1-06-6410\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september 2006 Kohtuistungi aeg ja koht 13.september 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-6410

Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi

U.A ja L.R süüdistuses KarS prg. 263 p.1,4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 22.juunist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad U.A ja L.R Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatavad

U.A ja L.R (ankeetandmed toimikus) Kaitsja Adv. Leelo Viil ja adv. Juho Aule RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 22.juunist 2006.a. Erro Tilli suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei

kaudu, s.o. alates 15. septembrist 2006.a. Kassatsioon

esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult advokaadi vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

U.A ja L.R mõisteti süüdi Harju Maakohtu otsusega 22.juunist 2006.a. KarS prg. 263 p.1,4 järgi ja mõlemale mõisteti karistuseks 2

aastane vangistus. KarS prg. 68 lg 1 alusel loeti U.A karistusest

kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti 1

aasta 11 kuud ja 27 päeva. KarS prg. 73 lg 2 alusel määrati , et mõistetud karistusest kuulub U.A koheselt ärakandmisele reaalne vangistus 4 kuud ja 27 päeva ning L.R 5 kuud. KarS prg. 73 lg 1 ja 3 alusel

jäeti ülejäänud vangistus 1 aasta ja 7 kuud U.A ja Ruslan jadrihinski suhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, kui nemad ei

pane neile määratud 4 aastase katseaja kestel toime tahtlikult uut kuritegu.

U.A-le ja L.R-ile määratud katseaja kulgemist arvestatakse 22.juunist 2006.a.

U.A ja L.R mõisteti süüdi selles, et nemad koos

kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga 09.10.2005 kella 01.00 ajal tungisid Sitsi 1 maja ees Tallinnas põhjendamatult ja huligaansel ajendil kallale

Rein Otsale, lüües viimast mitmel korral labidaga vastu pead ja õlga, millest

kannatanu kukkus, mille järel U.A jätkas maas lamava kannatanu

peksmist jalgadega pähe ja kehasse ning L.R lõi mitmel korral

maas lamavat kannatanut metallkangiga ja jalgadega pähe ja kehasse. U.A , L.R ja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik

jätkasid üheskoos kannatanu peksmist jalgade ja metallesemetega pähe ja

kehasse kuni Sitsi 1 maja elanik märkas aknast peksmist ja suunas läbi

aknaklaasi sündmuskohale prožektori valguse, mille peale U.A,

L.R ja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik

põgenesid. Kirjeldatud tegevus on hinnatav avaliku korra rikkumisena kuna on

vastuolus ühiselu aluste, ühiskonna suhtlemiskorra, tavade ja kommetega.

Peksmise tagajärjel tekitati Rein Otsale tervisekahjustusi: vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku oimuluu murd, vasaku küünarluu kaugmise

otsa murd, põrutushaavad vasakul pool pea piirkonnas ja vasakul reiel, nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel.

APELLATSIOONIDE SISU:

Süüdistatavad on kohtuotsusele esitanud sisult identsed apellatsioonid, milles

taotlevad kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist.

Apellatsioonis väidavad süüdistatavad, et L.R tuli U.A töö juurde , olid kella 18-st kuni 22-ni laoruumi ees ja kuskil ei käinud.

Sel ajal keegi mingit metalli ei toonud. Kannatanu ütlusi selles, et kallalaetungijaid oli kolm, ei toeta ükski tunnistaja. Mida üldse kannatanu öösel

metallipunkti juures tegi ja miks ta üritas metalli ära anda, kui punkt oli kinni küsivad apellandid retooriliselt. Kahtlane on ka see, et kannatanu üldse nägi, kes

3 ja millega teda lõi. Kahtlust tekitavad ka tunnistaja M.Fedjukina ütlused, et kuriteo

toimepanemise aeg oli kuskil 1.15, kuid kell 1.00 oli politsei juba kohal. Eeluurimise algul väitis tunnistaja, et kannatanut peksti 8.septembril kell 23.50.

Arvatavasti oli tunnistaja alkoholijoobes. Ka on tunnistaja andnud ütlusi, et kallaletungijaid oli kolm ja just kolmas, kes põgenes, tõukas kannatanut, millest

kannatanu kukkus. Keegi kannatanut labidaga ei löönud. Tunnistaja Leiger Uuetoa ütlused ei kinnita süüdistatavate süüd. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist ei

nähtu, millega täpselt on tekitatud kannatanule tervisekahjustused. Neid asjaolusid arvestades leiavad apellandid, et nende süü ei ole leidnud tõendamist ning taotlevad enda õigeksmõistmist.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsja esitatud

apellatsioone. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele.

Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid

tõendeid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist..

Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus hinnates kohtuliku menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele

ei kuulu, sest maakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja

küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite

igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel

tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdistatavate süü nendele esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud

ja selles tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset

tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatavate ütlustele kannatanu ja

tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlusi. Apellatsioonides esitatud väited ei

lükka ümber maakohtu põhjendusi. Kohtukolleegium nõustudes täielikult

maakohtu otsuses toodud põhjendustega nii süüdistatavate süü kui ka nende käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavatele maakohtu poolt mõistetud karistused

on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad nende eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 22.juunist 2006.a. U.A ja L.R suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla

Jüri Paap