1-06-10969\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-10969

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.A KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 (ühte) kuud vangistust täielikult täitmisele, kui V.A 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas,

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2006.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-10969 kohtueelses menetluses 06278000011 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist

Kriminaalasi

V.A süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav V.A

kriminaalkorras karistatud 1 korral väärteokorras karistamata

Kaitsja määratud korras Eve Laine

2 2

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

ning täidab KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju AS-le Eesti Energia kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul.

AS Eesti Energia tsiviilhagi 6604 krooni 23 sendi nõudes rahuldada. Välja mõista V.A-lt 6604 krooni 23 senti AS Eesti Energia kasuks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

V.A suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab

kehtivuse V.A esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

Välja mõista V.A-lt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni

sundraha ja 1221 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-10969 või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

märkida ka kriminaalasja number: 1-06-10969.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Eve Laine süüdistatav V.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

3 3

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

15.08.2006.a süüdistatav V.A, tema kaitsja advokaat Eve Laine ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse V.A selles, et tema:

• ajavahemikul 11.05.2005 kuni 10.06.2005.a Tartumaal, kinnistul asuvas

pumbamajas kasutas elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise

teel, eemaldades elektriarvestilt koodiga plommid, ühendades elektrikilbis elektriarvestisse viivad juhtmed ning asendades elektriarvesti plommid koodita

plommidega, millega Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgule omavolilise elektrienergia tarbimisega tekitas arvestuslikku kahju 1633 krooni 55 senti;

• ajavahemikul 10.06.2005 kuni 11.12.2005.a Tartumaal, kinnistul asuvas

pumbamajas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku

ebaseadusliku lülitumise teel, mis seisnes selles, et V.A ühendas

omavoliliselt elamisse viivale õhuliinile lisakaabli, mis oli ühendatud

mõõtmata vooluahelasse enne liitumiskilpi õhuliini masti ja jalandi vahele, Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgule tekitas omavolilise elektrienergia tarbimisega arvestuslikku kahju 3339 krooni 76 senti;

• ajavahemikul 11.12.2005 kuni 04.03.2006.a Tartumaal, kinnistul asuvas

pumbamajas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, mis seisnes selles, et õuel pumbamaja juures oli

omavoliliselt ühendatud õhuliini faasijuhtmele kaabel 2x1,5 mm ja mis oli

omakorda ühendatud teisel pool pumbamaja seina küljes asuvasse tarbija

elektrikilpi, millega Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgule tekitas omavolilise elektrienergia tarbimisega arvestuslikku kahju 1630 krooni 92 senti.

Energia kasutamisega tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel pani V.A toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 15.08.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on V.A-le KarS § 216

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.A ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju AS-le Eesti Energia kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 6 kuu jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

4 4 Süüdistatav V.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

AS Eesti Energia tsiviilhagi 6604 krooni 23 sendi nõudes kuulub rahuldamisele ja V.A-lt AS Eesti Energia kasuks väljamõistmisele.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V.A hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1221 krooni 30

senti (424 krooni 80 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9). Kuna KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning käesoleval juhul on kohtuotsus süüdimõistev ja KrMS § 175 lõike

1 punktis 9 sätestatu kohaselt on menetluskulu üheks liigiks sundraha, siis puudub

kohtul seaduslik alus V.A taotluse - vabastada ta sundraha tasumisest, rahuldamiseks

Määratud kaitsja tasu

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses advokaat Eve Laine. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 424 krooni 80 senti (lk 104).

Kohtumenetluses esitas advokaat Eve Laine kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise

eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 125) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.

Heli Sillaots kohtunik