Legislator Case Law & Legislation
1-06-4903\3 AI generated

1-06-4903\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-06-4903\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-06-4903

Legislator headnote

AI generated
1-06-4903\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-06-4903 «Süüdi tunnistada S.G KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-06-4903

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.G KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.G-le mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 12.08.2003.a kohtuotsusega S.G-le mõistetud karistuse Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2006.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-4903 kohtueelses menetluses 05278000156 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kohtu koosseisuline tõlk Virge Harak Kriminaalasi S.G süüdistuses KarS § 199

lg 2 p 7 järgi ja S.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Peebo Süüdistatav S.G

Süüdistatav kriminaalkorras karistatud 1 korral autojuht OÜ-s Rekkelme

S.N kriminaalkorras karistatus kustunud pensionär töökohata Kaitsjad määratud korras Heiki Kuningas Aivar Kello

2 2 ärakandmata osa, see on 7 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista S.G-le 10 (kümme) kuud ja 27 päeva vangistust.

S.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse S.G 10 kuu ja 27 päeva vangistuse kandmiseks vanglasse saabumisest.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus S.G-le teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks S.G vanglasse saabumise aeg.

Süüdi tunnistada S.N KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1,3 alusel jäetakse karistus tingimisi S.N-i suhtes kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.N

ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja vältel tahtlikult toime uut kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg 3 aastat kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

S.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

TSIVIILHAGI Võtta vastu AS Gaiser-Auto tsiviilhagist loobumine 11 065.- krooni nõudes S.G ja S.N-i vastu ja lõpetada selles osas menetlus.

MENETLUSKULUD Välja mõista S.G-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 2147 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9),

• 75 krooni 20 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5).

Välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena:

• 2147 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9),

• 75 krooni 20 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5).

3 3 Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-4903 või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

märkida ka kriminaalasja number: 1-06-4903.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 2147 krooni 60 senti advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) süüdistatav S.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 2147 krooni 60 senti advokaat Aivar Kello

süüdistatav S.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

11.10.2006.a süüdistatav S.G, tema kaitsja advokaat Heiki Kuningas ja

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Peebo vahel sõlmitud

kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse S.G selles, et tema 17.12.2004.a

isikute grupis koos S.N-iga, Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Haage

külas asuvast OÜ Alf ja Partnerid garaažiboksist võttis ära ebaseaduslikult omastamise eesmärgil AS-le Gaiser-Auto kuuluva veoauto raami koos juurde kuuluvate tagavaraosadega, kokku väärtusega 10 000.- krooni ja OÜ Alf ja Partnerid

kuuluva küttetorustiku väärtusega 250.- krooni ning jätkuvalt 21.12.2004.a samast

garaažiboksist AS-le Gaiser-Auto kuuluva vanametalli koguses 710 kilogrammi, 1 tonni hinnaga 1500.- krooni, kokku väärtusega 1065.- krooni.

4 4 Sellise käitumisega pani S.G isikute grupis toime võõra vallasaja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11.10.2006.a süüdistatav S.N-i, tema kaitsja advokaat Anu Pärtel ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Peebo vahel sõlmitud kokkuleppest

nähtuvalt süüdistatakse S.N-i selles, et tema 17.12.2004.a isikute grupis

koos S.G-ga , Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Haage külas asuvast

OÜ Alf ja Partnerid garaažiboksist võttis ära ebaseaduslikult omastamise eesmärgil

AS-le Gaiser-Auto kuuluva veoauto raami koos juurde kuuluvate tagavaraosadega, kokku väärtusega 10 000.- krooni ja OÜ-le Alf ja Partnerid kuuluva

küttetorustiku väärtusega 250.- krooni ning jätkuvalt 21.12.2004.a samast

garaažiboksist AS-le Gaiser-Auto kuuluva vanametalli koguses 710 kilogrammi, 1 tonni hinnaga 1500.- krooni, kokku väärtusega 1065.- krooni.

Sellise käitumisega pani S.N isikute grupis toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11.10.2006.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.G-le KarS § 199 lg 2 p 7

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.G-le mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 12.08.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7

kuud ja 27 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks S.G-le 10

(kümme) kuud ja 27 päeva vangistust. Karistust hakata kandma kohtuotsuse täitmisele pööramisest.

11.10.2006.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.N-ile KarS § 199 lg 2 p 7

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Rakendades KarS § 73 sätteid, määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud

tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult

täitmisele kui S.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatavad S.G ja S.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista neile karistused vastavalt 11.10.2006.a sõlmitud kokkulepetele. OÜ Alf ja Partnerid kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud ei ole. AS Gaiser-Auto esitas

kohtueelses menetluses tsiviilhagi 11 065.- krooni nõudes. Kohtumenetluses, 11.10.2006.a loobus AS Gaiser-Auto 11 065.- krooni suurusest tsiviilhaginõudest S.G ja S.N-i vastu ning esitas Tartu Maakohtule prokuröri vahendusel

ka sellekohase kirjalikult vormistatud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab AS Gaiser-Auto tsiviilhagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse.

5 5 KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulud:

- 2147 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9),

- 75 krooni 20 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu

(KrMS § 175 lg 1 p 5).

Kaitsjatasud

Süüdistatav S.G kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras oli kohtumenetluses advokaat Heiki Kuningas.

Kohtumenetluses esitas advokaat Heiki Kuningas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 2147 krooni 60 senti süüdistatav S.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Süüdistatav S.N-i kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras oli kohtumenetluses advokaat Aivar Kello.

Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure

kasuks 2147 krooni 60 senti süüdistatav S.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kriminaalasja kohtulikuks

üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Käesolev kriminaalasi saabus

kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras. Alles üldmenetluseks määratud

kohtuistungi alguses selgus, et kriminaalasja on edasiselt võimalik menetleda kokkuleppemenetluse korras. Nimetatud asjaoludel kohaldab kohus Korra § 8 lõikes 1 sätestatud tasumäära kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest, see on 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole

tunni kohta. Kaitsjad taotlevad töötasu väljamõistmist 2 tunni ehk 4 pooltunni ulatuses. 4 pooltunni ulatuses töötasu väljamõistmine on põhjendatud, arvestades, et

see sisaldab eneses nii kohtuistungi aega kui ka ka planeeritud kohtuistungi ajal kokkuleppeläbirääkimiste pidamist ja kokkulepete sõlmimist.

Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel ning kriminaalasja keerukusest ja mahukusest lähtudes võtta üldkoefitsiendiks 1,3. Seega: (900 x 1,3 = 1170) + 4 x (125 x 1,3 = 162,5) = 1170 + 650 = 1820. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1820 kroonile käibemaks 18%, see on 1820 + 327,6 = 2147,6.

6 6 Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 2147 krooni 60 senti.

Heli Sillaots kohtunik