1-06-11651\1

Kriminaalasi nr 1-06-11651

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2006.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-11651 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi A. R. süüdistus KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav A. R.

isikukood XXX; elukoht XXX küla, XXX vald, XXX; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel – eesti keel; ei tööta;

Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 2 korral: 1) 29.11.2004.a. Korrakaitseosakonna poolt LS § 74-19 ja § 74-1 lg 1 alusel rahatrahviga 9000.- krooni (tasutud 8855.- krooni); 2) 23.09.2005.a. Korrakaitseosakonna poolt LS § 74-36 lg 2 p 1 alusel rahatrahv 600.- krooni (tasumata). RESOLUTSIOON

Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada Jõgeva Maakohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Prokurör on esitanud kohtule süüdistusakti, milles teinud ettepaneku karistada A. R.-t KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 240 päevamäära, s.o 12 000 krooni riigituludesse ning lisakaristusena võtta A. R.-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. R. puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades A. R. süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras, kohaldades lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Rahaline karistus koos lisakaristusega teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub A. R.-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (muudetud justiitsministri 27.07.2006.a määrusega nr 24) § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud s.o 27,60 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1.

Kohtunik: