1-06-9182\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 19 september 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-9182 (kohtueelses menetluses nr 06284000169) riik B.G ja Sven Šikov versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Aino Männik Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav B.G) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson Süüdistatav

Sven Šikov Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada

B.G süüdi (KarS) 199 lg 2 p 4,7 karistusseadustiku järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud

vangistusest jääb tingimisi kohaldamata; määrata B.G-le katseajaks 18 (kaheksateist) kuud; määrata B.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx ; tühistada B.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle

Sven Šikov karistusseadustiku

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; Kars§ 65 LG 2 alusel suurendada nimetatud karistust

Viljandi Maakohtu 17.06.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so 6 (kuus) kuud ning liitkaristuseks mõista vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.03.-24.03.2006, so. 2 päeva ning

lõplikuks karistuseks mõista vangistus 9 (üheksa) kuud) ja 28 päeva; vangistuse alguseks lugeda Sven Šikovil tema vanglasse karistust kandma ilmumise päev.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2

2.1.1 rahuldada täielikult Riina Tepperi tsiviilhagi ning välja mõista Sven Šikovilt, 30 600

(kolmkümmend tuhat kuussada) krooni Riina Tepperi kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Aarne Nirki tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.G-lt

ja Sven Šikovilt 2500 (kaks tuhat viissada) krooni Aarne Nirki kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult Ülo Tuvi tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.G-lt

ja 1200 (üks tuhat kakssada) krooni Ülo Tuvi kasuks;

2.1.4 rahuldada täielikult Tõnu Nirk tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.G-lt

ja Sven Šikovilt 4550 ( neli tuhat viissada viiskümmend ) krooni Tõnu Nirk kasuks. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 B.G-lt sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 2170.50 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend kr ja 50 s ) ja muu

kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni ja postikulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni;

2.2.2 Sven Šikovilt sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 2170.50 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend kr ja 50 s ) ja muu

kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni ja postikulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaadile: Endel Tomsonile 896.10 ( kaheksasada üheksakümmend kuus kr ja 10 s) krooni, Endel Tomsonile 896.10 ( kaheksasada üheksakümmend kuus kr ja 10 s) .

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) B.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi vangistus 4 kuud 18 kuulise katseajaga.

3 2) Sven Šikovile mõistetavaks liitkaristuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi vangistus 9 kuud ja 28 päeva.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud

2.1.

B.G-le ja Sven Šikovile, esitatud süüdistused

B.G on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toimepannud varguse, ööl vastu 23.veebruari 2006.a. koos Sven Šikoviga varastas xxxxxx Toivo Tengile kuuluva sigala territooriumilt kolm rulli ehitusvilla koguväärtusega 3000 krooni. Ööl vastu 23.veebruari 2006.a. B.G koos Sven Šikoviga varastasid xxxxxx Toivo Tengile kuuluva sigala territooriumilt 1 metallukse väärtusega 3000 krooni

Märtsikuus 2006.a. varastasid B.G ja Sven Šikov xxxxx majast Aarne Nirkile kuulunud suur piibli, väärtusega 5000 krooni, ikooni väärtusega 2500 krooni, 10 margialbumit ja

ühe väiksema piibli ning samast kohast Tõnu Nirkile kuulunud mobiiltelefoni Alcatel 556

väärtusega 2000 krooni, mikrolaineahju Vitek väärtusega 1400 krooni, Ego kaardi väärtusega

100 krooni, Hansapanga kaardi väärtusega 50 krooni, videokassetid ja CD-plaadid koguväärtusega 1000 krooni, margikataloogi, varalist väärtust ei oma. Maikuu alguses 2006 ühel päeval varastas B.G xxxxxxx xxxxx Ülo Tuvile kuulunud malmist pliidiraua ja ahjuukse, põhjustades varalist kahju 1200 krooni.

B.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi .

Sven Šikovi on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toimepannud

varguse, 09.oktoober 2005.a.-23 oktoober 2005.a. ühel päeval varastas xxxx Riina Tepperile

kuuluva xxxx hoovilt 150 tk 6m laudu koguväärtusega 15 000 krooni ja 150 tk 6 m prusse koguväärtusega 15 000 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 30 000 krooni. Ajavahemikul 09.oktoober 2005.a.-23 oktoober 2005.a. ühel päeval varastas Sven Šikov xxxxxx Riina Tepperile kuuluva xxxx hoovilt 15 40 l mahutavusega küttepuude kotti a’ väärtusega 40 krooni, koguväärtusega 600 krooni.

Ööl vastu 23.veebruari 2006.a. Sven Šikov koos B.G-ga varastasid xxxxx Toivo Tengile kuuluva sigala territooriumilt kolm rulli ehitusvilla koguväärtusega 3000 krooni.

Ööl vastu 23.veebruari 2006.a. Sven Šikov koos B.G-ga varastasid xxxxxToivo Tengile kuuluva sigala territooriumilt 1 metallukse väärtusega 3000 krooni

23.märtsil 2006.a. kella 07.30 paiku Sven Šikov koos Ants-Mikosthar Müüriga varastasid

xxxxxxxx RMK Kabala metskonna kvartal 336 eraldusel 27 laoplatsil 6,14 tm männipali ja 24,34 tm kuusepalki, millega põhjustati riigile varaline kahju kokku 25 358 krooni.

Märtsikuus 2006.a. varastasid B.G ja Sven Šikov xxxxxxmajast Aarne Nirkile kuulunud suur piibli, väärtusega 5000 krooni, ikooni väärtusega 2500 krooni, 10 margialbumit ja

ühe väiksema piibli ning samast kohast Tõnu Nirkile kuulunud mobiiltelefoni Alcatel 556

väärtusega 2000 krooni, mikrolaineahju Vitek väärtusega 1400 krooni, Ego kaardi väärtusega

100 krooni, Hansapanga kaardi väärtusega 50 krooni, videokassetid ja CD-plaadid koguväärtusega 1000 krooni, margikataloogi, varalist väärtust ei oma.

Sven Šikovi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi .

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

4

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille

eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning B.G tuleb süüdi mõista

vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi; Sven Šikov tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi;

2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine

Riina Tepper on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 30 600 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Aarne Nirk on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2500 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Ülo Tuvi on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1200 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Tõnu Nirk o on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 4550 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahul

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid B.G karistamise kokkuleppemenetluses. B.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KarS § 199 lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Sven Šikovi karistamise kokkuleppemenetluses. Sven Šikovi karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

5 KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud B.G-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274.40 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 7 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Sven Šikovile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274.40 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 7 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni.

Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) B.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2170.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 7 ja postikulu 21 krooni riigieelarve tuludesse;

2) Sven Šikovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2170.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest 7 ja postikulu 21 krooni riigieelarve tuludesse;

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

6

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik