser lahkus patrullautost. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 132 lg 1 alusel palub kohtuväline menetleja jätta Marko Gläser’i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. MENETLUSE KÄIK 08.06.2006 kohtuistungil taandas kohus kohtuvälise menetleja esindajana M.Karjamaa, sest kohus leidis, et kaebuse arutamise käigus tuleb võtta seisukoht ka menetlusnormide täitmise osas ja kohtuistungil on M.Karjamaa vaja üle kuulata tunnistajana . Kaebuse esitaja M.Gläser andis kohtus ütlusi, et sõitis Opeliga, käigukast on selline kus tuleb käsitsi panna käigud sisse. Tulede mehhanism - ise tuleb käsitsi panna põlema tuled, automaatselt ei sütti. Politsei autot märkas kui seisis tuletõrjemaja juures parkimisplatsil ja ootas inimesi, keda pidi toimetama Tallinna, märkas seismise ajal, et politseiauto tegi ringe ja kadus ära. Politseiauto sõitis Sireli tn. suunas. Tulid inimesed autosse. Kui liikus, siis nägi politseiautot juba Rookopli tn., kui

Ärakiri 4-05-666 keeras Sireli tn talle sappa. Sõitsid Kärdla-Käina risti peale, politsei sõitis järgi. Lasi autodel ära minna, pööras ära sadama poole vasakule, ei saanud kaua sõita, umbes 15 m, pani tähele küljepeeglist sinist vilkurit, et nagu põleb. Vastu tuli palju autosid. Otsustas tee äärde seisma jääda, et politsei läheks mööda. Esines terviserike, tuli autost välja, et vasakut jalga taastada. Selle peale nägi, et ka politsei auto seisis tema taga. Sinised vilkurid töötasid, punast ei olnud. Politsei jäi seisma tema autost alla 10 meetri kaugusele. Autol olid suured eraldi vilkurid, 2 sinist ja punane taga, täpselt ei tea. Edasi on see mis kaebuses kirjas. Kui teda aetakse endast välja, aetakse autosse tagasi ja näidatakse näpuga, siis ei ole kohustust hakata vaidlema. Ei rääkinud oma terviserikkest, on veendunud selles, et Karjamaal on tema suhtes viha, ei ütle talle mitte kunagi midagi ja ka siis ei öelnud. Ilm oli päikesepaisteline , nähtavus oli hea, ei seganud miski. Politsei autot märkas kui ta sõitis tema taga. Kui tema sõitis ja politsei hakkas vilgutama siniseid tulesid, võttis tee äärde. Jättis auto seisma, tekkis terviserike, tuli autost välja, veendus, et ei takista teisi sõidukuid. Märkas, et politseiauto seisis. Oli arusaamatu, kui tema tuleb välja, siis politsei tuleb ka välja. Umbes oma auto tagatiivani jõudis autost, kui kohtus politseinikuga. Tema tuli enne autost välja, siis tuli politseiauto uks lahti, jõudis oma jalga taastada. Selleks, et jalg krambist välja saada sirutas jalga. Tuleb hetkeks jalg sirge hoida ja varbaid venitada üles poole korraks. Tuleb natuke liikuda, et veri liikuma hakkaks. Liikus auto tagaukse poole. Karjamaa autost välja tulles ütles, et härra Gläser minge oma autosse tagasi ja viibutas näppu tema poole. Hakkas seda korraldust täitma, siis karjus veel tema peale. Ei hakanud vaidlema ja läks autosse tagasi, ei öelnud midagi. Edasi oli see, et hakkas tagaistmelt oma sõidukidokumente kätte saama. Karjamaa tuli auto suunas ja ütles, et tehke aken lahti, tegeles sellega juba. Mapp oli käes ja avas akent. Tema andis aknast dokumendid mida Karjamaa nõudis. Karjamaa sõnad, et tehniline pass ja kehtiv liikluskindlustus. Dokumendid olid kilekaante vahel ja andis tema kätte. Oli veendunud, et kõik on seal olemas. Autos midagi Karjamaa vaatas. Karjamaa seletas, et pidas teda kinni, sest tuled ei põlenud autol. Autost seest armatuurilt ei paista, kas autol tuled põlevad. Seisu ajal ei põlenud tuled, on selles kindel. Armastab oma autot ja akut, ei ole nii rikas, et osta uusi akusid, tuled jõudis ära kustutada. Sõitmise ajal põlesid tuled, kui istub autosse, automaatselt paneb tuled põlema. Selle autoga ei oska öelda, et oleks tuled põlema jätnud panemata. Kui ei põlenud tuled sellel momendil siis pidi olema mingi rike, ei ole seda probleemi selle autoga varem olnud. Kui Karjamaa palus oma autosse tulla, ei hakanud vaidlema , läks nende sõidukisse ja seal teatas, et ei kavatse talle midagi öelda kui tahab teda süüdi lavastada. Tahtis praamile jõuda. Karjamaa tahtis kiirmenetluse korras trahvi teha, kui tahab lavastada, siis andku tuld. Siis otsustas, et väljastab kutse. Kutsega ei tutvunud kohapeal, tutvus siis kui tuli tagasi Tallinnast koolist, tahtis praami peale jõuda. Millises väärteoasjas teda kohale kutsutakse, sellest ei saanud kutsest aru. Arusaamatu see, et puudus number. Seda loeb välja KrMS, et peab number olema. Kuidas saab minna ametniku juurde kellel on viha tema vastu, kirjutas Karjamaale, et ta ennast taandaks ära, pöördus prefekti poole. Esitas küsimuse prefektuuri. Karjamaal on haiglaslik viha tema vastu. Ei kasutanud oma õigust vastulause esitamiseks ja kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja tegevuse kohta. Meili saatmise eesmärk politseile 31.10 - arvas, et inimene on inimlik inimene. Teade seisnes avalduses, mille saatis Karjamaale meili teel, teatas seda, et ta ei ole erapooletu tema suhtes ja ta ei lähe tema juurde midagi vaidlema. Volikogust ära viimine oli peale seda. Karjamaa ei ole tema suhtes erapooletu ja ootas pädevama ametniku kutset. Pöördus ametlikult üldmeilile, ei ole vastust saanud sellele – seda kirja, mis kohtuistungil sain. Ei teinud uusi järelpärimisi. Läks politsei jaoskonda kui taheti vägisi ära viia volikogu istungilt, samal päeval 03.11 kell 16.00 oli volikogu. Sinna härra Karjamaa tuli, ütles et on valesti teinud midagi, kui vabatahtlikult kaasa ei tule, siis rakendab sanktsiooni. Ei tahtnud segada volikogu tööd, otsustas minna kaasa.

Ärakiri 4-05-666 Politseis ei toimunud midagi sisuliselt, ei arutanud konkreetselt, tema ei andnud seletusi, Karjamaa tegeles isiklikult temaga. Ütles suusõnaliselt, et keeldub temaga seletamast, sest on seisukohal, et ta ei ole erapooletu tema suhtes ja ei ole pädev asju arutama. Arvestades kõiki asjaolusid, eeldab et politseinik ei oleks pidanud tulema volikogusse tsirkust tegema. Kutse oli kella 14.00—ks teatas politseile sellest, et peaks olema kohtus. Vello Kartus ja Marju Kartus olid need inimesed, teadis, et neil peaks toimuma kohtuistung siin Kärdlas. Kui nad kohale tulid siis selgus, et neil oli vaja rääkida temaga, mitte ei olnud kohtuistung. Tõendit ei esitanud selle kohta politseile, sest kohus ei anna nõustajatele tõendit. Nõustajale ei saadeta kohtukutset. Neil olid jutud telefoni teel Kartustega, nad ütlesid kuupäeva . Sai kolmandal aru, et ei pea kohtusse minema, pidi toeks olema inimestele. Pädevuse jutu peale Karjamaa reageeris sellega, et tõi talle väikese paberi, näitas ette. Ei mäleta mis seal oli. Midagi menetlustoimingut nagu tegi, kirjutas kuskile midagi alla ka. Kas Karjamaa sellel päeval mingit dokumenti andis, ei tea. Mingile asjale kirjutas alla, kirjutas veel kommentaarid mis asjast arvab. Kohtudokumentidega on tutvunud, käisin Haapsalus ja tutvus kiiresti. Dokumendid olid kõik tuttavad, peale Karjamaa juures käimist käis jaoskonnas ja võttis osa asju välja mis olid juba toimunud, mis oli ise saatnud, on endal olemas. Kaebuse koostas otsuse põhjal, see oli ainus dokument. Tunnistaja Kaido Rand andis kohtuistungil ütlusi, et oli Karjamaaga linna peal, täitsid tööülesandeid, liikusid Rookopli tn Keskväljaku suunas kui tume Opel hakkas liikuma tuletõrjemaja nurgalt Käina - Kärdla risti poole. Opel tuli külje pealt, andis neile teed ja keeras vasakule. Tema istus kõrvalistmel ja märkas esimesena, et Opelil tuled ei põle, ei põlenud lähituled. Pöörasid järgi, et meelde tuletada. Keerasid vasakule, peale risti andsid punase-sinise vilkuriga märku - Karjamaa andis peatumismärguande. Autos sees on eraldi lülitid kummagi vilkuri jaoks. Vilkurid peegelduvad eesoleva auto klaasile ja liiklusmärkide pealt tagasi, näha oli et põlesid punane ja sinine vilkur. Kui auto peatasid, siis vilkurid jäid tööle. Punane võetakse maha ja jäetakse sinine tööle Karjamaa väljus autost, et juhiga vestelda, juht väljus ka kohe ja ka tema läks välja, jäi tagumise auto juurde turvama. Karjamaa andis käsu autosse tagasi minna korduvalt, siis juht läks tagasi. Juhi käitumises ei märganud midagi eriskummalist. Karjamaa sai dokumendid ja kutsus isiku politsei autosse. Kuulis kogu vestlust politsei sõidukis pealt. Politsei tegevuse suhtes ei olnud Gläseril mingeid pretensioone. Gläser istus juhi kõrvale, tema taga. Tekkis vestlus autost väljumisest ja tuledest. Gläserile selgitati, milline rikkumine on toime pandud, tuledeta sõit ja et juht ei või sõidukist lahkuda politseiniku loata. Karjamaa luges liikluseeskirjad ette. Gläser tahtis jõuda laeva peale ja lepiti kokku aeg, et kirjutatakse talle kutse. Olid tööl vanemkonstaabli autoga Opel Astra pika plafooniga 1 punane tuli ja 3 sinist mis vilguvad, punane jääb põlema, ei vilgu. Päikesega paistavad kõik tuled hästi välja. Pärast pani Gläser tuled põlema, kui ära läks. Kui Gläseri autole järgi sõitsid, siis tuled ei põlenud kuni ristmikuni kindlasti mitte. Tunnistaja Mihkel Karjamaa andis kohtus ütlusi, et tema väljastas 28.oktoobril Gläserile kutse tulla politseisse, palusid tal ise valida aeg. Gläser ütles, et 03. nov 14.00 on temale sobilik aeg, kiirustas laevale ja ei pidanud vajalikuks tekitada ajalist probleemi. Sündmuskohal muid menetlustoiminguid läbi ei viinud. Olid koos korrakaitse konstaabel Rannaga. Gläser ei avaldanud midagi pädevuse kohta. Tänas, et sai edasi sõita laevale ja lahkus patrullautost. Gläser ei tulnud politseisse tema juurde, kuigi pidi ilmuma. Ei olnud teadlik, et ta ei ilmu, veendus, et märgitud ajal ei ilmunud. Ei olnud politseile saabunud infot, millist oleks saanud seostada Gläseriga, et ta ei ilmu. Oli teadlik, et ta oli valitud volikogu liikmeks ja ilmub sinna. Oli otstarbekas minna volikokku, sest Gläser hoidus kõrvale menetlustoimingute tegemisest. Läks linnavalitsuse majja peale kell 16.00 ja palus Gläseril kaasa tulla endaga menetlustoimingute tegemiseks. Ta ei tulnud temaga kaasa, vaid oma transpordi vahendiga. Leidis ta üles linnavalitsuse maja saalist, istung ei olnud peale hakanud, oodati viimaste inimeste tulemist. Vastuväiteid ei olnud politseisse tulemise vastu, seda võib küsida liikmetelt.

Ärakiri 4-05-666 Sellel kuupäeval polisteis toimetasid menetlustoiminguid, õigustekohususte tutvustamine, sisulised ütlused, pakkus blanketti. Piisas sellest kui väljendas oma ütlused protokollis, eraldi ei soovinud ütlusi anda ja kinnitas allkirjaga. Väärteoprotokolli koostas 03. novembril, kellaega ei mäleta. Gläser oli siis tema juures. Gläser andis oma ütlused protokolli kohta. Selgitas Gläserile - kui on taandusi, kuidas seda vormiliselt teha. Seda õigust ei kasutanud. Selgitas kuidas vormiliselt taandusavaldus teha, millised tingimused peavad olema täidetud, see et Karjamaa on koostanud väärteoprotokolli, ei loe, et ei saaks enam taandust esitada. Peale väärteoprotokolli koostamist on õigus esitada vastulause, taandusi. Allkirjastatult ei ole ühtegi dokumenti näinud, kus on Karjamaa vatsu taandus esitatud. Meilidele on reageeritud, ei saa kindlaks teha, et sellelt aadressilt saadetud teated on selle isiku poolt koostatud. Kuna väärteomenetlus toob kaasa karistuse, siis kõik andmed peavad olema autoriseeritud ja andmed mis olid saadetud 3-lt aadressilt olid autoriseerimata ja ei saanud tähele panna. Vastas nendele emailidele kirjalikult ülemkomisaar. Ei tea kuidas kiri saadeti, asjaajamise tehniline pool. Kiri on ju fikseeritud. Otsuse tegi tema. Peale väärteoprotokolli koostamist ei lisandunud mingeid dokumente. Gläser sai aru menetlustoiminguid tehes kuidas käituda edasi, miks oli menetlus läbi viidud, sai aru eesmärgist. Politseiautol vilkurite sisse lülitamine toimub spetsiaalsete lülitite kaudu, värvide järgi – sinise vilkuri jaoks sinine nupp ja punase vilkuri jaoks punane nupp. Indikaatorina hakkab tööle sama lüliti nupp autos sees , mis annab infot, et töötavad, kontakt on saavutatud, ei ole probleeme olnud vilkuritega. Esitas ka Gläserile kohtuvälise menetleja tunnistuse, et on menetlusõigus olemas, Gläser vaatas selle läbi. Politseistaaž on kahes osas, I liiklusjärelvalve 1991-1997.a. ja uus alates 31.juuli 2003.a. politsei patrullteenistus liiklusjärelvalve. Isiklikku vihavaenu ei ole, ei saa aru sellest mõttest, mingit viha ei ole, tal on siis mingid foobiad. Politseina teostab oma ametiülesandeid pädevuse piires. Ei teadnud, et see on M.Gläseri auto, kuigi teab paljusid numbrimärke, marke, mis tuleneb töö omapärast.

Käesolevas väärteoasjas arvestab kohus otsuse tegemisel ka alljärgnevate kirjalike tõenditega: 31.10.2005 aadressil kardla@laane.pol.ee saadetud mail /tl 10/, milles M.Gläser teatab, et kuna M.Karjamaa on ennast menetlusest taandanud, siis ei olegi M.Gläser kohustatud ilmuma M.Karjamaa kutse peale vaid reageerib uue menetleja kutsele. 31.10.2005 aadressil mihkel.karjamaa@kardla.pol.ee saadetud mail /tl 33/, milles M.Gläser leiab, et 28.10.2005 pidas M.Karjamaa ta alusetult kinni ja tema käitumine viitas sellele, et tahab talle alusetult trahvi teha. M.Gläsert maili kohaselt kisas M.Karjamaa tema peale alusetult, millega jättis väga halva mulje tema autos olnud inimestele ja M.Gläser tundis ennast alandatuna. Lähtudes eeltoodust arvab M.Gläser, et M.Karjamaa ei ole erapooletu inimene seda asja arutama ning palub teda ise taandada ennast menetlusest. 15.11.2005 saadetud mail aadressile kardla@laane.pol.ee /tl 6/, kus M.Gläser palub taandada M.Karjamaa kohtuvälise menetlejana tema väärtoeasjast nr 239005000848, kuna M.Karjamaa ei ole tema suhtes erapooletu, vaid tal on temaga mingid isiklikud asjad ajada. Kiri /tl 52/, milline on M.Gläserile saadetud kohtuvälise menetleja poolt vastuseks M.Gläser poolt 31.10.2005, 01.11.2005 ja 05.11.2005 mailidele. M.Gläserile on selgitatud, kuidas esitada taandamise taotlus ja selgitatud, et mailidelt saadetud avaldusi, millel puudub digitaalallkiri ja seega isiku tuvastamise võimalus, ei ole võimalik arvestada, kuna tegemist on menetlusega, kus võib järgneda karistuse kohaldamine. Tl 51 oleva väljamineva vastuse kohaselt on eelnimetatud kirjaga vastatud M.Gläser 15.11.2005 aadressilt humanproxy@hot.ee politseisse saabunud mailile. Kiri on väljastatud postiga. Kutse M.Gläserile Lääne PP Kärdla PJ poolt, mis on väljastatud 28.10.2005 ja mille kohaselt on M.Gläser kohustatud ilmuma 03.11.2005 kell 14.00 menetlusaluse isikuna enda väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi aadressil Sadama 26 Kärdla ruum nr 139 vanemkonstaabel Mihkel Karjamaa juurde.

Ärakiri 4-05-666 03.11.2005 koostatud väärteoprotokoll, kus on M.Gläser menetlusaluse isikuna andnud ütlusi, et „Hr. Karjamaa väidab, et mina väljusin sõidukist ilma põhjuseta, siis minul oli selleks põhjus olemas ning ei tunne ennast süüdi. Ma ei ole täpselt arugi saanud kas politsei auto mind peatas. Kui keegi tahab mind karistada ilma eest, siis küll“.

Kaebuse esitaja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma kaebuse juurde. Leiab, et tegemist on vaenuga tema vastu, mida tõendab karistatuse õiend. Seadus, et juht on kohustatud dokumendid esitama läbi akna, on selleks, et juhil turvaline oleks, et kaitsta teda libapoltiseinike eest. Kui kohus ei ole kaebuse aga nõus, siis leiab, et esines hädaseisund ning on ka võimalus lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusele VMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Inimesed peaksid olema üksteise vastu inimlikud ja mitte ajama bürokraatia rida. Oleme õigusriik, eeldatakse seda, et on olemas heausksus, kuid seadused on vaenulikud. Kui oleks eksinud, siis julgeks seda ka tunnistada, kuid käesolevas asjas ei tunne oma süüd, et teda karistad saaks.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et isik on viidanud avalikule korrale ja Politseiseadusele, kus on kirjas ka liiklusjärelevalve sätted, kuidas politsei peab käituma. Kaebus on esitatud, et ei ole 28.okt 2005 pannud tegu toime, pretensioonid menetlusõiguse rikkumisel. Kohtus kuulatud tunnistajad kinnitavad, et kasutasid töökorras autot, vilkurid olid korras, tunnistaja Karjamaa seletas vilkurite tööpõhimõtet. LS § 7435 lg 1 rikkumise kindlakstegemiseks on vaja tuvastada, kas sõiduk peatati ja kas isik väljus omavoliliselt. Tegu on tõendamist leidnud. Tunnistaja Rand ütles kuidas märkasid sõidukit, millel ei olnud tulesid., Kaebuse esitaja Gläser kinnitab, et tuled põlesid, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, armatuurlaualt ei ole võimalik näha, kas tuled põlevad. Teeb automaatselt tulede põlema panemise, väide paljasõnaline, ei saa olla 100 % kindel. Tegemist sõiduki peatamisega, seda tõendab tunnistaja Rand, kes esimesena märkas sõidukit millel ei põle tuled. Sõidukid olid teineteisega vahetus läheduses. Tunnistaja Karjamaa selgitas , et vilkurid pandi tööle, see oli tagaklaasil näha, on tõendatud, et sõiduk peatati ja vilkusid nii sinised kui punased tuled. Gläser ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oli terviserike. Tunnistaja Rand ei näinud midagi, mis viitaks terviserikkele. LS § 72 nõuet juht ei täitnud, väljus sõidukist ilma vastava loa saamiseta. Karjamaa väljus sõidukist ja 3 korda palus istuda kaebuse esitajal oma sõidukisse tagasi. Dokumendid asuvad sõidukis ja sinna tagasi minek oli vajalik. VMS kohaselt menetlejal on õigus otsustada, millist menetluse liiki kohaldada. Soovis piirduda suulise hoiatusega § 53 lg 2 alusel, et tuled ei põlenud. Ei pea järgnema väärteomenetlus. Tegu on leidnud tõendamist. Gläser väljus sõidukist, mida ise ka ei eita. Karjamaa palus sõidukisse tagasi istuda. Kutse osas oli korrektselt koostatud, allkirja vastu kätte antud, tuldi vastu, et isik jõuaks praamile , mis näitab inimlikkust. Lepiti kokku temale sobiv aeg. Numbri puudumine kutsel ei too kaasa menetlusõiguse rikkumist, ei muuda rikkumist olematuks. Antud menetlusstaadiumis ei saanudki veel numbrit olla, menetlus alustati kutse andmisega. Gläser ei püüdnud kohapeal selgitada asjaolusid ega ei ole teinud seda ka hiljem. Taandamise õigus- Karjamaa selgitas taandamise aluseid suuliselt protokolli koostamisel 03. nov ja kirjalikult on ka M.Gläserile selgitatud. Selle tõenduseks Postipoisi väljavõte, kas saadeti posti teel või elektrooniliselt ei oma tähendust. On registreeritud, taandamisõigust oli selleks ajaks selgitatud. Ei ole ühtegi dokumenti esitatud kus oleks allkiri, et tal on taandus Karjamaa vastu, taandust esitatud ei ole seega. Kutse peale mitteilmumine, et on esitatud taandus, see ei ole aluseks mitteilmumisele. Kohtuväline menetleja oleks võinud kohaldada rahatrahvi või sundtoomist, seda ei tehtud. Inimlikkusest pidas kohtuväline menetleja vajalikuks ise leida isik üles ja edasi menetleda. T Gläser tuli iseseisvalt ja vastuväiteid ei olnud.

Ärakiri 4-05-666 Protokoll koostatud korrektselt, allkirjad , kätte antud, otsuse kätte saamise kohta allkiri ja kuupäev. Gläseril on olemas dokumendid mis talle koostati tema juuresolekul. Tagakiusaminevaadates karistatuse õiendit, on väärteomenetlus lõpetatud otstarbekusel või on rikutud väärteomenetluse nõudeid, ei tee olematuks rikkumist. Kui on alustatud väärteomenetlus, siis tuleb kinni pidada seaduse sätetest. Kohtukulu tunnistaja tasuotsus tuleb jätta muutmata, ei ole toimunud menetlusõiguse rikkumist, mitte välja mõista , ei ole esitatud tunnistaja poolt, sõitis Hiiumaale tuttavate juurde, mitte ainult kohtu pärast. Gläser väidab, et ei ole süüdi, hädaseisundit ei ole varem väitnud. Lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Need taotlused on vastuolus tema enda kaebusega Tegu on toime pandud, tõendatud ja otsus jätta jõusse.

KOHTU SEISUKOHT VMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. M.Gläser on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel liikluseeskirja § 72 nõuete rikkumise eest. Liikluseeskirja § 72 kohaselt peab mootorsõiduki juht andma kontrollimiseks vajalikud dokumendid kontrollijale juhikohalt lahkumata autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. M.Gläser ei tunnista, et ta temale süüks arvatud rikkumise toime pani. M.Gläser ei eita, et politseiniku luba tal autost väljumiseks ei olnud. M.Gläser väitis kohtus, et ta nägi küll tema taga sõitvat sinise vilkuriga politseiautot ja otsustas oma auto peatada, et politseiauto mööda lasta. Punast vilkurit ei näinud politseiautol ja ei saanud aru, et tema autot oleks politsei tahtnud peatada. Kuna auto peatamisel tekkis tal ootamatu terviserike, siis pidi koheselt peale auto peatamist autost väljuma. Leiab, et liikluseeskirja punkt, mille rikkumist talle süüks arvatakse, on kehtestatud selleks, et kaitsta autojuhte libapolitseinike eest. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M.Gläser 03.12.2005 sõitis Kärdlas Eha tänavalt välja ja ta andis politseiautole teed. Tunnistajate M.Karjamaa ja K.Rand ütlustega on tõendamist leidnud, et M.Gläser autol ei põlenud tuled. Siinkohal ei saa kohus arvestada M.Gläser ütlustega, kes kinnitab, et harjumusest kindlasti pani tuled põlema, sest M.Gläser on ise kinnitanud, et autost seest temal näha ei ole, kas autol tuled põlevad. Politseiauto järgnes M.Gläseri juhitud autole ja peale ristmiku ületamist lülitas politseiauto sisse nii sinised kui punased vilkurid, et M.Gläser auto peatada. M.Gläser on väitnud, et nägi ainult sinist vilkurit ja otsustas politseiauto mööda lasta – selleks peatus tee ääres. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et politseiautol põlesid M.Gläser auto järgi sõites nii punane kui sinine vilkur. Tunnistaja M.Karjamaa oli isikuks, kes vilkurid sisse lülitas ja ta kirjeldas täpselt, kuidas see käib ja et politseiautos sees ka andurid näitavad, kas vilkurid põlevad. Mõlemad andurid näitasid, et vilkurid töötavad. Tunnistaja K.Rand kinnitas, et vilkurite töötades on värvid näha eessõitva auto akendelt ja liiklusmärkidelt – põlesid mõlemad vilkurid. Tunnistajate ütlusi ei kummuta ka M.Gläser ütlused, et kui tema autost väljus, nägi, et politseiauto seisab tema taga ja sellel põlesid vaid sinised vilkurid. Tunnistaja M.Karjamaa kinnitaski, et kui politseiauto juba tee äärde seisma jääb, lülitavad tavaliselt punase vilkuri välja, sinine jääb põlema. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et politsei sõitis M.Gläser juhitud autole järgi töötava punase ja sinise vilkuriga – andes peatumismärguannet. M.Gläser väitis, et ei saanudki aru, et politsei auto teda üldse peatas ja tema väljus oma autost seetõttu, et temal tekkis terviserike ja tal oli vaja oma jalga taastada. Eelkirjeldatud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et M.Gläser pidi aru saama, et politsei teda peatab, kui politseiauto vahetult tema taga sõidab eredavärviliste töötavate vilkuritega. Samuti leiab kohus, et M.Gläser poolt esitatud

Ärakiri 4-05-666 asjaolu, et temal esines terviserike, ei ole tõendamist leidnud. M.Gläser väitis, et terviserikkest politseile ei avaldanud, sest Karjamaale ei ütle kusagil kunagi midagi. Gläser väidab, et väitis politseiametnikele koha peal, et ei ütle neile midagi, sest teda tahetakse süüdi lavastada. Tunnistaja K.Rand on kinnitanud, et M.Gläser käitumise juures midagi iseäralikku ei märganud, samuti ei avaldanud M.Gläser politseiautos midagi politseinike pädevuse kohta ja menetlus toimus rahumeelselt. M.Gläserile selgitati rikkumise sisu ja kuna M.Gläser kiirustas, siis väljastati talle kutse tema poolt valitud ajaks. Tunnistaja K.Rand kinnitab ja ka M.Gläser ise kaebuse väitis, et M.Karjamaa pidi M.Gläserile korduvalt andma korralduse autosse tagasi minna ,enne kui M.Gläser selle korralduse täitis. Lähtudes eelkirjeldatud tõenditest, leiab kohus et M.Gläser ütlusi sündmuse toimumise kohta ei saa lugeda usaldusväärseks, vaid need on antud tagantjärgi oma teo õigustamiseks. Kohus ei tuvastanud kohtumenetluses asjaolusid, mis seaks kahtluse alla tunnistajate ütlused. Kaebaja poolt esitaud seisukoht, et esines hädaseisund ja ta pidi selle pärast autost väljuma, ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. M.Gläser ei ole esitanud kohtule tõendeid, millist vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele ta autost väljumisega kõrvaldas. Auto oli juba tee äärde peatatud ja kohus leiab, et autost äkilise väljumisega ilma ümbritsevat märkamata, oleks hoopis võinud tekkida liiklusohtlik olukord. Seega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. VMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud Marko Gläser poolt LE § 72 nõuete rikkumine - ilma kontrollija loata autost väljumine, s.o. LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

MENETLUSNORMID Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et kuigi ta on esitanud taandamisavaldus kohtuvälise menetleja M.Karjamaa vastu, ei ole M.Karjamaa selle väärteoasja menetlusest taandunud ja seetõttu on otsuse tema suhtes teinud isik, kes ei ole tema suhtes erapooletu. VMS § 26 lg 1 kohaselt – kui kohtuvälise menetleja ametnik ei ole taandunud VMS § 25 lg 1 sätestatud taandumisalusel, võib menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. M.Gläser on enda sõnul 31.10.2005 saatnud aadressil kardla@laane.pol.ee maili /tl 10/, milles teatab, et kuna M.Karjamaa on ennast menetlusest taandanud, siis ei olegi M.Gläser kohustatud ilmuma M.Karjamaa kutse peale vaid reageerib uue menetleja kutsele. 31.10.2005 on M.Gläser saatnud maili aadressil mihkel.karjamaa@kardla.pol.ee /tl 33/, milles ta leiab, et 28.10.2005 pidas M.Karjamaa ta alusetult kinni ja tema käitumine viitas sellele, et tahab talle alusetult trahvi teha. M.Gläsert maili kohaselt kisas M.Karjamaa tema peale alusetult, millega jättis väga halva mulje tema autos olnud inimestele ja M.Gläser tundis ennast alandatuna. Lähtudes eeltoodust arvab M.Gläser, et M.Karjamaa ei ole erapooletu inimene seda asja arutama ning palub teda ise taandada ennast menetlusest. 15.11.2005 on M.Gläser saatnud maili aadressile kardla@laane.pol.ee /tl 6/, kus ta palub taandada M.Karjamaa kohtuvälise menetlejana tema väärtoeasjast nr 239005000848, kuna M.Karjamaa ei ole tema suhtes erapooletu, vaid tal on temaga mingid isiklikud asjad ajada. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirja /tl 52/, milline on M.Gläserile saadetud vastuseks tema poolt 31.10.2005, 01.11.2005 ja 05.11.2005 mailidele. M.Gläserile on selgitatud, kuidas esitada taandamise taotlus ja selgitatud, et mailidelt saadetud avaldusi, millel puudub digitaalallkiri ja seega isiku tuvastamise võimalus, ei ole võimalik arvestada, kuna tegemist on menetlusega, kus võib järgneda karistuse kohaldamine. Tl 51 oleva väljamineva vastuse kohaselt on eelnimetatud kirjaga vastatud M.Gläser 15.11.2005 aadressilt humanproxy@hot.ee politseisse saabunud mailile. Kiri on väljastatud postiga. Kuid kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et M.Gläser oleks selle kirja ka kätte saanud. M.Gläser ise eitab kirja kätte saamist.

Ärakiri 4-05-666 Kohus leiab, et tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et M.Gläser poolt saadetud maile, milles ta palub M.Karjamaa taandamist, ei saa lugeda taandamisavaldusteks, kuna ei ole võimalik konkreetseid avaldusi kindlat seostada M.Gläseriga. Kohus leiab, et kuigi ei ole tõendamist leidnud, et M.Gläser oleks saanud kätte politsei poolt talle mailidele vastuseks saadetud kirja, on tunnistaja M.Karjamaa ütlustega tõendatud, et 03.11., kui M.Gläser temaga koos politseijaoskonda tuli ja väärteoprotokoll koostati, siis ta veelkordselt selgitas talle taandamisavalduse esitamise korda. Väärtoeprotokolli on M.Gläser oma seisukoha väärteo kohta kirjutanud, seal ei ole midagi menetleja erapoolikuse ja taandamisaluste olemasolu kohta. Ka kohtuistungil tõi M.Gläser välja rida asjaolusid, miks ta leiab, et teda on alusetult karistatud ja need väited olid enamuses seotud just menetleja M.Karjamaaga. VMS on toodud § 25 kohtuvälise menetleja ametniku taandumise alused. M.Gläser väidab, et kuna M.Karjamaa käes ei olnudki kontrollimiseks tema liikluskindlustust, siis see näitab, et Karjamaa karistab teda ilma asjata. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu ei saa kindlasti mitte olla tõendiks, et menetleja ei ole erapooletu. Samuti leiab M.Gläser, et kuna M.Karjamaa on tema suhtes kord alustanud väärteomenetluse, mis hiljem koosseisu puudumise tõttu lõpetati, siis see näitab, et ta ei ole menetlejana erapooletu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolu ei ole seaduses sätestatud taandamise alus ja ei näita ka ametniku erapooletust, sest väärteoasju menetletakse vastavalt VMS ja just see seadus annab ka teatud asjaolude ilmnemisel võimaluse lõpetada väärteomenetlus. Kohus leiab, et M.Gläser väited kohtuistungil kohtuvälise menetleja ametniku M.Karjamaa mitte erapooletu olemise osas on sisutühjad ja näitavad pigem M.Gläser suhtumist politseiametnikusse, kui politseiametniku erapoolikust. Asjaolu, et M.Gläser ilma vastavat dokumenti saamata teatab kohtuvälise menetlejale, et M.Karjamaa ei ole pädev ja kuna ta on ennast taandanud, siis M.Gläser talle seaduslikult väljastatud kutse alusel ilmuma ei pea, näitab isiku meelevaldset seaduste täitmist. M.Gläser on ka väitnud, et ei ilmunud kohtuvälise menetleja juurde, kuna talle politseiametnike poolt väärteo toimumise kohas väljastatud kutse ei olnud arusaadav, kuna kutsel ei olnud väärtoeasja numbrit. VMS § 40 lg 1 sätestab, et isik kutsutakse menetleja juurde kutsega ja lõige 2 sätestab, milliseid andmeid peab kutse sisaldama. Kohus leiab, et kutsele esitatavad nõuded on esitatud täpselt VMS ja siin kriminaalmenetluse sätted kohaldamisele ei kuulu. VMS § 40 lg 2 ei sätesta, et kutsel peaks olema väärteoasja number. Kohus leiab, et väärteoasja numbri puudumine ei saanud takistada isikul aru saamast, kelle juurde ja milleks ta peab ilmuma, sest politsei väärteotoimikus olevalt kutselt on näha, et see on täidetud korrektselt ja on arusaadav. VMS § 42 lg 2 sätestab ilmumata jäämise mõjuvad põhjused. Kohus leiab, et M.Gläser põhjendused selle kohta, et ta ei pidanudki minema politseisse, sest M.Karjamaa ei olnud erapooletu ja ta ootas erapooletu menetleja kutsed, ei põhine seadusel. Samuti leiab kohus, et M.Gläser poolt välja toodud asjaolu, et ta kohtus 03.11.2006 kell 14.00 oma kodus inimestega, kellele ta andis õiguslikku nõu, ei ole mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. M.Gläser oli menetlejale mailiga teatanud, et ei saa politseisse tulla, kuna on kohtus. Kohtus kinnitas, et ei olnud mitte kohtus, vaid 03.11.2006 selgus, et inimesed tahtsid temaga rääkida. Kohus leiab, et see ei ole seaduse järgi mitteilmumiseks mõjuv põhjus, sest inimestega kokku saada ja neile nõu anda võib mistahes ajal, menetleja kutsele ilmumine on aga kohustuslik. M.Gläser väidab, et ta oli 03.11, kui ta pidi kohtuvälise menetleja juurde ilmuma, kodus ja politsei oleks saanud seda kontrollida. Kohus leiab, et seadus ei kohusta politseid kontrollima, ka isik on kodus sel ajal, kui ta peab ilmuma politseisse. Tunnistaja M.Karjamaa andis ütlusi, et läks volikokku selle pärast, et teadis, et M.Gläser on volikogu liige. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa rääkida ei sunni kohaldamisest, sest M.Gläser läks ise vabatahtlikult politseiga kaasa suusõnalise kutse peale. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

Ärakiri 4-05-666 KARISTUS M.Gläser taotles kohtuistungil, et kui kohtu poolt leiab tõendamist tema poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine, siis tuleks väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärtoemenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused väärtoemenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab seda seetõttu, et kohtuistungil M.Gläser poolt antud ütlused näitavad ilmekalt, et ta ei ole saanud aru, et seadus, isegi kui see tundub temale ebaõiglane, on täitmiseks. Kohus leiab, et liikluseeskirjas sätestatud nõue, et juht ja sõitja ei tohi väljuda sõidukist ilma kontrollija loata või korralduseta, on tegelikult kehtestatud selleks, et tagada politseiametnike turvalisus. Eeltoodu tähendab, et M.Gläser ei ole aru saanud oma õigusvastase teo iseloomust ja sellest, millise õigushüve kaitseks seadusandja on sellise õigusnormi kehtestanud. Kohus leiab, et M.Gläserit ei ole võimalik mõjutada edaspidi süütegusid toime panemast ilma karistust määramata. Kohus leiab, et otstarbekuse kaalutlusel saab lõpetada väärteomenetluse, kui isik on oma rikkumisest aru saanud ja toimepandut ka kahetseb, milliseid asjaolusid aga käesoleval juhul ei esine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Gläserit tuleb toimepandud väärteo eest ka karistada. Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. M.Gläserit on politsei poolt karistatud rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o. 360 krooni, seega peaaegu miinimum karistusega. Karistuse mõistmisel peab juhinduma KarS § 56 sätestatud alustest. Karistamise aluseks on isiku süü, mis M.Gläser puhul on tuvastatud. Arvestama peab ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis käesoleval juhul puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel eeltoodud karistuse mõistmise alustega arvestanud ja M.Gläserile määratud karistus vastab toimepandud teole. MENETLUSKULUD Kohtuistungil taotles M.Gläser, et tema poolt taotletud tunnistajale Sander Vinogradov`ile hüvitada bussisõidu kulud, millised ta kandis seoses 21.08.2006 kohtuistungile tulemisega. Kuigi kohtuistung jäi ära, oli S.Vinogradov juba eelnevalt Hiiumaal, kus ta külastas ka oma sugulasi ja oleks tulnud ka kohtuistungile. Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistaja tasu väljamõistmisele ei kuulu, kuna taotlus ei ole esitatud tunnistaja poolt ja ta ei sõitnud Hiiumaale mitte ainult seoses kohtuistungiga vaid ka sugulastele külla. VMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tl 39 taotluse kohaselt taotles kaebuse esitaja Sander Vinogradov kutsumist kohtuistungile tunnistajana. 18.08.2006 teatas kohus menetlusalusele isikule, et 21.08.2006 kohtuistungit ei toimu ja palus teate edastada ka tunnistaja S.Vinogradovile. Esitatud piletitelt on näha, et S.Vinogradov tuli Hiiumaale 17.08 ja lahkus 21.08. Seega oli tunnistajale aegsasti teatatud , et 21.08 kohtuistungit ei toimu ja kohus leiab, et tõendatud ei ole, et S.Vinogradov on need kulutused Hiiumale tulekuks teinud just nimelt ja ainult kohtuistungile ilmumisega seoses. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et S.Vinogradovile sõidukulud hüvitamisele ei kuulu.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 156 lg 1 ja 3.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

Ärakiri 4-05-666