1-06-9334\6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi 1-06-9334

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tõlk Margit Paluoja Nadežda Bõstrova Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2006. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-06-9334 Kriminaalasi A. V süüasi KarS § 423 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdistatav: A. V (isikukood xxx, elukoht xxx), töökohtxxx; Karistatus: varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata; Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja: vandeadvokaat Kalju Kutsar Kohtuistungi toimumise aeg 26.-27.september 2006

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 312, § 315 lg.1, lg.3, lg.4, lg.5 p.1,2,3, § 175 lg.1 p.2, p.3, § 179 lg.1 p.2, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada A. V KarS § 423 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks ) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Rakendades KarS § 73 lg.1 ja lg.3 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse karistus kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. V ei pane 3 (kolme) aasta jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

A. I tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Mõista välja A. V-lt 2664 krooni A. I kasuks kuriteoga

2 tekitatud varalise kahju katteks. A. I tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. A. I on õigus esitada hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluse korras.

I. K tsiviilhagi 3150 krooni saamiseks rahuldada. Mõista välja A. V-lt 3150 krooni I. K kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld A. V suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja A. V-lt sundraha 4500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja A. V-lt menetluskulu – kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 123.90 krooni riigi tuludesse. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja A. Vilt menetluskulu – ekspertiisikulu- 8625 krooni riigi tuludesse. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja A. V-lt menetluskuluna (kannatanule välja makstud hüvitis) 355 krooni riigi tuludesse. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr . 1020034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kui apellatsioonkaebuse esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis 12.oktoobril 2006. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kohus arutas järgmist süüdistust:

A. V süüdistatakse selles, et tema, juhtides 05.12.2005a kell 09.56 ajal Jõgevamaal Puurmani vallas Tallinn- Tartu- Luhamaa mnt 149,9 km-l suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Volkswagen Transporter reg märgiga xxx, ettevaatamatusest rikkus Liikluseeskirja § 123 nõudeid/ mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, teeja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse es, mille tagajärjel kaotas tema poolt juhitud sõiduk juhitavuse ning sõitis paremas lauges kurvis vasakule poole teelt välja kraavi ja LE § 68 p 5 nõudeid/ mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud/, millise liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustas ettevaatamatusest Volkswagen Transporter reg märgiga xxx kaasreisijatena viibinud A. I´ule eluohtlikud tervisekahjustusedlülisamba II kaelalüli vasakpoolse kaare murru, V rinnalüli nihkega murru seljaaju läbilõike sündroomiga, kopsu põrutuse, ülelõualuu urke ja otsmikuurke seina murru paremal ning põrutushaavad näol, T. I´ile pikaajalise tervisekahjustusepeaajupõrutus, parema sarnaluu murru, parema ülalõuaurke seinte murrud, parema rangluu ja parempoolse IV roide murrud, põrutushaava ja nahamarrastuse pea piirkonnas, S. K´le pikaajalise

3 tervisekahjusitseparema rangluu murru, rebimishaava paremal põlveliigesel ning haavadmarrastused pea piirkonnas, M. N.´ule kerged tervisekahjustusedajuvapustuse, parema kõrva põrutushaava, S. M´ile kerged tervisekahjustusedparema õlaliigese põrutuse, parema küünarvarre põrutuse, pea põrutushaava, I. S´le kerged tervisekahjustusedneeru põrutuse, T. K.´ile kerged tervisekahjustusedpeapõrutuse, parema jala põrutuse ja T. A´ile kerged tervisekahjustusedpea haava, rindkere põrutuse. Seega A. V, pannes toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas kolmele inimesele raskeid tervisekahjustusi ja viiele kergeid tervisekahjustusi, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohus leiab, et A.V. esitatud süüdistuses kirjeldatu on kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud. A.V. vastas temale esitatud küsimustele, et ta tegi kooliõpilaste treenimise tööd ühiskondlikus korras, selle eest tasu saamata. Arutataval korral palus tal juhtida D ja viia poisid võistlustele. Oli olemas volikiri ja ka varem oli sõitnud selle bussiga. V. juhistaaži oli 13 aastat. V. kinnitusel oli tal endal turvavöö kinnitatud, kuid poistele ta ei andnud korraldust turvavööde kinnitamiseks ja ta ka ei veendunud, kas neil on turvavööd kinnitatud – ei pööranud sellele tähelepanu. V. tunnistab, et see on tema möödalaskmine. Ta eeldas, et poisid ise on teadlikud ja panevad rihmad kinni. Seda, et keegi poistest tahtis istuda ette, kuid ei lubatud, kuulis V. kohtuistungil esimest korda. Ta ei ole seda kuulnud. Kohalejõudmiseks oli aega küll. Peale jõudmist teispoole Tartut hakkas sadama, oli pinnatuisk. Kiiruse valis ta sõiduks ise ja lubatud kiirust sai ületatud ehk ainult siis kui sooritas möödasõitu suurtest autodest. Ikka sõitis nii 90 km tunnis. V. vastab küsimusele, et kuni Tartuni võimaldasid ilmaolud küll sellist sõitu, kuid Tallinn- Tartu maanteele jõudmisel ta ehk liiga hilja pööras sellele tähelepanu, et on pinnatuisk. Aga ta ei tundnud vajadust kiirust maha võtta ja ka mingit vibamist teel varem ei tundnud. Midagi juhtus 25 kilomeetrit enne Põltsamaad, ei tea, mis juhtus: buss hakkas tagumist otsa kraavi poole vedama, siis teist korda ja siis kolmandat ja ei saanud midagi teha enam. V. kinnitusel mäletab ta kõike, kuidas juhtus, kiirust siis enam ei vaadanud. Ta püüdis pidurdada, et kiirust maha võtta, kuid kõvasti ei saanud pidurdada, muidu oleks hoopis halvasti olnud. Keegi teda ei seganud ja seda, et A. oleks püüdnud roolist rabada, ta ei mäleta. V. vastab küsimustele, et ta sai aru, et pole pääsu ja karjus poistele kinnihoidmisest. ABS pidureid ei olnud ja kummid olid korras. V. ise on talviti sõitnud naelkummidega. Juhilubade kehtivus oli möödunud ja olid pikendamata. V. sõnul on ta palunud vabandust kõigilt-poistelt, nende sugulastelt selle eest, mis juhtus. Tal endal oli peaaju ja rindkere põrutus. V. sõnul on ta lubanud hüvitada nii palju kui tal vähegi on, oli valmis tegema notari juures paberi selle kohta. Ta saab vaid pensioni 2800 krooni kuus ja vara tal ei ole. On nõus hüvitama I. 2664 krooni ja ka teistele ajapikku. Ta ei sõiduta enam kunagi teisi inimesi. Kaitsjale vastab V., et ainus võimalus avarii ärahoidmiseks olnuks mitte sõitma minna. Ta sõitis kurvi umbes 70 km tunnis ja sattus kohe külglibisemisse kiiruse vähendamisel. Oleks pidanud tunnetama ja kiirust vähendama, libedus oli lisaks.

Kannatanud annavad kohtuistungil süüdistust kinnitavaid ja A.V. ütlustega kattuvaid ütlusi. Kannatanu V. D. kuulus sõiduk, millega võistlustele sõideti. Buss oli tehniliselt korras, rehvid umbes 8-millimeetrise mustriga, peaaegu uued, naelteta. Volikiri oli V. tehtud ammu ja ta oli varem korduvalt seda bussi juhtinud. Kannatanule tekkis kahju 70-90000 krooni ja kindlustus seda ei hüvitanud, kaskokindlustus puudus. Kannatanu ei soovi esitada varalise nõudeid V. vastu. D. kinnitusel moodustati kohapeal fond A. I toetuseks, kool, kus D. töötab,

4 toetas kõige suurema summaga. On uuritud õiguslikku võimalust A. toetada spordiklubi kaudu, kuid praeguseks sellist võimalust teada ei ole. Kannatanu T. A. oli poiste treener, kes kaasa sõitis. V. tegutses ka treenerina, kuid ta tuli kui autojuht. Vallal ei ole bussi, millega lapsi sõidutada ja treenerid otsivad ise võimalusi. A. istus juhi kõrval, tal oli turvavöö kinni. Poisid istusid taga. Kannatanul oli haav otsa ees, turvavöö pigistas rinnakorvi ja mitu nädalat hiljem olid valud. Põltsamaale jõudmiseks oli aega küll, kiirustama ei pidanud ja V. ei tee sõidul riskantseid möödasõite, ta on seda bussi ka varem juhtinud ja inimesi vedanud. Hommikul paistis kooli juures libedavõitu olevat. Poisid teavad, et turvavööd peavad kinni olema, kuid mõni paneb kinni, mõni mitte. Kannatanu S. K istus bussis tagumises reas paremal pool akna all. Turvavöö ei olnud kinnitatud, kuna neid istus tagumises reas neli, kuid vöid oli kolm ja kõigile poleks jätkunud, siis keegi ei pannud kinni. Poisid istusid seitsmekesi kuue koha peal, üks koht ees õpetaja kõrval oli vaba. A. I tahtis ette istuda, kuid õpetaja A. ütles, et ära istu siia, mahute taha ära küll. Siis olidki poisid seitsmekesi taga. Ka esimese rea poistel ei olnud turavöid kinni. Tunnistaja sõnul oli udune ja väga libe, tee läikis vastu. Pärast avariid hakkas tunnistajal väga külm. Tunnistaja sõnul ei ole V juhina väga kindel. Tunnistaja on ka varem sõitnud V juhitava sõidukiga. Teel vibamisi on ka varasematel sõidukordadel olnud, kuid siis on teele jäädud. Sel päeval ei olnud enne vibamist teel. V sõitis kiiresti. Tunnistaja ise ei näinud spidomeetrit, kuid ta küsis I. S, kes sai näha ja S ütles, et 100-110. V ei ole möödasõidul kindlakäeline, tema möödasõidud on järsud. Tunnistaja mäletab, et buss hakkas vibama, oli teega risti ja siis oli kraavis. Kannatanu sai rangluumurru, põlve rebimishaava, nägu katki. Rangluu ei ole õigesti kokku kasvanud, teeb valu, paljusid asju teha ei saa. Oli vaja süüa palju valuvaigisteid. Kõik riided peale aluspükste läksid katki, ka telefon. Kannatanu lendas aknast välja, ka I. Kannatanu arvates ei oleks pidanud neljakesi taga istuma ja turvavöö oleks pidanud peal olema. Kindlustus hüvitas kahjudest vähem kui pool. Kannatanu M. N istus bussis keskmises reas keskel. I. S. arutasid, kas turvavööd kinni panna, jäi nii, et ei pannudsee oli ebamugav, kuna istuti, joped süles. Sõit ei olnud eriti kindel, V ei ole juhtimises kunagi kindel tundunud. Sel päeval hakkas sõidu ajal sadama. Sõit tundus selline nagu tavaliselt V - närviline, mitte kindel sõidustiil. Auto hakkas teel vingerdama edasi-tagasi, vibama, käis mats. On meeles, et T A hakkas käega aitama, sirutas kätt rooli poole, ees käis mingi röökimine. Kannatanu sai vigastada kõrva tagant, üle keha oli valus. Kindlustus hüvitas jope ja osa mobiili hinnast. Kannatanu A I istus bussis tagaistmel. Kui ta kooli juurde jõudis, tahitis T K istuda bussis keskele, et ta on suuremat kasvu, ja I tahtis istuda ette, seal oli vaba koht. A ütles selle peale, et ei ole midagi, istu taha. Kannatanu vastab küsimusele, et ei olnud kombeks hakata nõudma luba ette istumiseks, A oli nende jaoks autoriteet. I ja teistel oli turvavöö kinnitamata, kuna tagaistmel oli kolm kohta, kuid nad istusid neljakesi ja istusid vööde kinnituste peal. Kannatanu arvab, et kui ta oleks saanud ette istuda, ei oleks ta samas seisus nagu praegu. Sõit ei olnud midagi erilist, kiirus oli mingi 100, I. ütles. Kannatanu mäletab hetke, kui auto hakkas vibama, oli paanika. Nägi A. kätt liikumas rooli poole. Kannatanu on saanud varalisi kahjusid riiete purunemisest 1715 krooni, CD-mängija 1599 krooni, haiglassesõidud 1065 krooni. Kindlustus on osaliselt hüvitanud, kuid hüvitamata on ema sõidud ja CD-mängija. Kannatanu on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 500000 krooni saamiseks ja seda selgitab esindaja. Alaealiste kannatanute esindajatena esinesid nende seaduslikud esindajad – vanemad. S. K esindaja I. K esitab kirjaliku kokkuvõtte liiklusõnnetuses saadud kahjudest. Kokku kahjud 6650 krooni, sellest kindlustus hüvitas 3500 krooni. Nõue V. vastu 3150 krooni. Kannatanu esindaja soovib kahju hüvitamist Vilt, kuna selle eest, mis kindlustus hüvitas, ei saa asju asemele. Kindlustus ei hüvita kviitungite alusel.

5 S. K selgitab, et tal olid mõned asjad päris uued ja ta teab, palju peab raha välja käima, et teised asjad asemele saada. Ei piisa sellest, mis kindlustus hüvitas.

Kannatanu M. N seaduslik esindaja A. N varalisi nõudeid ei oma. Kindlustus hüvitas. Kannatanu K – M I on T. I seaduslik esindaja. Pojal oli rangluu ja parema sarnaluu murd, roidemurrud. Kindlustus hüvitas jope ja CD-mängija osaliselt. Sai esitatud avaldus ka 10000 krooni hüvitamiseks kui on vaja teha näooperatsioon, kuid seda ei ole vist kuskilt võtta. Kas kindlustus hüvitaks plastilise operatsiooni, ei ole uuritud. Kannatanu T. K. seaduslikul esindajal K. K. varalisi nõudeid ei ole. Pojal on peavalud, kindlustus hüvitas varalised nõuded. Kannatanu I. S. seaduslikul esindajal I. S. varalisi nõudeid ei ole. Poeg on tervistunud. Kannatanu A. I. seaduslik esindaja P. I. toetab plaadimängija hüvitamist 1599 krooni ja transpordikulude nõuet 1065 krooni. Transpordikulud tuli teha esindajal, kuid kindlustus hüvitas vaid poja kulud. Mittevaralise kahju nõue on esitatud ja sinna on lülitatud ka kommunikatsioonikulud ja edaspidi tekkivad kulud. V oli nõus kohtutäiturile tema nimele laekuvad summad esindajale maksma, kuid kohtutäitur ei teinud sellist paberit. See summa oli 15000 krooni ja ei tea, kas see üldse laekub. Esindajale teadaolevalt V. peale pensioni midagi ei ole. Kindlustus lubas garantiikirjaga hüvitada maja ümberkohandamise kulud. Kulud on suuremad kui kindlustuse garantii, vald lubas ka midagi hüvitada, seda peab otsustama vallavolikogu.

Kannatanu A. I mittevaralise kahju nõude esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein avaldab, et see nõue kujutab endast vaid mittevaralist nõuet (tl.41-44 IIkd). On prognoos, et kannatanu jääbki ratastooli, see on oluline elukorralduse muutus, mis seab olulisi ebamugavusi ja piiranguid eluks. On tuginetud VÕS § 128 lg.5. On tekkinud püsiv vajadus abi järele, vajadus eakaaslastest suurema vaimse tasakaalu järele. Nõude aluseks ka PS § 25, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.2. On olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja V tegevuse vahelkehavigastus tekkis V poolt juhitud auto teelt välja sõitmise tagajärjel. Kahju on korvamatu ja arvestades ühiskonna heaolu tase, on nõue 500000 krooni õige ja õiglane. Kannatanu esindaja peab võimalikuks ka alternatiivseid variante kahju hüvitamiseks, näiteks osamaksetena.

Kohtu küsimusele, kas tema arvates peaks ka keegi teine tekkinud kahjude eest vastutama, vastab A.V, et ta on algusest peale rääkinud, et oli roolis, on süüdi ja vastutab ise kõige eest. Kohus uuris ja hindas ka toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, muu hulgas kannatanute, kes on esitanud avaldused selle kohta, et nad ei saa istungile ilmuda, ütlusi. Kannatanu T. I. (tl.42-43) ütluste kohaselt kaotas buss juhitavuse, kui jõudis laugesse kurvi. Kannatanu Taavi Karavin (tl.44-45) ütluste kohaselt sõitis buss 90-100 km tunnis, möödasõitudel 120 km tunnis. Kannatanu I. S (tl.48-49) annab ütlusi, et enne kui buss teelt välja sõitis, tundus, et buss sõidab kiiresti ja kannatanu vaatas mitmel korral spidomeetrit, see näitas 90 ja 120 vahel. Milline võis kiirus olla vahetult enne avariid, kannatanu ei tea. Kurvis läks bussil vasak külg ette, juht hakkas tegema äkilisi liigutusi ja buss liikus vasakule poole kraavi. Kannatanu S. M. (tl.50-51) tundus, et bussijuht tegi pidevalt äkilisi liigutusi, kuni ühes kohas võttis bussi täielikult vibama. T. A. üritas ka veel roolist haarata, aga kas ta roolini jõudis, kannatanu ei tea. Tunnistaja H.R. on avaldanud, et ta ei viibi Eestis ja ei saa istungile ilmuda (tl.36IIkd). Kohtueelsel uurimisel on andnud ütlusi (tl.31-32), et nägi sündmust pealt, sõites samal ajal bussile vastu. Oli valge aeg, nähtavus hea. Sõidutee oli korras, aga libe, must jää, asfalt läikis vastu. Juht oli kaotanud lauges kurvis sõiduki üle juhitavuse, sõiduk kaldus täielikult

6 vastassuunavööndisse, siis tagasi, siis uuesti vastassuunavööndisse ja kraavi. Üks noormees vahetult avarii ajal lendas poolenisti välja tagumise luugi aknast. ERGO Kindlustuse AS on hüvitanud kannatanute kulusid nii ravikulude näol Haigekassale kui ka isiklike esemete eest kannatanutele (tl.124). A.V elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel (tl.114), tema juhiluba kehtis kuni 15.12.2004 (tl.108) ja V.D. kuulunud mahtuniversaal Volkswagen Transporter oli A.Vi juhtida volikirja alusel (tl.115-118). Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl.4-5)nähtub, et sõidutee oli kell 10.30 jäätunud jäitega kaetud, lauge parempoolne kurv; mõõdetud kaks lohisemisjälge. Liiklusõnnetuse aktist (tl.6-8) nähtub, et juhi staaži on 18 aastat, sõidukiirus 90 km tunnis, on fikseeritud juhi rikkumisena ebaõigelt valitud kiirus, sellel teel lubatud suurim kiirus 90 km tunnis, lauge kurv, töötlemata pinnaga jäätunud märg kate, jäide. Liiklusvahend üle vaadatud ja fikseeritud purunemised(tl.9-10), paigutatud valvega hoiukohta (tl.11). Sündmuskohal tehtud fotodelt (tl.12-19) nähtub, et bussi kummide turvisemuster ja selle sügavus on nähtavad, salongis on olemas turvavööd. A.I. sai eluohtliku tervisekahjustuse lülisamba II kaelalüli vasakpoolse kaare murruna, V rinnalüli nihkega murru seljaaju läbilõike sündroomiga, kopsude põrutuse ja muid vigastusi(tl.82-84),; T. I. sai pikaajalise tervisekahjustuse enam kui 4 nädalat, kuid mitte rohkem kui 4 kuud (tl.86-88); S. K. sai pikaajalise tervisekahjustuse enam kui 4 nädalat, kuid mitte rohkem kui 4 kuud (tl.90-91); A.V oli sündmuse ajal kaine (bioloogiliste vedelike uuringu akt tl.95).

Kohtu hinnangud: Uuritud tõendid tõendavad, et tee, millel liikus Vi juhitud buss, oli libe. V juhtis bussi temale omases ebakindlas sõidustiilis ja kiirusega, mis tundus kaasasõitjatele suur. See sundis kaasasõitvaid kannatanuid kiirust küsima. Sõidukiirus oli 100 ringis ja rohkem. Kohus on seisukohal, et selline kiirus ilmselgelt ei olnud kohane libedale teele ja tõi kaasa sõiduki juhitavuse kaotuse. Sellega A.V ei täitnud LE § 123 nõudeid, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, teeja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tagajärjel kaotas tema poolt juhitud sõiduk juhitavuse ning sõitis paremas lauges kurvis vasakule poole teelt välja kraavi. Uuritud tõendid tõendavad ka, et bussis salongis istunud reisijatel, kes on käesolevas asjas kannatanud, olid turvavööd kinnitamata, ehkki turvavööd olid tootja poolt paigaldatud. A.Vi sõiduki juhina ei pööranud tähelepanu sellele, kas reisijate turvavööd on kinnitatud ega andnud sellekohast korraldust. Sellega A.V rikkus LE § 68 p 5 nõudeid, mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. A. V juhina oli teadlik juhile kehtivatest, Liikluseeskirjaga kehtestatud liiklusnõuetest, kuid ettevaatamatusest jättis need nõuded täitmata. V kergemeelselt lootis, et nõuetesse ettevaatamatu suhtumine ei too kaasa mingeid tagajärgi.

Sellega A. V, pannes toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas kolmele inimesele raskeid tervisekahjustusi ja viiele kergeid tervisekahjustusi, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.V, jättes sõiduki kiiruse kohandamata selliseks, mis tagaks sõiduki teelpüsimise ja sõidutades kinnitamata turvavöödega reisijaid, realiseeris osa KarS § 423 lg.1 objektiivsetest tunnustest – liiklusnõuete rikkumise. KarS § 423 lg.1 objektiivsed tunnused - inimesele raske tervisekahjustuse tekkimine – saabusid seetõttu, et liiklusnõuete rikkumine Vi poolt viis juhitavuse kaotuseni, bussi teelt väljasõiduni, aga ka kannatanute bussist väljalendamiseni.

7 Sellisena on olemas põhjuslik seos A.Vi poolt toimunud rikkumiste ja saabunud tagajärgede vahel. Liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest ei ole kriminaliseeritud. See on kvalifitseeritav väärteona juhul kui see on selleks ettenähtud korras fikseeritud ja tõendatud. KarS § 423 lg.1 kvalifitseerib liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest tagajärjepõhiselt, s.o. ainult juhul, kui on saabunud teatud tagajärg. Käesoleval juhul on saabunud KarS § 423 lg.1 kirjeldatud tagajärg. Seega kvalifitseerimine on õige. Pikka aega juhtimisõigust omava isikuna A.V teadis liikluseeskirjade rikkumise võimalikke tagajärgi. Samas ta ei pööranud piisavat tähelepanu näiteks sõidukiiruseletema sõnul oli tal kiirus 90 kilomeetrit tunnis, kurvi minnes ehk 70, samas kannatanu Suur, kes jälgis spidomeetrit ja ütles seda teistelegi, teab kiiruseks olevat 100 km ja rohkem. A.V ei pidanud oma kohustuseks jälgida turvavööde kinnipanemist ega nõudnud seda. See oli tema poolt kergemeelne suhtumine liiklusnõuetesse ja võimalikesse tagajärgedesse. Sellega A.V realiseeris teo subjektiivse tunnuse, pannes kriminaalkorras karistatava teo toime ja põhjustas tagajärje ettevaatamatusest. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid tema käitumisega ei seondu.

Kohus leiab, et kaitsja ettepanek jätta süüdistusest välja LE § 68 p.8 nõuete rikkumine, kuna ei ole ühtset seost turvavöö kinnitamata jätmise ja saabunud tagajärje vahel, ei ole rakendatav. Selles konkreetses olukorras olid kõik raskeid tervisekahjustusi saanud kannatanud turvavööga kinnitamata, neist raskeimaid vigastusieluohtliku tervisekahjustuse saanud A.I- lendas sõidukist välja ja seda polnud takistamas kinnitatud turvavöö. Sõidukist lendas välja ka teine raskeid vigastusi saanu S.K. Need faktid on kinnitus seosele, et turvavöö kinnitamatajätmine on seotud selliste vigastuste tekkimisega, mis on selle konkreetse sündmuse puhul kvalifitseerivaks asjaoluks (rasked tervisekahjustused inimesele). Küll peab aga kohus vajalikuks osutada, et on leidnud tõendamist fakt, et A. I soovis istuda bussis juhi kõval olevale tühjale kohale. Seda tõrjus õpetaja T. A., kes andis õpilasele I. korralduse istuda tahaküll mahuvad ära. Selle tulemusena istus I tahaistmele, kus kolmel istekohal olid sunnitud istuma neli õpilast. Buss sõitis liiklusesse tühja istekohaga ees. Neile tõendamist leidnud faktidele on võimalik anda vajadusel hinnang väljaspool käesolevat kriminaalmenetlust.

A. V tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista talle karistus, mis vastab KarS § 56 sätetele – tema süüle, kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, võimalusele mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidele.

Prokurör taotleb A.Vi karistamist vangistusega KarS § 73 sätete kohaldamisega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise rakendamist. Kaitsja arvates peaks karistus sõltuma eelkõige isiku käitumisest ja alles hiljem saabunud tagajärjest. Seetõttu tuleb hinnata isiku süü määra konkreetse tagajärje suhtes. Kaitsja arvates on vastutust kergendavaks asjaoluks Vi siiras kahetsus.

A.V on karistusregistrisse kandmata, s.t. varem karistamata nii kriminaalkui ka väärteokorras. (tl.103) Kohtu seisukohad: Vastutust raskendavaid asjaolusid A.Vi puhul ei esine. Kohus leiab, et vastutust kergendavaks asjaoluks käesolevas teos tuleb lugeda süü puhtsüdamlikku kahetsust toimepanija poolt, mis väljendus eelkõige sellekohases aktiivses tegevuses: kannatanute ja nende sugulaste koosoleku kokkukutsumine, arutelu korraldamine, mille tulemuseks vastava abistamisfondi moodustamine, avalduse tegemine kanatanutele ja kohtule, et ta temal saadaolevad vahendid on valmis andma kannatanule kahju hüvitamiseks. Samas on see

8 pakkumine piiratud reaalsete olemasolevate või tekkivate võimalustega. A.Vi senisele käitumisele ei ole antud ühtki negatiivset hinnangut ei selleks seatud võimuesindajate poolt ega ka tema lähikonnas asuvate isikute (kannatanud, nende lähedased) poolt. Sündmuse toimumise ajal oli A.Vi juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivusaeg küll lõppenud, kuid ka sellele ei olnud seni antud õiguslikku hinnangut. Eriõigust andva dokumendi kehtivus ja juhtimisõiguse taastamine on reguleeritud Liiklusseaduse § 44 ja sellest tulenevate aktidega. Kuna teo kriminaliseerimine selle kvalifikatsiooni puhul põhineb tagajärjel, siis on põhjendatud ka karistuse valikul arvestada tagajärjega enam kui muudul juhtudel. See on vastuseks kaitsja väitele, et kummast lähtudakas käitumisest või tagajärjest, on suhtumise küsimus. Kohus on seisukohal, et karistuse valikul ei saa lähtuda siiski üksnes või määravas osas tagajärjest, kuna tagajärje kujunemisel määravaks teguriks karistuse valikul ei oleks tegemist enam karistuse, vaid kättemaksuga saabunud tagajärje eest.

Isiku käitumine, s.t. tema poolt toime pandud tegu, on olnud ettevaatamatu. Ka tagajärje saabumisse on olnud suhtumine ettevaatamatu. Seetõttu kohus ei rakenda lisakaristust KarS § 50 lg.1 järgi. A. Vile kui juhile, juhtimisõigust omanud isikule ei ole seni tehtud etteheiteid tema puudulike juhtimisoskuste kohta (nt puuduvad väärteokaristused). Kannatanud rääkisid küll tema rabedast juhtimisstiilist, kuid isikuomadused üldiselt (s.h. viis või stiil sõidukit juhtida) ei saa olla aluseks isikult eriõiguse äravõtmiseks, eriti juhul kui need omadused ei ole olnud takistuseks talle selle eriõiguse andmisel ja kasutamisel. Tema isikuomadusi, teadmisi, oskusi on peetud juhtimisõiguse andmise vääriliseks ja ei olegi teada ühtki muud juhtumit elus (kui käesolev), kus ta oleks juhtimisõigust teostanud liiklusnõudeid rikkudes. Seetõttu ei ole eriõiguse (juhtimisõiguse) äravõtmine õigustatud.

2004.a. oli A.Vi maksustatav tulu 3436 krooni (tl.106) ja see on kooskõlas süüdistatava ütlustega selle kohta, et tal on ainult pension.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatavale esitatud varalised nõuded on olulistes summades. Kannatanutel on õigus saada tekkinud kahjudele hüvitist ja süüdistatav on nõus kahjude hüvitamisega. Reaalsed võimalused on piiratud. Kohus arvestab kannatanute avaldusi kohtuistungil (kannatanu A.I ja P.I nimel saabus kiri pärast kohtulikku arutelu, mistõttu kohus sellele hinnangut ei anna), milles sisaldub tunnustus A.V selle eest, et ta on palju aastaid treeninud kooliõpilasi selle eest tasu saamata, s.o. ühiskondlikus korras ja rahalisi hüvesid lootmata. Selleks käib A.V xxx. Kannatanud ja V ise soovivad, et V oleks võimalus seda tegevust ka edaspidi jätkata.

Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud. I. K tsiviilhagi 3150 krooni: kannatanul on õigus hinnata temale tekkinud kahju suurus ise. Kannatanu on hinnanud ja esitanud oma hinnangud kirjalikult. Need ei ole liialdatud arvestades turuhinna taset. Kindlustus on osa hüvitanud. Kannatanul ei ole kohustust sellega piirduda, kuna kindlustuse hüvitus arvestab esemete kulumisastmega. Samas: ka kasutuses olnud ese omab selle omaniku jaoks tarbimisväärtust. VÕS § 127 lg.1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama olukorra saavutamiseks, mis oli enne sündmust, on tal vaja teha kulutused, s.t. uus ese osta. Ei saa nõuda, et ostetaks kulunud ese. Kannatanul on õigus omandada ese, mis on eelmise tarbija poolt kasutamata, s.t. on uus. See ongi kannatanule tekkiv kahju, kulutus. Kahju tekitanud isikul tuleb hüvitada kindlustuse poolt makstud ja uue eseme hinna vahe.

9 A. I varalise kahju nõue 2664 krooni tuleb rahuldada. A. I mittevaralise kahju nõude puhul on tegemist kahjuga, mille hindamine ei saa põhineda kviitungitel, tšekkidel vm-l rahalisi väljaminekuid tõendavatel dokumentidel. On kindlaks tehtud mittevaralise kahju tekitamine, kuid selle täpset suurust ei saa kindlaks teha. VÕS § 127 lg.6 sätestab: kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohtule ei ole esitatud piisavalt tõendeid ja asjaolusid selle kahju suuruse otsustamiseks ( meditsiinidokumendid, võrdlevad hinnangud jms). Kuna kahju suurust on süüdistataval, s.t. kahju hüvitamise eest vastutaval isikul, õigus vaidlustada, siis peavad olema kahju numbrilist suurust mõjutavad asjaolud võimalik kohtulahendis ka esitada. A.I tsiviilhagi tekstis neid ei ole esitatud ja talle tuleb selleks võimalus anda. Täiendavaid tõendeid ei saaks esitada ilma asja arutamist edasi lükkamata. Lisaks sellele: tsiviilkohtumenetlus võimaldab menetlusosalistele ka täiendavaid menetluslikke garantiisid ja võimalusi nii tõendiliikide kui muus osas. On ettevaatamatusest toime pandud tegu, mis võimaldab nõuete esitamist ka VÕS § 1056 lg.3 alusel. Seetõttu rahuldab kohus A. I tsiviilhagi osaliseltvaralise kahju hüvitamise nõude osas ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude jätab läbi vaatamata. A.I on õigus esitada see nõue tsiviilkohtumenetluses, õigemini taotleda sama nõude lahendamist tsiviilkohtumenetluses.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A.V tuleb karistuseks valida vangistus, kuid seda täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane määratud katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. V isiku juures ei esine asjaolusid, mis tingiksid vajaduse allutada teda käitumiskontrollile. Seetõttu mõistab kohus karistuse tingimuslikult KarS § 73 sätteid rakendades. A.V igapäevane tegevus on kannatanutega ja kahjude hüvitamisega seotud, mis sotsiaalse kontrolli mehhanismina mõjutavad teda edaspidi hoiduma õigusrikkumistest. Karistuse kestuse üle otsustamisel arvestab kohus, et sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. A.V mõjutamiseks ei ole vajalik ja tema süü ei tingi karistuse kestust maksimumilähedases määras. Kriminaalmenetluse kulusid on tehtud kohtuarstliku ekspertiisi kuludena (tl.85,89,92) kokku 8625 krooni. Lisaks sellele kuuluvad süüdimõistetult KrMS § 180 lg.1 alusel välja mõistmisele ka menetluskulud, s.h. kannatanutele makstavad summad, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja sundraha (KrMS § 175 lg.1 p.2,5,9).

Kohtunik Ü.Raag

10