1-06-9358\7 · 1-06-9358\7 · Tallinna Ringkonnakohus

1-06-9358

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.septembril 2006.a., kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-9358 Kohtukoosseis Igor Amann, Meelika Aava, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a. määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatava A.I.i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a. määrus jätta muutmata ja A.I.i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik.

Harju Maakohtu 16.augusti 2006.a. otusega tunnistati A.I. süüdi KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi ning karistati, KrMS § 238 lg.2 alusel, 6 kuu vangistusega. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järel, s.o. 16. augustil 2006.a. teatas süüdistatav A.I., et kohtuotsus ning selle peale edasikaebamise kord on talle arusaadavad. Kriminaaltoimikus tl. 137 on süüdimõistetu A.I. 16. augustil 2006.a. allkirjaga kinnitanud , et ei soovi kasutada apellatsiooniõigust kui ka kohtuotsuse kättesaamist. Süüdistatava A.I.i poolt hiljem esitatud apellatsiooni jättis Harju Maakohus 4.septembri 2006.a. määrusega läbi vaatamata ja tagastas selle apellandile. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses taotleb süüdistatav A.I. Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a. määruse tühistamist motiivil, et 16. augustil 2006.a. kohtuotsuse kuulutamise ja kohtuotsuse kättesaamise järel tema allkirjaga kinnitatud avaldus apellatsiooniõiguse mittekasutamise kohta ei väljendanud tema tegelikku tahet ning ta soovib jätkuvalt esimese astme kohtu otususe peale apellatsiooni esitada..

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et pole alust Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a. määruse muutmiseks. Kriminaaltoimiku leheküljel nr. 137 olev trükitekst apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumise ja kohtuotsuse kättesaamise kohta on kirjutatud eesti kui vene keeles. Süüdistatav A.I. on omakäeliselt kirjutanud tektis olevatesse vahemikesse oma nime, kuupäeva 16. 08. 2006.a. ning allkirja. Seega pole kahtlust, et allkirjaga kinnitatud apellatsiooniõigusest loobumise avaldus oli süüdistatava poolt läbi loetud ja sisult tallel arusaadav. Määruskaebusest ei nähtu, et süüdistatav allkirjastanuks apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumise avalduse sunni mõjul. Süüdistatava A.I.i vabal tahtel tehtud apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumise otsustus on pöördumatu , millega süüdistatav kaotas õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Esimese astme kohus on seejuurse õigesti osundanud Riigikohtu lahendile 3-1-1-61-05, milles on selgitatud, et apellatsioonisõigusest loobumise järel pole apellatsiooni esitamise õigus ennistatav. Neil asjaoludel ja juhindudse KrMS § 390; 391 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a. määruse muutmata ja süüdistatava A.I.i määruskaebuse rahuldamata.

I. AMANN

M. AAVA

I. KESKÜLA