1-06-4753\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-06-4753 16.augustil 2006.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Tatjana Petuhhova ja tõlgi Nadežda Paukson juuresolekul, prokuröri Marina Kalistratova ja kaitsja Merike Borunova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

B.M, ik XXXXXX, venelane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk. XXXXXXX, ei töötanud, varem kohtulikult karistamata, vahistatud alates 29.05.2006.a.

Süüdistus

B.M süüdistatakse selles, et ajavahemikul 20.01.2006.a. kella 19.00 kuni

26.01.2006.a. kella 21.45 tungis omavoliliselt T A’le kuuluvasse Assaku vanasse kõrtsihoonesse, mis asub aadressil: Harjumaa, Rae vald, Assaku alevik ja elas seal. Seega B.M pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise.

Samuti tema, 17.07.2004.a. kella 15.21 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas kaupluses Prisma

Peremarket, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes AS Prisma Peremarket-le kuuluva meeste jaki maksumusega 199 krooni, meeste särgi maksumusega 129 krooni, T-särgi maksumusega 239 krooni, meeste kampsuni maksumusega 265 krooni, meeste särgi “Nike” maksumusega 395 krooni, kogusummas 1227 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, sest pärast kuriteo toimepanemist peeti ta turvatöötajate poolt kinni.

Samuti tema, isikuna, kes on varem 17.07.2004.a. varguse toime pannud, uuesti 23.03.2006.a

kella 16:23 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas kaupluses Prisma Peremarket, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, võttes AS Prisma Peremarket-le kuuluvat 2 tk Ali-Baba halvaad kakaoga

väärtusega 29.00 krooni ja 2 tk Ali-Baba Halvaad rosinaga väärtusega 29 krooni, kogusummas 58 krooni ja peitis need jope tasku ning möödus kassadest kauba eest tasumata,

kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, sest pärast kuriteo toimepanemist peeti ta turvatöötajate poolt kinni.

Seega B.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime kuriteo katse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, s.t. pani toime KarS § 25 lg 2 -199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 B.M süüdistatakse samuti selles, et tema, olles varem varguse katse toime pannud

isik, uuesti ajavahemikul 16.04.2006.a. kuni 19.04.2006.a. ukselukkude lõhkumise teel

tungis sisse Harju maakonnas, Rae vallas, Suur-Sõjamäel AÜ-s BEREZKA asuvas I K’le

kuuluvasse suvilasse ja sauna, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil järgnevad esemed: vanaaegse samovari (firma VORONTSOV) maksumusega

500.- krooni, kaks 35-liitrist metallpaaki üldmaksumusega 700.- krooni, ühe 25-liitrise

metallpaagi maksumusega 250.- krooni, ühe 30-liitrise metallpaagi maksumusega 300.-

krooni, ühe 40 liitrise metallpaagi maksumusega 400.- krooni, ühe 20-liitrise metall- paagi

maksumusega 150.- krooni, 3 alumiiniumist 2 m pikkust treppi üldmaksumusega 300.- krooni. , tekitades sellega varalist kahju I K’le summas 2 600 krooni.

Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, uuesti 2006.a. mai alguses läbi viilkatuse tungis sisse XXXXXXX asuvas P K’le kuuluvasse abihoonesse, kust võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgnevad esemed: suruõhukompressor

maksumusega 2000.- krooni, elektrikäi maksumusega 549.- krooni, ketaslõikur Expert maksumusega 599.- krooni, tekitades sellega varalist kahju P K’le summas 3 148 krooni.

Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, uuesti ajavahemikul 14.05.2006.a. kuni

21.05.2006.a. ukseluku lahtimuukimise teel tungis sisse XXXXXXXX asuvas H-S T’ile

kuuluvasse garaaži, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

järgnevad esemed: 30 meetrit elektrikeevitusaparaadi vasest kaablit maksumusega 10000 krooni, kruvikeerajate komplekt maksumusega 2000 krooni, spetskaabel maksumusega 6000 krooni ja piimamannerg maksumusega 1000 krooni, tekitades sellega varalist kahju H-Sven T’ile summas 19000 krooni.

Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, uuesti ajavahemikul 22.05.2006.a. kuni

28.05.2006.a. Harju maakonnas, Rae vallas Kuldala tee 5,6,7 asuvalt ehitusobjektilt võttis

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Koger&Partnerid kuuluvat kaablit

maksumusega 20 000.- krooni, tekitades sellega varalist kahju AS-ile Koger&Partnerid summas 20 000 krooni.

Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, uuesti ajavahemikul 27.05.2006.a. kuni

28.05.2006.a. tagumise seina lõhkumise teel tungis sisse XXXXXXXX asuvasse L L’le kuuluvasse kuuri, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil - sõiduauto MAZDA 4 originaal GT valuvelge 17" x 5 x 114,3 ilma rehvideta maksumusega 8000.- krooni-, tekitades sellega varalist kahju L L’le summas 8 000 krooni.

Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, uuesti 29.05.2006.a. kella 12.00 ajal

ukseluku lahtimuukimise teel tungis sisse XXXXXXX talus asuvas H-S T’le kuuluvasse

ehitusjärgus olevasse eramusse, kust võttis võõra vallasasja -35 tahvlit vaskpekki maksumusega 25000.- krooni -ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju H-S T’ile summas 25 000 krooni.

Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, uuesti 29.05.2006.a. kella 15.30 ajal

pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, sõites XXXXXXX külasse H-S T’ile kuuluvasse Kabelaru talusse vanametalli varguse eesmärgil, peatas otse värava juures sõiduauto BMW ning väljus koos A T’iga, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtes sõltumata, sest peeti ta kannatanu poolt kinni.

3

Seega B.M varem varguse toime pannud isikuna, sissetungimisega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.M süüdistatakse selles, et tema, olles varem omavolilise sissetungimise toime

pannud isik, uuesti ajavahemikul 23.04.2006.a. kuni 29.04.2006.a. tungis ebaseaduslikult

valdaja R L’i tahte vastaselt aiaga piiratud territooriumile XXXXXXX ning territooriumil asuvasse R L’i kuuluvasse XXXXX talumajja.

Seega B.M pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ja hoonesse ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda.

Kohtuistungil tunnistas B.M ennast süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused B.M poolt Assaku vana kõrtsihoonesse ebaseaduslik tungimine on tõendatud kannatanu T A ütlustega (tl 3-4), et kõrtsihoonesse sisenemiseks on ära lõhutud kolm ust, äravõetud on küttepuid, politseist sai ta teada, et kohapeal on kinni peetud üks noormees. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaseltesinevad kõrtsihoone ustel murdmisjäljed (tl 5-6).

Politseikonstaabel I.Uustali ettekande kohaselt 26.01.2006.a. peeti AS „Falck“ poolt kiini Assaku poes B.M (tl 7). B.M on seletanud, et 20.01.2006.a. viibis ta Assakul ja kuna tal ei olnud kus elada, läks

ta ühte majja, kus keegi aastaid enam ei elanud, milles ukselukud olid juba lõhutud. Puid kasutas kütmiseks.

Seega kokkulangevate tõenditega - kannatanu ütlustega, ettekandega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millistega ühtib süüdistatava seletus, on tuvastatud, et B.M tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, hoonesse. Tema tegu – valdaja tahte vastaselt ebaseaduslik hoonesse tungimine sisaldab KarS § 266 lg.1 kirjeldatud kuriteokoosseisu.

T.A hagi tuleb rahuldada: B.M oli kohapeal kinni peetud, ta elas kõrtsihoones ja tema väited, et ukselukkusid ei ole lõhkunud, jäävad paljasõnalisteks.

Ajavahemikul 23-29.04.2006.a. tungis B.M ebaseaduslikult R.L aiale piiratud

territooriumile. Tungimine R.L’i majja on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, skeemiga ja piltidega (tl 67 kII), millega on kinnitatud kannatanu ütlused (tl 73). Asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt on kirjeldatud B.M-ile kuuluvaid riietusesemeid: kannatanu L leidis tema hoovis seisnud lammutusele kuuluvast autost kilekoti riietega ja dokumentidega

(tööleping, tervisetõend, trahvikviitung) B.M nimele, mille alusel oli võimalik B.M kahtlustada ka varguste toimepanemises. Varguse osas on kriminaalasjast materjalid eraldatud eraldi menetlusse, tõendatud on ainult B.M poolt tungimine aiaga piiratud territooiumile.

B.M käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg.2 p.1 järgi, sest omavolilse sissetungi ta pani toime vähemalt teistkordselt.

Süüdistatava B.M tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik.

B.M süü riietusesemete varguses 17.07.2004.a. on tõendatud avaldusega nr.1935 seoses

õiguserikkumisega (tl 17,18), mille kohaselt B.M lahkus müügisaalist kauba eest maksmata, ta peeti kinni peale kassarivi läbimist.

4

Tunnistaja V V (turvatöötaja) ütlustest nähtub, et ta märkas kaamerate vahendusel müügisaalis meesterahvast, kes suundus proovikabiini mitme esemega, tagasi aga pani ainult

ühe eseme. Kassas ta esemete eest ei tasunud, ta peeti kinni, seljakotis leiti riietusesemed, tagataskus aga turvaelemendid (tl 20-21).

Seega on kokkulangevate tõenditega - kaupluse avaldusega ja turvatöötaja üksikasjalike

ütlustega tuvastatud, et B.M võttis kauplusest kauba ning läbis kassa kauba eest tasumata. Nende tõenditega ühtib ka B.M enda seletus (tl 25). Tegu – kauplusele kuuluva vara äravõtmise katse on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavad 5 riietuseset on hinnasiltidega, vigastusi

ei ole kirjeldatud, asjad on tagastatud Prisma Peremarket AS-le (tl 31). Tunnistaja J.A ütlustest (tl 22) aga nähtub, et turvaelementide eemaldamise tõttu oli kaup rikutud, mille tõttu esitab Prisma tsiviilhagi 1227.-krooni.

15.04.2005.a. KarS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 38) kohaselt kohustati B.M tasuma riigituludesse 500.-krooni, asjad talle tagastati. 31.01.2006.a. kriminaalmenetlus uuendati, sest B.M kohustust ei täitnud (tl 42).

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd asitõendi vaatlusprotokollis ei ole riietusesemetel

vigastusi leitud, need on protokolli kohaselt kauplusele tagastatud (tl 31 kI) ning toimikus puuduvad andmed selle kohta, kas B.M on reaalselt asjad enda valdusesse saanud, jätab kohus Prisma Peremarketi AS-i tsiviilhagi summas 1227.-krooni läbi vaatamata.

B.M süü toiduainete varguses 23.03.2006.a. on tõendatud avaldusega nr.2486 seoses õiguserikkumisega (tl 49), mille kohaselt B.M lahkus müügisaalist kauba eest maksmata, ta peeti kinni peale kassarivi läbimist. Tunnistajate F L ja M B (turvatöötajad) ütlustest nähtub, et nad märkasid ühte noormeest, kes väljus kassast 4 paki halvaa eest maksmata ja pidasid noormehe kinni (tl 52).

Seega on kokkulangevate tõenditega - kaupluse avaldusega ja turvatöötajate üksikasjalike

ütlustega tuvastatud, et B.M võttis kauplusest kauba ning läbis kassa kauba eest tasumata. Nende tõenditega ühtib ka B.M enda seletus (tl 59-60). Tegu – kauplusele kuuluva vara äravõtmise katse on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav. B.M 17.07.2004 ja 23.03.2006.a. teod sisaldavad KarS § 25 lg.2 – 199 lg.2 p.4 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest B.M on isik, kes on varem toime pannud vargusi ja ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas teo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni.

27.05.2006.a. sõiduauto velgede varguses on B.M süü tõendatud kannatanu avaldusega, millega ühtub sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 5,7 kII) koos skeemi ja piltidega. Tunnistaja T ütlustest nähtub, et B.M ettepanekul nad sõitsid lennujaama vastas asuva ühe piirdeaia juurde, kus rohu sees olid Mazda veljed. B.M tõstis need autosse ja müüdi Narva mnt asuvas automöögis maha (tl 17-18).

Tunnistaja A Z ütlustest nähtub, et autokaupluse omanikuna ostis ta kahe noormehe käest Mazda veljed. A.Z andis need veljed välja (tl 21).

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on Mazda velgesid vaadeldud ja need on omanikule Lauri Laht’ile tagastatud (tl 23-25).

B.M on tunnistanud, et varastas auto veljed, ronides üle aia, peitis need rohu sisse ja palus T veljed ära tuua. T ei teadnud, et veljed on varastatud (tl 26-27).

Vasepleki vargus T eramust on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 34) ja

kannatanu ütlustega (tl 37), samuti B.M enda (tl 43) ja T ütlustega. Tõendid langevad

5

kokku: B.M tuli teist korda majja, kust oli vaseplekid ära võtnud ja oli kohapeal kinni peetud.

Tunnistaja T on kinnitanud, et oma autoga BMW reg.nr.144TCM on B.M palvel ära

toonud ühest majast vaseplekid, ta ei teadnud, et need on varastatud. Kui nad teist korda

läksid selle maja juurde, peeti nad kinni. Samuti on ta samasugustel asjaoludel ära toonud kaabli, tööriistad Peetri külast, sõiduauto Peugeot valuveljed Assakust (tl 30).

Teine vargus Tsoberi majast on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 61) ja nendega haakuvate süüdistatava seletustega (tl 64).

Tööriistade vargus K majast on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 50), need ütlused haakuvad süüdistatava seletusega (tl 55).

Vargus K aiamajast on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 100) ja tunnistaja M S ütlustega, et metalli kokkuostu oli toodud samovar, mida üks mees käis vaatamas. Kui mõne aja pärast see mees tuli koos politseiga, oloi samovar juba töötlusesse ära antud (tl 107). B.M tunnistas, et varastas ühest aiamajast samovari ja teised metallesemed (tl 111).

Vargus AS-i Koger&Partnerid Kuldala emalualast on tõendatud kannatanu avaldusega (tl 115) ja kannatanu esindaja ütlustega, et Kuldala 5,7,9 objektidel olid äralõigatud ja ära viidud kõik elektrikaablid, kahju umbes 20 tuhat krooni. B.M seletuse kohaselt lõikas ta K objektils maha kaablid, põletas neid ja viis kokkuostu T abil. Et kaablid olid varastatud, T ei rääkinud (tl 121).

Eelpooltoodud kokkulangevate tõenditega, millistega ühtivad süüdistatava seletused, on tuvastatud, et B.M on toime pannud eelnimetatud vargused. Tema tegu – võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on aset leidnud ja sisaldab KarS § 199 lg.2 p.4,8 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest B.M on isik, kes on varem toime pannud vargusi ja asjade äravõtmine toimus sissetungimisega.

Süüdistatava B.M tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Kokkuvõttes tuleb B.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi – nii katsestaadiumisse jäänud varguste, kui ka lõpuleviidud varguste toimepanemises.

AS-i Koger&Partnerid tsiviilhagi jätab kohus läbi vaatamata, sest kahju suurus on määratletud sõnastusega ”umbes” ning hagi suurus vajab täpsustamist. Teised tsiviilhagid tuleb rahuldada.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja

kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole B.M kohtuistungil avaldanud. Süüdistatavale tuleb mõista karistus KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja 266 lg.2 p.1 sanktsiooni piires, ta on toime pannud kaks varguse katset, seitse vargust ja kaks tungimist, kokku 11 episoodi. Kriminaaltoimikust nähtub, et ei ole võimalik tuvastada, kust 2006.aastal Assakust täpsemalt B.M varastas Peugeot valuveljed (tl 127), kuigi B.M ise on seda vargust tunnistanud (tl

125-see vargus avastati T ütluste alusel). Need andmed annavad kohtule aluse arvata, et

6 vargusi on B.M toimepannud süstemaatiliselt mitme aasta jooksul ja nii palju, et ei suuda neid meelde tuletada ja uurimisorganitele ette näidata.

Süüdistatav on isik, keda on korduvalt karistatud NPAS järgi, karistusena on mõistetud ka aresti (tl 129). B.M puudub kindel elukoht, ei ole töökohta.

Kohus asub seisukohale, et vangistuse mõistmine süüdistatavale on põhjendatud. Kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik elukoha puudumise tõttu. Ei olnud võimalik ka

B.M-ile kohtukutsete kätte andmine, kohtumenetluse ajal pidi kohus ta tagaotsitavaks kuulutama, samal ajal aga jätkas B.M uute varguste toimepanemist.

Sellistel asjaoludel peab kohus põhjendatuks B.M-ile reaalse vangistuse mõistmise alammäära ja keskmäära vahelises suuruses. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so

määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. KrMS § 180 lg.3 kohaselt osa kaitsetasust jätab kohus riigi kanda. Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 B.M (kaks) aastat. Süüdi tunnistada KarS § 266 lg.2 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 B.M (kuus) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt mõista liitkaristuseks B.M-ile vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada B.M-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 29.05.2006.a.

Välja mõista B.M-ilt: T A kasuks 5300.- (viis tuhat kolmsada) krooni; I K kasuks 2600.- (kaks tuhat kuussada) krooni; P K kasuks 2549.- (kaks tuhat viissada nelikümmend üheksa) krooni; H-S T kasuks 44 000.- (nelikümmend neli tuhat) krooni;

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas,

viitenumber 2800049777) sundraha 4500.- (neli tuhat viissada) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 2148.50 (kaks tuhat ükssada nelikümmend kaheksa ja 50s) krooni.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatud 16.augustil 2006.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist.

Kohtunik: