1-06-12752\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-12752 (kohtueelses menetluses nr 06284000535) riik Z.P, L.S, Z.A, ja versus G.K Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Milja Janson

Süüdistatav Z.P Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre Süüdistatav

L.S Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson Süüdistatav

Z.A Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre Süüdistatav

G.K Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada Z.P süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 60 (kuuskümmend) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.P-le katseaeg 18

(kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.P-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) pöörduma psühholoogilisele nõustamisele ja 2) mitte suhtlema katseaja

jooksul Riina Pihlakasega; määrata Z.P-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxx

2

1.2 tunnistada L.S süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus

3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.S-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud

vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.S ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata L.S-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) pöörduma psühholoogilisele nõustamisele ja 2) mitte suhtlema Riina Pihlakasega; määrata L.S-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxx

1.3 tunnistada Z.A süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30

(kolmkümmend) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata Z.A-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.A ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

Z.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1)

pöörduma psühholoogilisele nõustamisele ja 2) mitte suhtlema katseaja jooksul Riina

Pihlakasega; määrata Z.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx

1.4 tunnistada G.K süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 60

(kuuskümmend) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata Z.A-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.K ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

G.K-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) pöörduma psühholoogilisele nõustamisele ja 2) mitte suhtlema Riina Pihlakasega; määrata G.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxxx Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Z.P-lt riigi õigusabi tasu 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) krooni 60 senti

riigi kasuks;

2.2.2 L.S-ilt sundraha 2 225 (kaks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni,

riigi õigusabi tasu 1 646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni 10 senti riigi kasuks;

2.2.3 Z.A-lt riigi õigusabi tasu 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) krooni 60 senti

krooni riigi kasuks;

2.2.4 G.K-lt sundraha 2 225 (kaks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni 10 senti riigi kasuks; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Katrin Tamrele 1 553.20 krooni, Endel Tomsonile 796.50 krooni, ja Vello Sikutile 796.50 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Z.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi 60 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 kuulise katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elama kohtu poolt määratud elukohas –xxxxxxxxxx; KarS

§ 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et Z.P pöördub katseaja jooksul psühholoogilisele nõustamisele; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et Z.P ei tohi katseaja jooksul suhelda Riina Pihlakasega. 2) L.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Elama kohtu poolt määratud elukohas –xxxxxxxxx; KarS § 75 lg 2 p5 alusel määrata, et L.S pöördub katseaja jooksul psühholoogilisele nõustamisele; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et L.S ei tohi katseaja jooksul suhelda Riina Pihlakasega. 3) Z.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi 30 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 kuulise katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Elama kohtu poolt määratud elukohas –xxxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p5 alusel määrata, et Z.A pöördub katseaja jooksul psühholoogilisele nõustamisele; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et Z.A ei tohi katseaja jooksul suhelda Riina Pihlakasega. 4) G.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi 60 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 kuulise katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Elama kohtu poolt määratud elukohas –xxxxxxxxx; KarS §

75 lg 2 p5 alusel määrata, et G.K pöördub katseaja jooksul psühholoogilisele

nõustamisele; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et G.K ei tohi katseaja jooksul

suhelda Riina Pihlakasega.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Z.P-le, L.S-ile, Z.A-le ja G.K-le esitatud süüdistused Z.P on süüdistatud selles, et tema 30. juulil 2006. a kella 22.00 paiku viibides Viljandi linnas Kevade tänava läheduses tühermaal, koos L.S-iga, lõi rusikaga Riina Pihlakast 5-6 korral näo piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse.

Veel süüdistatakse Z.P selles, et tema 31. juulil 2006. a kella 23.30 paiku

viibides Viljandi linnas, Kevade tänava läheduses tühermaal, koos Z.A ja L.S-iga , lõi jalgadega ja püksirihmaga, mille L.S neile oli ulatanud, vastu Riina Pihlakase jalgu. Sellise ühise tegevusega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

4

Veel süüdistatakse Z.P selles, et tema 03. augustil 2006. a kella 12.00 paiku

viibides koos Z.A , L.S-iga ja G.K-ga , Viljandi linnas

Kevade tn, L.S väänas seljataha Riina Pihlase käed ning teipis need kinni, toppis kannatanule suhu riidetüki ning paljastas tema ülakeha. Hiljem määriti ka kannatanu nägu

kosmeetikaga. Veel hoidis ta kannatanut kinni, et saaks temale alkoholi suhu kallata. Z.P

lõi kannatanut mõned korrad rusikaga ribidesse. Sellise ühise tegevusega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

L.S on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 30. juulil

2006. a kella 22.00 paiku viibides Viljandi linnas, Kevade tänava läheduses tühermaal, koos Kerli nimelise tütarlapsega, lõi rusikaga Riina Pihlakast 5-6 korral näo piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Veel süüdistatakse L.S selles, et tema 31. juulil 2006. a kella 23.30 paiku viibides Viljandi linnas, Kevade tänava läheduses tühermaal, koos Z.A ja Kerli

nimelise tütarlapsega, kes lõid jalgadega ja püksirihmaga, mille L.S neile oli

ulatanud, vastu Riina Pihlakase jalgu, sodis teiste poolt kinni hoitud kannatanul nägu kosmeetikavahenditega. Sellise ühise tegevusega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Veel süüdistatakse L.S selles, et tema 03. augustil 2006. a kella 12.00

paiku viibides koos Z.A , Kerli nimelise tütarlapsega ja G.K-ga , Viljandi linnas Kevade tn ühes korteris, väänas seljataha Riina Pihlase käed ning teipis need kinni, toppis

kannatanule suhu riidetüki ning paljastas tema ülakeha. Hiljem määriti ka kannatanu nägu kosmeetikaga. Veel hoidis ta kannatanut kinni, et saaks temale alkoholi suhu kallata ja lõi teda

mõned korrad rusikaga näkku. Sellise ühise tegevusega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Veel süüdistatakse L.S selles, et tema 06. augustil 2006. a kella 23.30

paiku viibides seltskonnaga Viljandi linnas, Valuoja orus lõi kannatanut mõned korrad rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

Z.A on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos L.S

ja Z.P-ga , 31. juulil 2006. a kella 23.30 paiku, viibides Viljandi linnas

Kevade tänava läheduses tühermaal lõi jalgadega ja L.S käest saadud

püksirihmaga vastu Riina Pihlakase jalgu. Sellise tegevusega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Veel Z.A süüdistatakse selles, et tema koos L.S, Z.P ja G.K-ga 03. augustil 2006.a kella 12.00 paiku, viibides Viljandi linnas Kevade tn ühes korteris, lõi kannatanut Riina Pihlakat mõned korrad jalaga keha piirkonda pärast seda kui L.S oli Riina Pihlakase käed seljataha väänanud ja kinni teipinud ning riidetüki

suhu toppinud ning paljastanud kannatanu ülakeha. Hiljem määriti ühiselt kannatanu nägu

kosmeetikaga. Samuti valas ta kannatanule suhu alkoholi samal ajal kui L.S kannatanut kinni hoidis. Sellise ühise tegevusega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

G.K on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 03. augustil 2006. a kella 12.00 paiku viibides koos Z.A, L.S-iga ja Z.P-ga,

Viljandi linnas Kevade tn korteris, kus L.S väänas seljataha Riina Pihlase

käed ning teipis need kinni, toppis kannatanule suhu riidetüki ning paljastas tema ülakeha. Hiljem määriti ka kannatanu nägu kosmeetikaga. G.K sundides kannatanut tantsima

lõi mõned korrad rusikaga näkku. Sellise ühise tegevusega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema 06. augustil 2006. a kella 23.30 paiku viibides seltskonnaga Viljandi linnas, Valuoja orus lõi kannatanut mõned korrad rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

5

Z.P , L.S , Z.A ja G.K tegevus on talle

kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanule tervisekahjustuse tekitamises ja valu põhjustamises.

2.2.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistust asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.3.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Z.P, L.S, Z.A ja G.K tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Z.P , L.S , Z.A ja G.K karistamise kokkuleppemenetluses. Z.P,

L.S , Z.A ja G.K karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras Z.P kaitsja Katrin Tamre esinemise eest arvestatud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 104.50 krooni, L.S kaitsja Endel

6

Tomson tasuna 849.60 krooni, Z.A kaitsja Katrin Tamre tasuna 1 104.50 krooni ja G.K kaitsja Mart Sikut tasuna 849.60 krooni Süüdistatava Z.P kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtus aruande, millede

kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 779.60 krooni, L.S kaitsja Endel Tomson tasuna 796.50 krooni, Z.A kaitsja Katrin Tamre tasuna 779.60 krooni ja G.K kaitsja Vello Sikut tasuna 796.50 krooni.

Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasus on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Z.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 779.60 krooni riigi kasuks; 2) L.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2 225 krooni, riigi õigusabi tasu 1 646. 10 (849.60 + 796.50) krooni riigi kasuks; 3) Z.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 779.60 krooni riigi kasuks;

4) G.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2 225 krooni, riigi õigusabi tasu 1 646.10 (849.60 + 796.50) krooni riigi kasuks;

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestades süüdismõistetute Z.P ja Z.A

majanduslikku olukorda, seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega, on põhjendatud süüdistatavate vabastamine sundraha tasumisest ja kohtueelse menetluse õigusabitasu jätta riigi

kanda. Arvestades L.S ja G.K noorust ja majanduslikku olukorda vabastada pooles ulatuses sundraha tasumisest.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik