1-06-9820\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-9820

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-9820 (06231400708)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Zinaida Vorošilova

Kriminaalasi Y M süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksandr Tšitšerov

Süüdistatav Y M (J M) - isikukood XXXXXXX, Vene Föderatsiooni

kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötas Agro Kaubaveod AS-s, praegu

töötu; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole;

Kaitsja

vandeadvokaat Niina Petrjakova

RESOLUTSIOON 1. Y M (J M) KarS § 424

3(kolm) kuud Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 18-kuulise katseaja alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Y. M (M) kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded nimetatud .

2 Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 6 alusel ära võtta Y. M mootorsõiduki juhtimise õigus (kuueks) kuuks.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J. M kriminaalhooldaja.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista Y. Mi (J. M)

(Rahandusministeeriumi

arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud

kaitsjale makstav tasu (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 1 433,70 kr senti) ja sundraha (neli tuhat viissada) krooni. 4 500

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. Y. M isikuna, keda 27.05.2005.a. Põhja politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 12 600 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, 05.

juunil 2006.a. kella 05.06 ajal Harjumaal Maardu linnas, juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Scania (registrimärgiga 632 AOL) haagisega Chmzap (registrimärgiga 969 BD).

Sellega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki Y. M KarS § 424 juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav Y. M tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Y. M (J.M) süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteoprotokolli (tl.7) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.10) 05.06.2006.a.

(alkomeetri näit 0,63 mg/l); kus ta nõustub alkoholijoobe tuvastamisega ning keeldub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ;

- ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 27.05.2005.a. (tl. 6), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati Y. M rahatrahviga 210 trahviühikut ehk 12 600 krooni;

- väljavõttega karistusregistrist (tl. 12) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.13-14); - kahtlustatava J. M enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8, 16-17), milles ta kinnitab, et oli joonud eelmisel õhtul 3 pudelit õlut Saaremaa, kuid hommikul tööle sõites tundnud end normaalselt.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J. M süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

3

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J. M süüst. Järelhaagisega veoauto rooli ei istunud ta mitte alkoholi jääknähtudega, vaid kerges alkoholijoobes.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J. M pole

võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid pole olnud

küllaldaseks vahendiks, et ära hoida tema poolt uut samaliigilise süüteo toimepanemist. Käesoleval ajal on J. M töötu, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Mõistes J. M põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74, 75 sätteid, nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 6 kuuks.

Veoautot, millel taga järelhaagis, joobeseisundis juhtiv isik kujutab endast suur ohtu kaasliiklejatele. Alkoholijoobes veoauto roolis peeti ka kinni ka eelmisel korral, kuid mingeid

järeldusi ta endale ei teinud. Asjaolu, et tegemist on kutselise juhiga ning load on talle

vajalikud igapäevaste tööülesannete täitmiseks, ei saa olla põhjuseks, et lisakaristust tema

suhtes jätta kohaldamata. Nii J. M süü suurust arvesse võttes kui ka õiguskorra kaitsmise huvides on kohtu veendumuse kohaselt lisakaristuse kohaldamine hädavajalik.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 – 313.

Kohtunik