1-06-8534\4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-06-8534

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.oktoobril 2006.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-8534 (06251000264) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi S.J-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Anu Kaldasaun Süüdistatav S.J, isikukood XXX, elukoht XXXXXXXXXXX, kinni peetud kahtlustatavana 26.septembrist 2006.a., vahistatud

27.septembril 2006.a., alalist töökohta ei oma, varem väärtegude eest karistatud 4 korral, varem kriminaalkorras karistatud: 1)13.detsembril 1994.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de

1 ja 3 järgi 6 kuud vabaduskaotust 2-aastase katseajaga; 2)21.septembril 1995.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 pde 1 ja 3 järgi 6 kuud vabaduskaotust; 3)24.aprillil 1998.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 9 kuud vabaduskaotust; 4)29.mail 1998.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi 1 aasta vabaduskaotust, lõplik karistus 1 aasta ja 6 kuud vabaduskaotust; 5)03.oktoobril 2000.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta vabaduskaotust tingimisi 2-aastase katseajaga, pööratud täitmisele 19.aprillil 2001.a. Jõgeva Maakohtu määrusega; 6)17.mail 2001.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabaduskaotust; 7)24.septembril 2001.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta vabaduskaotust, liitkaristus 1 aasta 9 kuud vabaduskaotust; 8)30.septembril 2004.a. Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 9)07.aprillil 2005.a. Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi lõplik karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 10)06.mail 2005.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja

8 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust 2-aastase katseajaga;

11)20.märtsil 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahaline karistus 9600.00 krooni, tasumine ositi 1 aasta jooksul Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 06.mai 2005.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 1 aasta ja 9 kuud, võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. KarS § 50 lg 1 alusel võtta S.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestada karistuse kandmise algust 26.septembrist 2006.a.

Sisse nõuda S.J-ilt riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni ja postikulu

20.10 (kakskümmend krooni ja 10 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Süüdistus

S.J-i süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, olles 30.septembril 2004.a. Jõgeva Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 3 kuud, juhtis 16.aprillil 2006.a. kella 02.45 ajal Paide vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt. 93.kilomeetril ja kella 04.25 ajal

Järva maakonnas Paide linnas Tallinna tänaval sõiduautot Rover 216 registreerimimärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobeseisundis.

Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus

Süüdistatav tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatava süü KarS § 424 järgi on lisaks tema süü omaksvõtule ja antud ütlustele leidnud tõendamist väärteoprotokollidega nr AB695460 ja nr AB808924 (tl 2; 19) ja protokollidega alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 3; 20). Samuti on tõenditeks tunnistajate M.M, R.L, Ü.K ja M.T ütlused, kes S.J-i kuriteo toimepanemiselt tabasid.

Seda, et S.J on isik, keda on varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, kinnitab Jõgeva Maakohtu otsus 30.septembrist 2004.a. (tl 9-10).

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et S.J-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna tegemist on isikuga, keda on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja see karistus ei ole kustunud. S.J on süüdi, pannes teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Tsiviilhagi ei ole.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.J-i iseloomustavad andmed puuduvad, ka puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust.

KarS § 424 näeb ette ühe karistuse liigina rahalise karistuse, kuid S.J-i puhul ei ole see kohaldatav, kuna S.J ei oma alalist töökohta, suurem osa väärteokorras mõistetud rahatrahve ning ka kriminaalkorras mõistetud rahaline karistus on tal tasumata. S.J on varem kriminaalkorras karistatud 12 korral, pannes toime antud kuriteo katseajal, tegemata kohtu arvates järeldusi talle mõistetud tingimuslikust karistusest. Veelgi enam, S.J on kahtlustatav järjekordsete kuritegude toimepanemisel. Sellisele isikule karistuse määramisel ei ole karistuse eesmärki võimalik saavutada teisiti kui reaalse vangistusega. Kuigi S.J-i abikaasa raske tervisliku seisundi kohta on esitatud vastav tõend, ei ole see takistanud S.J-i kuritegude toimepanemisel ning põhjendatud ei ole kohtu arvates seda arvestada kui S.J-i süüd vähendavat asjaolu.

KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt sundraha ja postikulud.

Ingrid Niinemägi Kohtunik